Nisakannud

Nisakannude koostöö seisukohalt eristatakse ühis-, paaris- ja üksiktaktis töötavaid lüpsiaparaate.

• Ühistaktaparaatidel töötavad kõik neli nisakannu ühes faasis. Lätis toodetud lüpsimasin ADU-1.
• Paaristaktaparaatidel töötavad nisakannud paariti ning kasutusel on kaks varianti.
  • Esimesel variandil on ühes paaris vasemad ja teises paremad nisakannud. Sellised on: (DeLaval , Impulsa, SAC jt. firmade lüpsiaparaadid.
  • Teisel variandil on ühes paaris eesmised ja tagumised nisakannud (Strangko ). 
• Üksiktaktaparaatidel töötavad kõik nisakannud lahus. Selliseid aparaate kasutatakse teaduslikes uurimistöödes, kus on vaja saada andmeid udaraveerandite kaupa.

Nisakannud on ehituselt ühe- ja kahekambrilised.

Tänapäeval kasutatakse peamiselt kahekambrilisi, mis koosnevad hülsist ja nisakummist.
Ühele lüpsiaparaadile tuleb valida ühesuguse jäikusega kummid ja vahetada neid koos 

Nisakannus moodustub kaks kambrit: imemiskamber ja vahekamber.

• Imemiskamber on ruum nisa all nisakummi sees. Nimetatakse ka nisaaluseks ning piimakambriks. Imemiskamber on ühenduses lühikese piimavooliku abil kollektori piimakambriga ja sealt edasi pika piimavooliku kaudu lüpsikannu või piimatoruga.
• Vahekamber on ruum hülsi ja nisakummi vahel. Vahekambrit nimetatakse ka pulsikambriks.
  Vahekamber on lühikese pulsivooliku abil ühenduses kollektori õhukambriga ja edasi pika pulsivooliku kaudu pulsaatoriga.

Nisakannud koos kollektoriga (Tänavots 2011)	Nisakummid (DeLaval 2008)
Nisakann töös: A - massaažitakt, B - imemistakt, 1 - ülakamber, 2 - mansett, 3 - hülss, 4 - vahekamber, 7 - lühikese vaakumvooliku kinnitusotsik, 8 - nisakummi paksend, 9 - õhu liikumissuund (Poikalainen 2006)