Tailihasisalduse määramine

Tailihasisalduse määramine UltraFom 300-ga

Ultrahelilained peegelduvad tagasi esmalt mõõteanduri ja naha kokkupuutepinnalt (nr 1 joonisel 4), siis seljapeki ja välisfilee (nn selja pikim lihas) vaheliselt membraanilt (nr 2), välisfilee läbimise järgselt peegelduvad lained tagasi roietelt (nr 3) ning lõpuks rümba sisemust ümbritsevalt membraanilt (nr 4).

UF300 on võimalik seadistada selliselt, et selle ekraanil kuvatakse mõõtmise hetkel histogrammi, mille piigid moodustuvad vastavalt mõõdetava searümba peki ja lihassilma paksusele. Piikide nr 1 ja 2 (joonis) vahe on seda pikem, mida paksem on mõõ­de­­­­­tava sea selja­pekk ja piikide 2 ja 3 vahe sõl­tub selja pikima lihase läbimõõdust.

Joonis. Kudedevahelistelt membraanidelt tagasipeegelduvad ultrahelilained (SFK Technologies)

Joonis. Ultra Fomi ekraanile kuvatava teksti näide 2-punkti-mõõtmise korral (SFK Technologies)

Ultra Fomi on võimalik seadistada selliselt, et ekraanilt kuvatakse teksti. Sellisel juhul on ekraanilt on võimalik näha mõõtmise tulemusi (joonis): ‘Fat1: 16,7 mm’;‘Muscle1: 42,1 mm’ – peki ja lihassilma paksus viimase rinnalüli ning esimese nimmelüli vahe kohal, ‘Fat2: 19,4 mm’; ‘Muscle2: 41,9 mm’ mõõtmistulemused 3. ja 4. kaudaalse rinnalüli vahe kohal. Lisaks kuvatakse ‘Lean Meat 49,3 %’ ja ‘Class R’, mis on peki- ja lihassilmapaksuse mõõtmistulemuste põhjal UF300 korpuses paikneva mikroprotsessori poolt välja arvutatud tailihasisaldus searümbas väljendatuna protsentides ning tähega.

Klassifitseerija pihustab mõõdetava rümba seljale vett, et tagada küllaldane ühendus UF300 mõõteanduri ja rümba pinna vahel, seejärel teeb klassifitseerija kindlaks viimase rinnalüli asukoha searümba seljal ning surub seadme viimase rinnalüli ja esimese nimmelüli kohal 7 cm kaugusel rümba poolitusjoonest kergelt vastu rümba pinda (joonis). Liigne surve võib mõjutada mõõtmistulemust, mistõttu ei tohi suruda seadet liiga tugevalt vastu rümpa. Mõõtmisel tuleb jälgida, et seade ja rümba nahapind puutuksid omavahel kokku täisnurga all, kuna viltuse mõõtmise korral võib seade saada vale tulemuse (joonis).

Joonis. Korrektne mõõtmisasend UltraFom 300-ga mõõtmisel (A. Alt, 2006)

Joonis. Korrektne mõõtmiskoht tailihasisalduse määramisel UltraFom 300-ga (A. Alt, 2006)

Teine mõõde tehakse 3. ja 4. kaudaalse (e sabapoolse) rinnalüli vahe kohal 7 cm kaugusel poolitusjoonest. Mõlema mõõtmise sooritamise hetkel pihustab märgistusseade düüsidest rümba pinnale kaks punkti (joonis), mis võimaldavad tagantjärele seadmega mõõtmise kohta täpselt tuvastada.

Joonis. Mõõtmise sooritamise hetkel pihustab märgistusseade düüsidest rümba pinnale kaks punkti (L. Lepasalu)

Teise mõõte sooritamise järgselt kalkuleerib UF300 korpuses paiknev mikroprotsessor valemi abil tailihasisalduse, mida kuvatakse teise mõõte sooritamise järgselt seadme ekraanil (joonis) nii protsendina kui ka lihakusklassi tähistava tähena (tabel).

Tabel. Tailihasisaldus searümbas väljendatuna protsentides ning lihakusklassina.

Tailihasisalduse välja arvutamiseks, kasutades seadmega UltraFom 300 saadud mõõtetulemusi, on vaja järgnevat valemit:

Y = 64,19701 – 0,39379 · X₂ + 0,08082 · X₃ – 0,33910 · X_4, kus

Y = rümba hinnanguline tailihasisaldus;
X₂ = seljapeki (sh kamara) paksus millimeetrites, mõõdetuna viimase (kaudaalse) rinnalüli ning esimese nimmelüli vahe kohalt 7 cm rümba poolitusjoonest;
X₃ = lihaskoe paksus millimeetrites, mõõdetuna viimase (kaudaalse) rinnalüli ning esimese nimmelüli vahe kohalt 7 cm rümba poolitusjoonest;
X₄ = seljapeki (sh kamara) paksus millimeetrites, mõõdetuna 3. ja 4. kaudaalse rinnalüli vahe kohalt 7 cm rümba poolitusjoonest.

 Video. Searümpade tailihasisalduse määramine lihatööstuses UltraFOM 300ga (H. Mootse)