Tasustamine rümbamassi ja tailihasisalduse alusel

Enamuses riikides ja Euroopa Liidu määrustes on sealiha hindamise põhinäitajaks tailiha­si­saldus. Kasutatakse rahvuslikke klassifitseerimissüsteeme ja Euroopa Liidu EUROP-klassi-fitseerimissüsteemi, mis põhinevad kahel määratlusel:

  1. kategoorial, st sigade klassifitseerimisel soo, vanuse ja rümba massi järgi
  2. kaubaklassil, mis eristab searümbad kvalitatiivsete tapaväärtustulemuste (tailiha osatähtsus rümbas) alusel.

Alates 1994.a. kasutatakse Eestis Eesti Lihaliidu  poolt välja töötatud  Euroopa Liidus keh­testatud hindamisalustele tuginedes tapasigade lihatööstuse ettevõtetesse vastuvõtmiseks “Tapasigade ja searümpade klassifikatsiooni”. Niinimetatud SEUROP klassifikatsioonis on rümpade jaotamise aluseks võetud tailihasisaldus, vanus, sugu, rümba tapamass.

Klassifikatsioonis esitatakse tapasigade terminite määratlused, searümpade liigitus sea soo, vanuse ja rümba massi järgi, rümpade märgistamise kord ning liigituse põhialused ja –vahen­did.

Searümpade klassifitseerimist ehk searümpade kvaliteediklasside määramist reguleerib Vabariigi Valitsuse määrus “Veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside määramise täpsemad nõuded ning kvaliteediklasside määramiseks tunnustamise kord”.

Klassifitseeritud searümbad (A. Tänavots)

Joonis. Klassifitseeritud searümbad (A. Tänavots)

Rümbamassi kasutamise puhul sea eest tasumisel tuleb täpsustada searümba hindamise alused. Et hindamine oleks lihatööstustes ühtne, peavad kehtima reeglid, mis fikseeriksid tapaloomade algtöötlemise, kaalumise ja klassifitseerimise tingimused.

Tapamassi alusel sigade eest tasumisel peavad loomakasvatajad teadma

  1. kuidas täpselt hind määratakse;
  2. kuidas mõjutavad seda algtöötlemisel tehtavad operatsioonid;
  3. millised on rümba massi juurde- ja mahaarvestuse asjaolud;
  4. rümpade hindamise põhimõtted.

Kokkuvõte : Seakasvataja peab teadma, kuidas toimub klassifitseerimine ( K. Eilart, Põldvere, A., 1996).