Lüpsiaparaatide töö jälgimine ja järellüps

Kui piimavool udarast on lõppenud, tuleb aparaat lehma alt kohe ära võtta, sest vastasel korral tekib tühilüps. See on mastiitidesse haigestumise üks põhjusi. Järellüpsi õige algushetke kindlaksmääramine on olulisemaid momente lüpsmisel. Tavaline eksimus on alustada järellüpsi hilja, see on siis, kui piimavool nisadest on juba täielikult lõppenud.  Õige aeg masinaga järellüpsiks on siis, kui piimavool muutub katkendlikuks ja hakkab vähenema.

Teise lehma udarat ei tohi hakata enne ette valmistama ega muid töid tegema kui tühilüpsil töötav aparaat on eelmise lehma alt ära võetud.  Tühilüpsi võime täheldada ka vahetult peale nisakannude nisadele asetamist, kui lehm ei ole veel piisavalt sõõrdunud. Tühilüps ei pruugi esineda kõigis udaraveerandeis korraga. Kiiremini sõõrduvatelt udaraveeranditelt, kus piimavool lõpeb varem, tuleb nisakannud eemaldada.

Kui üks või enam udaraveerandeist lõpetab sõõrdumise vähem kui minuti varem, siis võib kõigilt udaraveeranditelt nisakannud üheaegselt eemaldada. Tuleb meeles pidada, et aparaati ei tohi eemaldada vaakumi all.  Nisakannude eemaldamiseks suletakse kollektori piimakraan. Lüpsjal oleks soovitav töötada sellise hulga lüpsiaparaatidega, mida ta on suuteline jälgima. Vastasel korral töötavad need sageli tühilüpsirežiimil. Eriti tundlikud on tühilüpsi suhtes kiirestisõõrduvad ning suuretoodangulised lehmad. Seejuures on just neil suurenenud piima somaatiliste rakkude arv ning haigestumine udarapõletikku.

Lüpsiaparaatide töö jälgimine (Tänavots 2011)	Järellüpsi tegemine (Tänavots 2011)
Udara piimavoolu jälgimine kollektoris (Tänavots 2011)