Hinna kujunemine

Tapasigade hind määratakse Eestis ja teistes Euroopa Liidu riikides nii nagu tõusigadel ja põrsastelgi sõltuvalt pakkumise ja nõudluse vahekorrast. Kui sealiha tootmine ületab nõudlust, langevad tapasigade hinnad. Kui aga farmerid seakarja vähendavad, langeb lihatootmine ja see toob kaasa sealiha hinnatõusu. Praktika näitab, et ületootmisest tingitud lihahinna langus on tunduvalt järsem kui  pärastine hinnatõus, mis on tunduvalt aeglasem. Seda seakasvatuses toimuvat pidevat protsessi, nimetatakse nn. seakasvatustsükliks, mille kestus on raskesti määratletav, kuid võib kesta kuni neli aastat. Selle protsessi kestust võivad mõjutada mitmed faktorid, näiteks viljahinna kõikumine maailmaturul, taudide esinemine jne.

Joonis. Sigade kokkuost ja kokkuostu keskmine hind (EPKK, 2018)

Konjuktuursed ja sesoonsed mõjud hindadele saavad seejuures määravaks. Hinna prognoosid tapasigadele on seetõttu problemaatilised. Siiski võimaldavad korrapärased sigade loendused ligikaudselt sealiha pakkumise muutusi ennustada.

Sealihatootmist mõjutavad ka ekspordivõimalused ja hinnad. Kõrgemad ekspordihinnad võrreldes kokkuostuhindadega soodustavad sealiha ja elussigade väljavedu riigist. Vahepeal oli farmeritel võimalus eksporda elussigu märkimisväärses mahus Venemaale, Lätti, Leetu, samaaegselt on lihatööstused ostnud sisse liha madalama hinnaga Euroopa riikidest (Lengerken, von G jt, 2012).