Eesti valgepealine lambatõug

Eesti valgepealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega  lihalambatõug, kelledelt saadakse valget, poolpeenvilla keskmise peenusega 31 µm. Eesti valgepealised lambad on väiksema kehamassi ja villatoodanguga, kuid nende uted on suurema viljakusega ning nende villa kvaliteet on parem kui eesti tumedapealistel lammastel.

Eesti valgepealiste lammaste aretus- ja tõukarjade 1997.-2001. a jõudluskontrolli keskmiste näitajate põhjal oli eesti valgepealistel uttedel kehamass 76 kg, jääradel 88 kg, villatoodang 3,0 kg, uttedel sündis 157 talle 100 poeginud ute kohta, tallede kehamass 105 päeva vanuses oli 24,2 kg (vt. tabel 1, tabel 2).

Eesti Lambakasvatajate Seltsi andmeil osales 2007. a jõudluskontrollis 20 erinevat eesti valgepealist tõugu lambafarmi, kus peeti 2906 lammast. See moodustas 45 % jõudluskontrolli all olevatest lammastest.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti poolt hallatava lammaste registri andmeil oli 2003. a registri 31 997 lambast 7850 eesti valgepealist lammast ehk 24,5 % kõikidest lammastest. Seega on eesti valgepealine lambatõug teine olulisim lambatõug eesti tumedapealise tõu järel.

Tänapäeval on eesti valgepealiste lammaste parandajateks tõugudeks tekseli (Texel), dorseti, dala ja soome maalambatõug.

Ševiotijäär paigutati Puka sovhoosi 1961. a eesti valgepealise tõu parandamiseks (ELaS)	Eesti valgepealist tõugu utt reg nr. 225601, omanik Ell ja Urmas Sellis, Hauka talu (P. Piirsalu)
Eesti valgepealine (P. Piirsalu)	Beltexi tõugu kasutatakse lihaomaduste parandamiseks. Beltexi jäär koos eesti valgepealiste uttedega (A. Tänavots)
Texeli tõugu kasutatakse lihaomaduste parandamiseks. Texeli jäär koos eesti valgepealiste uttedega (A. Tänavots)	Texeli tõugu kasutatakse lihaomaduste parandamiseks. Eesti valgepealiste uttede paaritamine karjamaal texeli jääraga (A. Tänavots)
Texeli tõugu kasutatakse lihaomaduste parandamiseks. Texeli ja eesti valgepealise ristandid (P. Piirsalu)