Õpiobjektid -> Binaarsete tunnuste analüüsimeetodid

BINAARSETE TUNNUSTE ANALÜÜSIMEETODID


Õpiobjekti kirjeldus
Õpijuhis
 
1. Sissejuhatus
2. Binaarse tunnuse seos mittearvulise tunnusega või diskreetse arvtunnusega
3. Binaarse tunnuse seos pideva arvtunnusega
4. Enesekontroll
Lisa
¤ Kogu materjal ühe pdf-failina: bin_tunnuste_analyys.pdf

Kahemõõtmeline sagedustabel

Kahemõõtmeline sagedustabel näitab, kui mitu korda huvipakkuv sündmus toimus (nö juhud) ja kui mitu korda ei toimunud (kontrollid) diskreetse faktori eri tasemetel. Kaheväärtuselise faktori puhul on tegu 2x2-tabeliga:

 
Juht
Kontroll
Eksponeeritud
a
b
Mitteeksponeeritud
c
d
 

Näiteks uurides, kas teatud haigust põdenud koerte tervenemine sõltub koera soost, võib uuritud 25 koera jagada kahemõõtmelisse sagedustabelisse kujul

 
Ei saanud terveks
Sai terveks
Emane
9
4
Isane
2
10

Selle tabeli alusel kokku 12-st isasest koerast 10 said ja kaks ei saanud terveks, 13-st emasest koerast aga neli said ja üheksa ei saanud terveks.


Enamasti lisatakse kahemõõtmelisse sagedustabelisse ka summaveerg ja -rida:

 
Juht
Kontroll
Kokku
Eksponeeritud
a
b
a+b
Mitteeksponeeritud
c
d
c+d
Kokku
a+c
b+d
n = a+b+c+d
 

Sama tabel koerte näite tarvis:

 
Ei saanud terveks
Sai terveks
Kokku
Emane
9
4
13
Isane
2
10
12
Kokku
11
14
25
 

Muidugi ei ole kahemõõtmelise sagedustabeli rakendamine piiratud vaid kaheväärtuseliste tunnustega. Üldjuhul võib tunnustel X ja Y, mille vahelist seost uuritakse, olla vastavalt m ja k erinevat väärtust x1, x2, ..., xm ja y1, y2, ..., yk. Nende tunnuste võimalikku omavahelist seotust kirjeldav kahemõõtmeline sagedustabel omab siis m veergu (iga veerg vastab erinevale tunnuse X väärtusele) ja k rida (iga rida vastab erinevale tunnuse Y väärtusele). Nii tekib mxk lahtrit, millest igaüks vastab tunnuste väärtuste erinevale kombinatsioonile. Igasse lahtrisse kirjutatakse vastava väärtuspaari esinemise sagedus nij. Sagedustabeli viimane rida ja veerg saadakse reasagedusi ja veerusagedusi kokku liites. Sellele viitavad ka tähistused ni. ja n.j,

, .

Punktiga tähistatakse need indeksid, üle mille käis vastava suuruse arvutamisel summeerimine.

Sagedustabeli alumises parempoolses lahtris esitatakse tavaliselt valimi maht n. Kuna see arvutatakse ääresageduste summeerimise teel,

,

siis võib vastatava suuruse tähistamiseks kasutada ka sümbolit n...

Kahemõõtmelise sagedustabeli üldkuju on järgmine:

y1
y2
...
yk
Kokku
x1
n11
n12
...
n1k
n1.
x2
n21
n22
...
n2k
n2.
...
...
...
...
...
...
xm
n1m
n2m
...
nmk
nm.
Kokku
n.1
n.2
...
n.k
n

 


< Eelmine

Creative Commons License Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Unported License