Lihaskoe veesiduvusvõime määramine R. Grau ja R. Hammi meetodil

Liha veesidumisvõime määramiseks kasutatakse press meetodit. Liha veesiduvusvõime määratakse seotud vee hulga järgi, mis väljendatakse protsentides liha massi või liha üldise niiskuse suhtes. Meetod põhineb liha nõrgal pressimisel eraldunud vee hulga määramisel, mis imendub filterpaberisse ja moodustab laigu (joonis).

Joonis. Lihaproovi pressimisel moodustuvad pindalad (A. Tänavots)

Laigu suurus oleneb liha veesiduvusest. Seotud veesisaldus lihas arvutatakse järgmise valemiga:

B - seotud yeesisaldus lihas %-des;
A - veesisaidus kaalutises, mg;
8,4 - konstant, 1 cm² märja laigu pindala sisaldab vett, mg;
B -  märja laigu pindala, crn²;
M - liha kaalutis, mg.

Järgnevalt on esitatud määrangu skeem:

Alusplaat	Filterpaber	Polüetüleen ja lihatükk	Petri tass	Raskus 1 kg.

Filterpaber asetatakse vett mitteläbilaskvale alusplaadile. Polüetüleenkettale kaalutakse analüütiliste kaaludega liha kaalutis 300 ±5 mg ja asetatakse filterpaberile (ketas ülespoole). Kaalutisele peale asetatakse Petri tass raskusega 1 kg. Pressimist teostatakse 10 minutit. Seejärel võetakse filterpaberilt raskus, Petri tass, ja polüetüleenketas, misjärel joonistatakse keemilise pliiatsiga liha kaalutise piirjooned. Märja laigu piirjooned filtreeruvad iseenesest.

Joonis. Proovitüki kaalumine ja katse läbiviimine (A. Tänavots)

Planimeetriga määratakse laigu pindala ruutsentimeetrites. Märja laigu pindala arvutatakse kogupinna ja lihakaalutise pindade vahe põhjal.

Joonis. Hariliku pliiatsiga joonistatakse märja laigu ja kaalutise piirjooned ning mõõdetakse need planimeetriga (A. Tänavots; A. Põldvere)