Udara ettevalmistamine

Sõõrdumine ehk piima väljutamine udarast on kaasasündinud ehk tingimatu refleks.
Udara ettevalmistamisel tekkinud erutus kantakse närvide kaudu seljaajju ja sealt peaajuga vahetult seotud sisenõrenäärmesse - ajuripatsisse.  Selle tagasagarast eritatakse vastusena vereringesse oksütotsiini - ajuripatsi sisenõret.

Sõõrdumisrefleksi tekke skeem: 1 - ajukoor, 2 - ajuripats, 3 - süda, 4 - piimanäärmed, 5 - närviteed (Poikalainen 2006 järgi)

Oksütotsiin kandub vereringega udarasse ning põhjustab piimanäärme alveoole ümbritsevate korvrakkude kokkutõmbumise. Udarasisene rõhk tõuseb ning piim surutakse näärme- ja nisatsisterni, kust see lüpsimasina või käega välja lüpstakse.
Piimasekretsioon on pidev protsess, mis toimub enamvähem ühtlaselt kogu ööpäeva vältel.

Piima väljutus alveoolidest: A - täitunud alveool, B - tühjenev alveool, 1 - laktotsüüdid, 2 - alveoolivalendik, 3 - kapillaaride võrgustik, 4 - müoepiteel, 5 - sagarikusisene juha, 6 - oksütotsiini juurdevool arteriaalse verega (Poikalainen 2006)

Seetõttu on väljalüpstav piim lüpsi alguseks praktiliselt täies koguses udaras olemas. Suur osa udaras olevast piimast asub alveoolides ja peentes piimajuhades (alveolaarne piim), kus see püsib peamiselt kapillaarjõu mõjul, osa aga asub udaraastikus ja suuremates juhades (tsisternaalne piim) ning selle väljavalgumist takistab nisakanali sfinkter.

Piimanäärme skemaatiline ehitus: alveoolid, 1 - näärmerakud, 2 - alveoolivalendik, 3 - arteriaalse vere juurdevool, 4 - venoosse vere äravool, 5 - müoepiteelirakud, 6 - kapillaaride ja sidekoe võrgustik, 7 - alveolaarjuhake, 8 - sagarikusisene juha (Poikalainen 2006)	Piimanäärme skemaatiline ehitus: B - alveoolide sagar, 9 - alveoolide kogum, 10 - alveoolide sagarik, 11 - sagarikevahelised juhad (Poikalainen 2006)

Et piimaejektsiooni peamiseks stimuleerijaks on udara mehhaaniline ärritamine, siis on ratsionaalne udara ettevalmistamise sisse arvata nisade ja udara puhastamiseks, kuivatamiseks ning esimeste piimajugade eemaldamiseks kuluv aeg.

Lüpsifaaside kestuse skeem: A - udara ettevalmistus (30-60 s), B - eellüps (15-30 s), C - nisakannude allapanek (10-20 s), D - lüpsi põhifaas (2-7 min), E - järellüps 20-40 s), E - nisakannude eemaldamine (10-20 s), F - nisade hooldus (30-60 s) (Poikalainen 2006)

Udara ettevalmistamine kahekordsel lüpsil peaks kestma 30 sekundit. Laktatsiooni alguses olevatel lehmadel võib udara ettevalmistus olla ajaliselt lühem kui laktatsiooni lõpetavatel lehmadel. Udara ettevalmistamisel on soovitav kasutada individuaalseid lappe. Võib kasutada ka ühekordseks kasutamiseks mõeldud paberrätikuid. Jääb ära võimalus patogeensete mikroobide kandumiseks haigetelt loomadelt tervetele.

Ühekordseks kasutamiseks mõeldud paberrätikud udara puhastamiseks (Tänavots 2010)	Udara puhastamine paberrätikutega (Tänavots 2010)
Kasutatud paberrätikud kogutakse kokku (Tänavots 2010)	Individuaalsed lapid udara puhastamiseks (DeLaval 2008)

Udara ettevalmistust lüpsiks ei ole soovitav teha katkestustega, sest selliselt toimides väheneb lüpsiaparaadi kasulik alloleku aeg. Udara ettevalmistuse hulka kuulub kindlasti eellüps, kus igast udaraveerandist lüpstakse mõned piimajoad eellüpsinõusse.

 Selliselt

•  eemaldatakse kõige enam mikroobidega saastunud piim;
•  avastatakse silmaga nähtavad muutused piimas;
•  ühtlasi valmistatakse udarat ette lüpsiks.

Eellüps on endastmõistetav lüpsitehnika koostisosa, mis aitab kaasa udara piisavale sõõrdumisele.

Eellüpsi nõu peaks olema musta põhjaga (VeerproMagazine 2007)	Eellüpsi piim ei tohiks sattuda lehma asemele, kuna see on potentsiaalne saasteallikas (Tänavots 2010)