NÄRVI- JA LIHASKOE, SÜDAME NING VERERINGE TALITLUS
Kordamisküsimused kontrolltööks
1. Erutuvus kui närvi- ja lihasrakkude spetsiifiline omadus. Erutuse bioelektriline iseloom.
2. Ärritaja e. ärriti, ärrituse, erutuse, erutuvuse mõisted.
3. Rakumembraani omadused.
4. Ioonide kontsentratsioonid rakus sees ja rakuvälises ruumis. Lekkekanalid ja Na/K-pump.
5. Membraani puhkepotentsiaali mõiste ja suurus.
6. Aktsioonipotentsiaali e. tegevuspotentsiaali mõiste.
7. Aktsioonipotentsiaali vallandumiseks vajalikud tingimused, "kõik või mitte midagi" seadus.
8. Aktsioonipotentsiaali graafiline kujutis. Faasid, nende iseärasused skeleti-, sile- ja südamelihaskoes.
9. Aktsioonipotentsiaali ioonmehhanismid. Kudedevahelised erinevused.
10. Erutuvuse muutused aktsioonipotentsiaali erinevates faasides. Refraktaarsus.
11. Ärritaja tugevuse ja toime ilmnemiseks vajaliku kestuse vaheline sõltuvus. Jõu-aja kõver.
12. Aktsioonipotentsiaali levimine erutuva koe raku membraanil. Müeliinkestaga närvikiudude iseärasused.
13. Sünapsi mõiste. Erutus- ja pidurdussünaps. Joonistage sünapsi skeem.
14. Erutuse ülekande mehhanism sünapsis.
15. Ülekandeaine e. mediaatori mõiste ja toimemehhanism. Tooge näiteid tähtsamatest mediaatoritest.
16. Sünapsi väsimine ja selle füsioloogiline tähtsus.
17. Mürkainete (kuraare, nikotiin, Chlostridium botulinum'i toksiin) toime sünapsile.
18. Lihaskoe tüübid, nende üldiseloomustus ja võrdlus.
19. Lihaskoe olulisemad struktuurielemendid: kontraktiilsed valgud, ioonide transporti ja energiavahetust garanteerivad rakustruktuurid.
20. Lihaste sensoorsed struktuurid: lihasekääv, kõõluselund.
21. Lihaskontraktsiooni mehhanism (lihaskontraktsiooni käigus toimuvad protsessid sarkomeeris, Ca-ioonide osa kontraktsioonis).
22. Lihaskontraktsiooni energeetika, energiaallikad.
23. Lihaskontraktsiooni vormid: isotooniline, isomeetriline ja auksotooniline kontraktsioon, nende iseloomustus.
24. Lihaskontraktsiooni iseloomu sõltuvus ärritussagedusest: üksik- ja tetaaniline kontraktsioon, nende iseloomustus ja tekkimise tingimused.
25. Lihaskontraktsiooni amplituudi sõltuvus ärritustugevusest.
26. Lihasjõudu määravad tegurid. Lihase absoluutne ja erijõud.
27. Lihastöö, seda määravad tegurid. Keskmiste koormuste seadus.
28. Lihase väsimine, selle olemus ja põhjustavad tegurid. Lihasväsimuse vältimise võimalused.
29. Lihase kontraktuur.
30. Silelihase kontraktsiooni iseärasused.
31. Silelihaste spontaanne aktiivsus ja selle regulatsioon.
32. Südamelihaskoe struktuuri iseärasused
33. Aktsioonipotentsiaali teke ja kulg südamelihases võrreldes skeletilihase AP-ga.
34. Stanniuse ligatuurid: asetamise koht, katse tulemus ja järeldused.
35. Südame erutustekke- ja juhtesüsteemi struktuur ja talitlus.
36. Erutuse leviku kiirus südame eri osades, erinevuste füsioloogiline tähtsus.
37. Ekstrasüstoli ja kompensatoorse pausi mõisted ja teke.
38. Müokardi tetaanilise kontraktsiooni vältimine. Absoluutne ja suhteline refraktaarsus.
39. Südame tsükkel: mõiste, faasid, kestus.
40. Südame minutimaht: mõiste ja suurendamisvõimalused.
41. Rõhu ja mahu muutused südames tsükli jooksul, südameklappide seis (rõhk-maht diagramm).
42. Südameklapid: nimetused, asukoht, sulgemise ja avanemise mehhanism.
43. Südame toonid: teke ja diagnostiline tähendus.
44. Südametegevuse mõjustamine Ca- ja K-ioonide abil. Temperatuurimuutuste toime südamele. Füsioloogiline põhjendus.
45. Vegetatiivse närvisüsteemi mõju südame tööle. Vegetatiivse närvisüsteemi mediaatorite toime.
46. Südame töö energeetilised allikad.
47. Millist protsessi kirjeldab elektrokardiogramm? Joonistage kõver, tähistage sakid ja seletage nende tähendus.
48. Mida tähistavad EKG intervallid PQ, QT, TP ja RR? Kuidas nende põhjal määrata südametsükli ja selle faaside kestust?
49. Süstoolse indeksi mõiste, arvutamine ja füsioloogiline tähendus.
50. Veresoonte seinte ehituse iseärasused soonestiku alaosades ja nende seos füsioloogilise funktsiooniga.
51. Süstoolne, diastoolne, pulsi- ja keskmine vererõhk arterites. Vererõhu dünaamika soonestiku alaosades.
52. Arteriaalse vererõhu määramine. Korotkovi toonid ja nende füsioloogiline sisu.
53. Arteriaalset vererõhku mõjutavad tegurid.
54. Vererõhu autoregulatsioon (barorefleks).
55. Vedeliku ja ainete vahetus kapillaarides. Difusioon ja filtratsioon ja neid määravad tegurid.
56. Tursete tekke põhjused kudedes.
57. Kudede verevarustuse neurohumoraalne kontroll.
58. Kudede verevarustuse lokaalne (metaboolne) kontroll.
59. Südame kodade mahurefleks.
60. Lümfi teke ja koostis.
61. Lümfiringe. Lümfisõlmede paiknemine ja füsioloogiline funktsioon.
Õppematerjal:
Füsioloogia loengukonspektid ja laboritööde protokollid,
Materjalid füsioloogia kodulehel http://www.eau.ee/~yjaakma/fysviited.php
J.G. Cunningham. Textbook of Veterinary Physiology. - Philadelphia: W.B. Saunders Company, 1997, 2002.
R.F.Schmidt. G.Thews. Inimese füsioloogia. - Tartu, 1997. 880 lk.
K.Kadarik, E.Reintam. Koduloomade füsioloogia. - Tallinn : Valgus, 1985. 360 lk.
W. Nienstedt jt. Inimese anatoomia ja füsioloogia. Tõlge soome keelest. Tallinn: AS Medicina, 2001.
A.C. Guyton, J.E.Hall. Textbook of Medical Physiology.- Philadelphia: W.B. Saunders Company, 1996,2006.