FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS
Kordamisküsimused eksamiks

1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos.
2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu.
3. Vere koostis ja põhiülesanded.
4. Vere maht. Aeglase ja kiire verekaotuse tagajärjed.
5. Vere füsikokeemilised omadused (viskoossus, osmootne rõhk, onkootne rõhk, pH).
6. Vere punalibled e. erütrotsüüdid (arv inimesel, seal, veisel, hobusel, lambal, kanal; ehituse põhijooned, loome, ülesanne). Hematokriti mõiste. Erütrotsüütide arvu määramine.
7. Hemoglobiini ehitus, ülesanne, kontsentratsioon veres ja selle määramine. Aneemia mõiste.
8. Vere valgelibled e. leukotsüüdid (arv inimesel, veisel, hobusel, seal, lambal, kanal; alaliigid, ülesanded organismis alaliikide kaupa). Leukotsütaarvalemi mõiste ja tähtsus haiguste diagnostikas.
9. Vereplasma koostis. Vereplasma valgud ja nende ülesanded.
10. Vere puhversüsteemid. Puhversüsteemi talitlus (vesinikkarbonaatpuhvri näitel). Atsidoosi ja alkaloosi mõisted ning võimalikud tekkepõhjused.
11. Vere hüübimise põhietapid. Vere hüübimist mõjutavad faktorid.
12. Veregrupid inimestel ja koduloomadel. Veregruppide määramine. Praktiline kasutamine.
13. Lümfi teke, koostis; lümfiringe.
14. Ainete transpordi viisid läbi membraanide.
15. Erutuvate kudede mõiste.
16. Membraanipotentsiaal ja selle teke.
17. Aktsioonipotentsiaal (AP) ja selle teke. Muutused membraani ioonikanalite permeaabluses AP kulgemise ajal.
18. "Kõik või mitte midagi" seadus ja erutuse kadudeta leviku seadus.
19. Närviraku ehitus ja funktsioonid. Neurogliia funktsioonid.
20. Erutuse leviku iseärasused müeliintupeta ja müeliintupega närvikiududes.
21. Sünapsi mõiste ja struktuur. Erutuse ülekanne neuromuskulaarses sünapsis.
22. Refleks, refleksikaar ja refleksikeskus (mõisted ja iseloomustus).
23. Vöötlihaskoe struktuur. Sarkomeeri mõiste.
24. Lihaskontraktsiooni mehhanism ja energeetika.
25. Lihaskontraktsiooni sõltuvus ärritaja tugevusest ja sagedusest.
26. Lihastoonuse mõiste ja tekke põhjus.
27. Silelihaskiudude talitluse iseärasused (struktuur, regulatsioon, plastilisus, AP teke ja kulg).
28. Südamelihaskoe struktuur. Südame automaatsus. Erutusjuhtesüsteemi struktuur.
29. Elektrokardiograafia mõiste, elektrokardiogrammi põhikomponendid.
30. Südame tsükkel (faasid, vere liikumine eri faasides). Südame sagedus, löögimaht ja minutimaht.
31. Südametalitluse hormonaalne (hormoonid adrenaliin, türoksiin) ja närviregulatsioon (sümpaatilise ja parasümpaatilise närviimpulsi toime).
32. Vereringe osad ja nende ülesanded.
33. Veresoonte alaliigid, struktuuri iseärasused ja seos täidetava ülesandega.
34. Arteriaalne vererõhk (süstoolne ja diastoolne), vererõhu muutumine soonestiku alaosades. Vererõhu autoregulatsioon.
35. Ainete liikumine läbi verekapillaaride. Vererõhu ja vereplasma onkootse rõhu tähtsus vee liikumisele.
36. Verevarustuse metaboolne, humoraalne ja närviregulatsioon.
37. Hingamise mõiste ja etapid.
38. Väline hingamine ja seda iseloomustavad mõisted (hingamismaht, hingamissagedus, minutimaht, vitaalkapatsiteet, reservmahud ja residuaalmaht, ekspiratoorne tippvool).
39. Rõhk rinnaõõnes ja kopsudes. Õhkrinna mõiste ja tagajärg.
40. Atmosfääriõhu ja alveolaarõhu koostis. Gaaside osarõhkude arvutamine.
41. Gaasivahetus alveoolides ja seda mõjutavad tegurid.
42. Hapniku ja süsihappegaasi transport verega.
43. Kudede hapnikuvarustuse häired (hüpoksia, anoksia) ja nende tagajärjed organismile.
44. Hingamise regulatsioon (hingamiskeskus, venitusretseptoritelt, ärritusretseptoritelt, kemoretseptoritelt lähtuvad signaalid, hormoon adrenaliini ja temperatuuri toime).
45. Hingamine füüsilise koormuse, kõrgmäestikus viibimise ja sukeldumise korral.
46. Seedesüsteemi iseärasused eri loomaliikidel (võrrelda liha- ja taimtoidulisi loomi, s.h. mäletsejalisi).
47. Sülje moodustumine, koostis, füsioloogilised funktsioonid, süljenõristuse regulatsioon.
48. Ühekambrilise mao seede. Maonäärmed, maonõre koostis ja toime.
49. Mao motoorika ja tühjenemine.
50. Pakreasenõre koostis ja toime.
51. Sapi teke, koostis ja toime.
52. Seedimine peensooles (limaskesta ehitus, seedimise membraanifaas) ja toitainete imendumine.
53. Jämesoole talitlus. Herbivooride ja karnivooride erinevused.
54. Soolemotoorika vormid ja tähtsus.
55. Kõhulahtisuse (diarröa) põhjused ja tagajärjed.
56. Mäletsejaliste eesmagu, selle alaosad ja nende füsioloogilised funktsioonid.
57. Vatsaseede iseärasused, süsivesikute, valkude ja rasvade lõhustamisel tekkivad produktid, imendumine.
58. Vatsa motoorika.
59. Mäletsemise mehhanism ja füsioloogiline funktsioon.
60. Lindude seede iseärasused.
61. Toitainete kasutamine söömisjärgselt.
62. Organismi energiaallikad söögivaheaegadel ja nälgimisel.
63. Valguainevahetus: valkude ülesanded organismis, valkude bioloogiline väärtus, asendamatud ja asendatavad aminohapped, organismi lämmastikubilanss, valgu miinimum, süsivesikute ja rasvade valke säästev toime, valkude uuendamine organismis.
64. Süsivesikute ainevahetus: süsivesikute ülesanded organismis, toidus leiduvad süsivesikud, vere suhkrusisaldus (glükeemia) ja selle regulatsioon, glükogeen.
65. Rasvaainevahetus: rasvade ülesanded organismis, lipolüüs ja lipogenees, ketoos, rasvade ainevahetuse regulatsioon.
66. Mineraalainete (Na, K, Ca, Mg, P, Cl, mikroelemendid Fe, Cu, Mn, I, Zn, Se), vee ja vitamiinide A, D, E, K, C, B 1,2,3,6,12 ülesanded organismis.
67. Põhiainevahetuse mõiste, määramistingimused ja määramismeetodid.
68. Energiakulu mõjutavad tegurid.
69. Toidu bruto-, seeduv, metaboliseeruv ja netoenergia.
70. Kehatemperatuur ja termoregulatsioon. Hüper- ja hüpotermia tagajärjed.
71. Neerude füsioloogilised funktsioonid.
72. Uriini moodustumine nefronites (nefroni mõiste, ehitus, filtratsiooni- ja readsorptsioonifaasi põhiolemus).
73. Nahk ja tema funktsioonid, naha retseptorid.
74. Hormooni mõiste. Proteiin- ja steroidhormoonide toimemehhanismi erinevused.
75. Hüpotaalamuse ja hüpofüüsihormoonid.
76. Neerupealiste ja kilpnäärme hormoonid.
77. Pankreasehormoonid, nende keskne osa süsivesikute ainevahetuse regulatsioonis.
78. Sugunäärmete hormoonid.
79. Spermatogeneesi põhietapid. Spermide liikumine emassuguteedes ja kapatsitatsioon. Spermide eluiga emassuguteedes.
80. Innatsükli mõiste ja kestus koduloomadel, innatsükli faasid.
81. Munasarjades innatsükli jooksul asetleidvad muutused, munasarjatalitluse hormonaalne kontroll (FSH, LH, estradiool, progesteroon, prostaglandiin F 2 ). Välised innatunnused.
82. Munaraku viljastamine ja sügoodi varane areng. Embrüosiirdamise mõiste ja kasutamine.
83. Platsenta mõiste, funktsioonid ja produtseeritavad hormoonid. Tiinuse kontroll.
84. Sünnitusprotsessi käivitumine ja kulg.
85. Piimanäärmete areng, ehitus ja talitlus.
86. Piima koostis ja omadused. Ternespiim e. kolostrum.
87. Piima tekke ja väljutamise regulatsioon.
88. Lindude sigimise iseärasused.
89. Seljaaju talitluse põhijooned. Juhteteede mõiste.
90. Pikliku aju talitlus (juhtefunktsioon ja elutähtsad refleksikeskused).
91. Väikeaju talitlus. Asendi ja liikumise kontroll.
92. Taalamuse ja hüpotaalamuse (vaheaju) talitlus.
93. Suuraju talitlus ja tingitud refleksid. Aju talitluse uurimine. Elektroentsefalogramm. Uni.
94. Vegetatiivne närvisüsteem: erinevused somaatilisest närvisüsteemist ja füsioloogilised funktsioonid.
95. Silma ehitus ja nägemine.
96. Kõrva ehitus ja kuulmine. Tasakaalumeel.
97. Maitsmis- ja haistmismeel.

Õppimiseks vajaliku leiate:
1. prof. Ü.Jaakma loengute konspekt
2. Füsioloogia laboritööde protokollid
3. Õppematerjalid füsioloogia õppetooli koduleheküljel Internetis : www.eau.ee/~yjaakma/fysviited.php
4. J.G. Cunningham. Textbook of Veterinary Physiology. - Philadelphia: W.B. Saunders Company, 2002 (EPMÜ raamatukogu)
5. W. Nienstedt jt. Inimese anatoomia ja füsioloogia. Tõlge soome keelest. Tallinn: AS Medicina, 2001. (TÜ raamatukogu)
6. Anatomy and Physiology of Farm Animals/ R.D.Frandson, W.L.Wilke, A.D.Fails. 6th Edition. - Lipincott, Williams & Wilkins, 2003. (füsioloogia laboris kohapeal kasutamiseks)