Lihajõudluse hindamine elusalt
1) Toitumuse hindamise järgi (0,5 p. täpsusega), kusjuures
- 1 punkti – väga lahja
- 2 punkti – lahja
- 3 punkti – hea toitumus (soovitud)
- 4 punkti – rasvane
- 5 punkti – väga rasvane
Toitumuse hindamiseks tuleb lammast kombelda landepiirkonnast, et välja selgitada nimmelüli ogajätkede ja roidejätkede teravust ning rasvaladestust selles piirkonnas.
Lammaste toitumise hindamine (MLC Sheep Improvement... muudetud P. Piirsalu poolt, 1996)
Toitumuse klassid
- 0 punkti (kurtunud) – harvaesinev, äärmiselt nälginud loom. Naha ja luude vahel võimatu tunda lihastust ja rasvaladestust.
- 1 punkti (väga lahja) – nimmelüli ogajätked ja roidejätked tuntavad väga teravatena. Sõrmi on väga kerge lükata roidejätkete alla ning iga jätke tipp on kergesti tuntav. Lihassilm on õhuke, rasvaladestus puudub.
- 2 punkti (lahja) – nimmelüli ogajätked tuntavad mitte eriti teravatena, üksikuid ogajätkeid on tunda kurdudena. Roidejätked tuntavad ümaratena, kuid sõrmi on võimalik suruda roidejätkete alla. Lihassilm on tagasihoidlik ja kaetud õhukese rasvakihiga.
- 3 punkti (hea toitumus) – nimmelüli ogajätked ja roidejätked tuntavad ümaratena, luud on tunda vaid tugevamal vajutusel. Sõrmed tungivad roidejätkete alla vaid tugeval surumisel. Lihassilm on hästi tuntav, rasvakiht mõõdukas.
- 4 punkti (rasvane) – nimmelüli ogajätked tuntavad joonena, roidejätked kompimisel mittetuntavad. Lihassilm hästi tuntav, kaetud paksu rasvakihiga.
- 5 punkti (väga rasvunud) – nimmelüli ogajätked ja roidejätked pole tuntavad isegi tugeval surumisel. Seljajoonel (ogajätkete kohal tuntav lohuke. Lihassilm hästi tuntav, kaetud väga paksu rasvakihiga.
 |
 |
| Ute toitumus 2 palli (P.Piirsalu) | Ute toitumus 4 palli (P.Piirsalu) |
Uttede toitumust tuleks hinnata kolm korda aastas.
- Võõrutamisel.
- Tiinuse keskel.
- Tiinuse lõpul.
Soovitav on, et uttede toitumus enne paaritusperioodi algust oleks 3,5 palli, tiinuse keskel 3 ning tiinuse lõpul 3,5 punkti.
Sugujäärad peaksid enne paarituse algust saama toitumuse hindeks 4 punkti.
Noortallede toitumus enne lihaks realiseerimist peaks olema 3 punkti.
 |
 |
| Uttede toitumuse hindamine (P.Piirsalu) | |
2) Tapaeelse kehamassi järgi, sest teades kehamassi võib prognoosida tapetud lamba kvaliteeti
Näiteks:
| Nimetus | Keha-mass | Tapa-saagis, % | Lihakeha mass, kg | Rasva- ja valgu-sisaldus, % | Lihakvaliteet |
| Täiskasvanud utt | 70 | 50 | 35 | Rasva 30%, valku 17% |
Rasvane, madalakvaliteediline liha |
| Tall (6–7 kuu vanune) | 45 | 45–47 | 20–21 | Rasva 17%, valku 17% |
Kvaliteetne dieetliha |
| Tall (3–3,5 kuu vanune) | 25 | 45 | 11 | Rasva 8%, valku 17% |
Väga kvaliteetne liha |
3) Ultraheliaparaatidega, kui mõõdetakse elusal lambal lihassilma pindala (cm2) ja seljarasva paksus (mm). Eestis on hakatud jõudluskontrolli farmides noorlammaste lihassilma ultraheliuuringuid tegema 2009. aastast. Valik lihassilma suuruse järgi võimaldab kõige kiiremini parandada aretusloomade lihakvaliteeti.
 |
 |
| Lihassilma ja rasva paksuse mõõtmine(P.Piirsalu) | Lihassilm ja nahaalune rasvakiht (P.Piirsalu) |