Markerselektsioon

Geneetika arenguga lisandus põllumajandusloomade aretusse võimalus võtta arvesse loomade erinevusi DNA-tasandil - vastavat selektsioonimeetodit nimetatakse marker-selektsiooniks. Küllaltki levinud on tõuloomade genotüpiseerimine üksikute midagi halba või head kaasa toovate (sageli retsessiivsete) geenilookuste osas.

Näiteks eesti holsteini tõu aretusprogrammis (vt http://www.etky.ee/est/aretus2.php?id=33) on kirjas järgmist.

"Kõik aretuseks valitavad noorpullid genotüpiseeritakse BLAD (leukotsüütide kleepumise puudulikkuse sündroom) ja CVM (kompleksne lülisamba väärareng) suhtes. Võimalusel välditakse nimetatud geenidefektide suhtes heterosügootsete pullide kasutamist aretuseks.
Kasumlikkuse suurendamiseks, pidades silmas juustutootmise efektiivust, genotüpiseeritakse piimavalkude pärilikud tüübid (k-kaseiin ja b-laktoglobuliin) kõikidel noorpullidel. Teadaolevalt on nende valkude B-alleelid seotud kõrge rasva- ja kaseiinisisaldusega piimas, piima paremate koaguleerimise omadustega, kõrgema juustu väljatuleku saagise ja parema kvaliteediga. Valiku eesmärgiks on suurendada k-kaseiini B ja b-laktoglobuliini B alleelide esinemissagedust eesti holsteini tõul.
Geenitestide tulemused märgitakse looma põlvnemisandmete juurde."

Lammastel on leitud, et PrP-geeni ARR-alleeliga kaasneb resistentsus transmissiivse spongiformse entsefalopaatia (lammaste puhul on haigus tuntud ka kui skreip) suhtes. Kuigi Eestis pole skreipi seni registreeritud, on lammaste aretusprogrammi üheks eesmärgiks seatud ARR-alleeli esinemissageduse suurendamine lambakarjades. Selleks on Eesti Lambakasvatajate Selts sätestanud, et kõigis jõudluskontrolli all olevates karjades tuleb alates 2005. a. enne jäärade aretuses kasutamist kohustuslikus korras määrata nende PrP genotüüp. Uttede osas viiakse läbi sõeluuring.

Vt täpsemalt: http://www.lammas.ee/est/skreip/

Kõiki neid ja mitmeid teisigi geeniteste pakub loomakasvatajatele ka Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi loomageneetika ja tõuaretuse osakonna geneetika labor - vt http://vliteenused.emu.ee/loomakasvatajale/teenused/

Samas, et enamiku majanduslikult oluliste tunnuste väärtused kujunevad siiski suure hulga väga väikese mõjuga geenide ja keskkonna koosmõju tulemusena, ei ole vastavate DNA-piirkondade (nn põhigeenide ehk QTL-de; QTL - quantitative trait locus e kvantitatiivse tunnuse lookus) tuvastamine markerselektsioonis kasutamiseks vajaliku täpsusega realiseerunud. Näiteks on erinevad uuringud leidnud kokku üle 1000 piimatoodanguga potentsiaalselt seotud geneetilise markeri, samas on uuringute kooskõla suhteliselt nõrk ja ühegi lookuse keskmine efekt ei ole suurem kui 2-3% kogu aditiivgeneetilisest mõjust.