Veesidumisvõime määramine
Liha veesidumisvõime määratakse Grau ja Hammi (1952, 1957) meetodil, mida olid muutnud Volovinskaja ja Kjelman (1961).
Meetod põhineb lihast eralduva vee hulga kindlakstegemise printsiibil, kus ligikaudu 0,3-grammine liha kaalutis pannakse viieks minutiks tuhavabale 150-millimeetrise läbimõõduga filterpaberile (nr. 43, MN 640m) kahe klaasi vahele ühe kilogrammise raskuse alla.
 |
 |
| Joonis. 0,3-grammine liha kaalutis pannakse viieks minutiks filterpaberile kahe klaasi vahele ühe kilogrammise raskuse alla (A. Tänavots) | |
Laiaks vajutatud liha ja märja laigu alad mõõdetakse planimeetriga ning leitakse lihast filterpaberile eraldunud vesise ala pindala.
 |
 |
 |
|
| Joonis. Märja laigu alad mõõdetakse planimeetriga (A. Tänavots; A. Põldvere) | |
Liha veesiduvusvõime arvutatakse seotud vee hulga järgi ja väljendatakse protsentides liha massi või liha kogu niiskuse suhtes.
Alammenüü