Elu kui keermes lõng
päevadest läbi libiseb.
Millises keermes on õnn?
Millises silmaveed?
Milline meelde neist jääb,
milline jäljeta mööda ruttab?
Kes ümber on halb, kes hää,
kes sõber, kes lihtsalt tuttav?
Kes teab, kuhu tee meid viib,
kõike ette ja läbi näeks,
palju leidmise rõõmusid siis
mul elus ju vähemaks jääks.
Oleks vähem ka silmavett
ja mõttetult elatud elu
ja ära jääks enesepett
ja asjatult kogetud valu.
Aga sedagi ma ju ei tea,
kas soojust soovid sa tuua
või mu ristile rippuma sead
ja sappi vaid annad juua.