Rümpade kaalumine
Rümpade kaalumisel tuleb kasutada nõuetekohaselt taadeldud kaalu (joonis).
Joonis. Rippteekaal searümpade kaalumiseks vahetult enne külmhoonesse transporti (A. Tänavots)
Kaalumise hetkel peavad rümbad olema viimistletud vastavalt Euroopa Liidu standardile. Eestile on Euroopa Komisjoni antud loa kasutada Euroopa Liidu standardist erinevat rümbaviimistlust, kus rümbalt on lubatud eraldada saba viimase ristluulüli ja esimese sabalüli vahelt, pea kuklaluu ja esimese kaelalüli vahelt ning esijalad randmeliigesest.
Euroopa standardviimistlusega rümba saamiseks tuleb nö Eesti rümbaviimistlusega rümbamass korrutada koefitsiendiga 1,07, mis saadi 2004. aastal kontrolltapmise käigus. Koefitsient näitab, et Eesti viimistlusega searümp on 7% kergem standardviimistlusega rümbast.
Tapasooja rümba kaalumine on olulise tähtsusega, sest tapasooja rümba fikseeritud mass on üheks arveldamise aluseks.
Eesti lihatööstused rümpade massi ise ei korrigeeri, vaid seda tehakse Eesti Konjunktuuriinstituudis, kus regulaarselt kogutakse SEUROP süsteemi kasutavatelt tapamajadelt rümpade eest makstud hindasid ja edastatakse need Euroopa Komisjonile. Komisjonile saadetav hinnainfo peab olema ümber arvutatud, kui riigi viimistluse standard erineb Euroopa Liidu standardist.
Tapamajadel on õigus tapasooja rümba massi automaatselt vähendada 2% võrra, millega võetaks arvesse rümba orienteeruv jahtumiskadu, ning tapamajad võivad seakasvatajale maksta nö “jahutatud rümba” massi alusel.