TAIMI PAAL PH.D.
sünd. 29. jaanuaril 1947 Luhamaal, Võru maakonnas


In English

Eesti Maaülikool

Metsandus- ja maaehitusinstituut

Kreutzwaldi 5
51 014 Tartu
Tel. 7 313 171

taimi.paal@emu.ee

HARIDUS

TRÜ (1983), bioloogiateaduste kandidaat; dissertatsiooni teema: “Pohla (Vaccinium vitis-idaea L.) tsönopopulatsioonide struktuuri ja produktiivsuse analüüs Kivatši looduskaitseala männikutes.”
Aspirantuur Leedu TA Botaanika instituudis 1979–83.
TRÜ (1974), bioloog (bioloogia-keemia õpetaja)
Fr. R. Kreutzwaldi nim. Võru I Keskkool (1965), algklasside õpetaja kutsega
Luhamaa 8-kl. kool

TEENISTUSKÄIK

Metsandus- ja maaehitusinstituut (EMÜ), vanemteadur, lektor, 2005-

Metsakasvatuse instituut (EPMÜ), lektor, 1998 –2005
Metsanduslik Uurimisinstituut (EPMÜ), vanemteadur, 1996 –2005
Eesti Metsamajanduse ja Looduskaitse Instituut, Looduskaitse labor, vanemteadur, 1986–1996
Jõgeva Metsamajand, nooremteadur, 1983–1986
Kivatši Riiklik Looduskaitseala ( Karjala ), nooremteadur, 1980–1983
Kivatši Riiklik Looduskaitseala ( Karjala ), vanemlaborant, 1975–1980
Saku Õlletehase lasteaed, kasvataja, 1974–1975
Obinitsa 8-klassiline kool, algklasside õpetaja, 1965–1968

ÕPPETÖÖ

MET- 1.2498 Eesti metsad – 4.0 + 2.0 ainepunkti

Metsabotaanika. (18 tundi laboratoorset tööd ja nädalane õppepraktika) metsamajanduse, metsatööstuse ja loodusvarade kaitse ja kasutamise eriala I kursusele.

Antud õppeaine käigus õpitakse määrama Eesti õistaimi ja samblaid, käsitletakse taimede rolli erinevates metsatüüpides. Suvise praktika käigus tutvutakse põhiliselt metsakooslustesse kuuluvate taimedega, kogutakse herbaarium 125 enamlevinud metsataimest (sealhulgas 25 tähtsamat sambliku- ja samblaliiki), õpitakse kirjeldama metsa alustaimestikku.

Teretulnud on ka üliõpilased teistelt erialadelt ja kõrgkoolidest.

 

MET-1.1782  Metsamarjakasvatus – 1.0 ainepunkti. (10 tundi loengut + 10 tundi praktikumi) 

Loengus käsitletakse metsamarjavarude kasutamise ajalugu ja olukorda tänapäeval, varude määramise metoodikat, metsamarjade kasvatamise ajalugu ja kultiveerimist nii meil kui mujal.

Praktiliste tööde käigus rajatakse mustika ja jõhvikaistandusi katsetaludes, mis asuvad üks freesturbaväljal, teine mineraalmullal.

 JUHENDATUD KRAADIÕPPURID

Anneli Banner “Trihhodermiini ja mõne teise teguri mõju pohla (Vaccinium vitis-idaea L.) generatiivsele paljundamisele”. Magistrikraad cum laude ( aprill, 1998). Kaasjuhendaja Kadri Karp.
Tea Tasa “Hübriidmustika (Vaccinium corymbosum X Vaccinium angustifolium) sortide `Northblue`ja `Northcountry`kasvatamisvõimalused ja –tehnoloogiad Tartumaal. Magistrikraad (15.  jaanuar, 2002.)
Merrit Noormets “Ahtalehise mustika (Vaccinium angustifolium ) kultiveerimine ammendatud freesturbaväljal. Magistrikraad (26. august, 2002). Kaasjuhendajad Kadri
Karp ja Randall Olson.

Elina Leiner “Ammendatud freesturbatootmisalade taimestumist mõjutavad tegurid Pärnu  ja Tartu maakonna jääksoode näitel". Magistrikraad keskkonnakaitse alal (29. sept. 2005). Kaasjuhendaja Jaanus Paal

GRANDID JA RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖPROJEKTID

 

ETF grant nr. 6046. Kestvus 2005–2008. Erinevate kultiveerimisviiside mõju metsamarjade produktiivsusele, saagi kvaliteedile ja keskkonnale. Mustika- ja pohlasortide aretus.

Project of the Academy of Finland no 104940. Poverty alleviation and non-wood forest products: a comparative study of forests, economies and social structures. Projektijuht prof. Olli Saastamaoinen, Joensuu Ülikool.

ETF grant nr. 4726. Kestvus 2001–2004. Uute marjakultuuride (Rubus arcticus, Vaccinium angustifolium ja Vaccinium corymbosum X Vaccinium angustifolium, Vaccinium vitis-idaea) kultiveerimine ja selektsioon. Vastutav täitja.
ESTAG. Kestvus 2001–2005. Ahtalehise mustika kasvatustehnoloogiad ja sordiaretus. Kaastäitja. http://www.eau.ee/~agt/mustikas/frame.html
ETF grant nr. 2891. Kestvus 1997–2000. Ahtalehise mustika (Vaccinium angustifolium) ja pohla (Vaccinium vitis-idaea) kultiveerimine ja selektsioon. Vastutav täitja.
Kanada – Eesti ühisprojekt. Finantseeris Kanada põllumajandusministeerium. Aprill1999 - aprill 2002.  “Developing Capacity for the Estonian Wildberry Industry” Põhitäitja.
Benefits to U.S. Agriculture.   Sept. 1998 – sept. 2000. Projekt oli mõeldud alternatiivse põllumajanduse arendamiseks Alaskal. Konsultant ja ka projekti mõnede osade kaastäitja.
Eesti-Soome ühisprojekt. Non-wood forest production in Estonia. Kestvus 1996–1997. Kaastäitjad: PhD Riho Männi, prof. Olli Saastamoinen (Soome).
ETF grant nr. 357. Kestvus 1994–1996. Hariliku pohla (Vaccinium vitis – idaea L.) vormid Eestis: arengubioloogia, selektsioon ja kultiveerimine. Vastutav täitja.

 

PUBLIKATSIOONID

 

Paal, T.V, Paal, J. L. 1980. Vozrastnaja struktura nadzemnyh pobegov brusnikii. – Rastitelnye resursy 16: 32–38. Vene keeles

Paal, T.V., Paal, J. L. 1980. Urozainost` hadzemnoi massy brusniki v cenopopuljacijah Karel`skoi ASSR. – Rastitelnye resursy 16: 335–344. Vene keeles

Paal, T., Paal, J. 1980. Paar märkust pohla biomassi andmete ekstrapoleerimise kohta. – Rmt.-s: Bioloogiline produktiivsus ja seda määravad tegurid. Tartu, lk. 57–59.

Paal, T. 1980. Pohlavarte vanuseline koosseis erinevates tsönopopulatsioonides. – Rmt.-s: Bioloogiline produktiivsus ja seda määravad tegurid. Tartu, lk. 60–64.

Paal, T.V., Paal, J. L., Kharin, V.N. 1981. Vlijanie fitogennyh polei derev`jev na urozainost`brusniki. – Rastitelnye resursy 17: 68–74.Vene keeles

Paal, T.V., Paal, J. L. 1981. Struktura biomassy i vozrastnogo sostava nadzemnyh pobegov brusniki v raznyh cenopopuljacijah. V knige: Biologija, ekologija i bzaimootnoshenija cenopopuljacii rastenii. Nauka, Moskva, c. 133-137.Vene keeles

Paal, T.V., Paal, J. P. 1982. Opredelenije urozaja dikorastuscih jagod. – Rastitelnye resursy 18: 268–273. Vene keeles

Paal, T. V., Kutenkova, N. N., Martin, M.O. 1982. Nasekomye- vrediteli brusniki v Karelii. – Rastitelnye resursy 18: 411-417.Vene keeles

Paal, J. L., Paal, T.V., Kharin, V.N. 1983. Ob ocenke postojanstva plodonosenija brusniki. – Rastitelnye resursy 19: 118–124.Vene keeles

Paal, J. L., Paal, T. V. 1984. Struktura nadzemnoi biomassy Vaccinium vitis-idaea L. – Rastitelnye resursy 20: 469–478. Vene keeles

Paal, T. V., Paal, J. L. 1987. Fenologija Vaccinium vitis-idaea L. v podzone srednei taigi (Karel´skaja ASSR). – Rastitelnye resursy 23: 37–46. Vene keeles

Paal, J. L., Paal, T. V. 1989. Apikal`nyi prirost nadzemnyh pobegov parcial`nyh kustov Vaccinium vitis-idaea L. – Rastitelnye resursy 25, 1, 42–47. Vene keeles

Paal, J. L., Paal, T. V., Kolodyazhnyi, S.F. 1989. Gorizontal´naja struktura cenopopuljacii Vaccinium vitis-idaea L. v podzone srednei taigi (Karel`skaja ASSR). – Rastitelnye resursy, 25, 3, 353–365.Vene keeles

Paal,T. 1988. The structure of South Karelian ( USSR ) cowberry coenopopulations. – Acta Bot. Fennica 136: 27–31.

Paal, T., Paal, J. 1989. Struktura cenopopuljacii brusniki (Vaccinium vitis-idaea L.). Valgus, Tallinn, 212 lk. Kokkuvõte.

Paal, T. 1992. On cultivating European cranberry in Estonia. – Journal of Small Fruit & Viticulture 1: 59–61.

Paal, T. 1992. The investigation and cultivation of Vaccinium species in the Soviet Union. – Journal of Small Fruit & Viticulture 2: 3–8.

Paal, T, 1993. Pests and diseases of the cowberry ( Vaccinium vitis-idaea L.). – Aquilo Ser.Bot. 31: 35–39.

Paal, T., Paal, J. 1993. Estimation of cowberry ( Vaccinium vitis-idaea L.) yields. – Aquilo Ser. Bot. 31: 31–34.

Paal, T. 1998. Utilisation and research of non-wood products in the Former Soviet Union. – EFI Proceedings 23:119–124.

Paal, T., Saastamoinen, O. 1998. Non-wood plant products in Estonian forests. – EFI Proceedings 23:109 –117.

Paal, T., Banner, A., Möls, T. 1998. Pohlavormide areng kultuuristamisel. – Metsanduslikud Uurimused XXIX: 91–99.

Reier,Ü., Paal, T. 1998. Germination of Vaccinium vitis-idaea and Rubus chamaemorus seeds originating from different latitudes. – In: International conference Wild berry culture: an excange of western and Eastern experiences. Tartu, 10 –13 August 1998. – Metsanduslikud uurimused XXX: 147–156.

Paal, T. 1999. Metsamarjade ja seente varud ning kasutamine Eestis. – Metsanduslikud uurimused XXXI: 131–140.

Paal, T. 1999. Uprava borowki niskiej (Vaccinium angustifolium) w Estonii. – In: Ligocka T.(ed.) Uprawa borowki I zurawiny. P.P.H.U.”Graf-Sad”, Skierniewice, pp. 16–19. Poola keeles

Paal,T., Banner, A.1999. Propagation of different lingonberry forms. – In: Plant genfund accumulation, evaluation and protection in the botanical gardens. Petro Ofsetas, Vilnius. pp.102–104.

Paal,T., Banner, A. 1999. Razmnozhenie brusniki (Vaccinium vitis-idaea L.). – In: Trudy simposiuma. III Mezhdunarodny simposium "Novye i netraditsionnye rasteniya i perspektivy ikh ispol'zovaniya.Tom 2. Moskva-Puschino, pp. 421–424.

Paal,T. 1999. Metsa kõrvalkasutus Eesti metsanduse arengus. – Rmt.-s. Metsandus Eesti kultuuripildis. AS Altex, Tartu. Lk. 16–22.

Paal,T. 2000. Cultivation of Vaccinium angustifolium from seed. – In: Problems of rational utilization and reproduction of berry plants in boreal forests on the eve of the XXI century.Proceedings of the international conference, Gomel-Glubokoye, Belarus, NASB, pp. 193–196.

Paal,T., Banner, A. 2000. Differences in germination rate and seedling development in lingonberry (Vaccinium vitis-idaea L.) forms. – In: Fruit production and fruit breeding. Proceedings of the international conference. Tartu University Press, Tartu, pp. 248–252.

Paal, T., Liimand, I. 2000. Metsade mitmekesine kasutamine. – Rmt-s.: Aastaraamat Mets 99. Tartu. Lk. 69–73.

Paal, T. 2002. Dependency of lingonberry seed germinating ability on seed age and storage method – Acta Horticulturae 574: 335–338.

Starast, M., Karp, K., Paal, T. 2002. The effect of using different mulches and growth substrates on half-highbush blueberry (Vaccinium corymbosum x V. angustifolium) cultivars ‘Northblue’ and ‘Northcountry’ – Acta Horticulturae  574: 281–286.

Paal, T. , Paal, J. 2002. Rehabilitation of milled peat areas by cranberry (Oxycoccus palustris L.) plantations. – In: Proceedings of the International Peat Symposium: Peat in horticulture. Saarijärvi, Saarijärven Offset Oy, 280–282.

Noormets, M., Karp, K., Starast, M., Paal, T. 2002. Väetamise mõjust ahtalehise mustika (Vaccinium angustifolium Ait.) seemikute saagikujunemisele viljakandvas istanduses ammendatud freesturbaväljal. – Agraarteadus 13(5): 293–303.

Paal, T., Karp, K., Starast, M. 2003. Hariliku pohla ja ahtalehise mustika seemne idanemisest ja ahtalehise mustika seemikute väetamisest. – Metsanduslikud uurimused XXXVIII: 125–133.

Noormets, M, Karp, K., Paal, T. 2003. Recultivation of opencast peat pits with Vaccinium culture in Estonia. 2003 Fourth International Conference on Ecosystems and Sustanaible Development ECOSUD 2003. Siena, Italy.  1105 – 1114.

Paal, T. 2003. Use of the biodiversity of genus Vaccinium for breeding. – In: Heikkilä, R., Lindholm, T. (eds.). Biodiversity and Conservation of Boreal Nature. Proceedings of the Nature Reserve Friendship 10 years anniversary symposium. - The Finnish Environment 485: 241-244.

Starast, M., Karp, K., Moor, U., Vool, E., Paal, T. 2003. Effect  of fertilization on soil pH and growth of lowbush blueberry (Vaccinium angustifolium Ait.). – 14th International Symposium of Fertilizers, “Fertilizers in context with resource management in agriculture”. June 22-25, 2003, Debrecen, Hungary. Proceedings of the Conference, Vol. II, 628-635.

Paal, T., Starast, M., Karp, K. 2003. Walyw wapnowania na azrost borowki niskiej rosnacej na torfowiskach wysokich. - Konferencja „Uprawne rosliny wrzosowate“, Skiernewice, Polskich, 71-76. (Poola keeles).

Paal, T., Banner, A. 2003. Trichoderma viride enchances the growth of lingonberry (Vaccinium vitis-idaea L.) stem cuttings. - Canadian Journal of Plant Science 83 (4): 943-945.

Karp, K., Mänd, M., Starast, M.,  Paal, T. 2004. Nectar production of Rubus arcticus. Agronomy Research 2(1): 57–62. Paal, T., Starast, M., Karp, K. 2004. Influence of different fertilisers and fertilising frequency on the developing of seedlings of Vaccinium  angustifolium. Botanica Lithuanica 10(2): 135 – 140.

Noormets, M., Köster,T., Karp, K., Paal,T., Tõnutare,T. 2004. The recultivation of opencast peatland in Estonia. Proceedings of the 12th International Peat Congress. Wise Use of Peatlands. 1195–1201.

Starast, M., Karp, K., Paal, T., Värnik, R., Vool, E. 2005. Kultuurmustikas ja selle kasvatamine Eestis. Eesti Põllumajandusülikool, Tartu. 65 lk.

Starast, M., Paal, T., Vool, E., Karp, K., Noormets, M. 2005. Effect of hexazinone in young low-bush blueberry plantation. – Proceedings of the    scientific international conference Kultura brusnitshnik jagodnikov: itogi i perspektivy. August 15-19, 2005, Minsk, Smeltok, 85-89.

 


POPULAARTEADUSLIKKE ARTIKLEID


Paal, T. 1989. Kukemari õitseb aprillis. – Eesti Loodus: 4, 255–257.
Paal, T. 1996. Põdrakanep. – Eesti Loodus: 7, 205–206.
Paal, T. 1998. Mustikad koduaiast. – Kodukiri: 4, 48–49.
Paal, T. 1998. Pohlapeenar koduaias. – Kodukiri: 5, 42–43.
Paal, T. 1998. Roniliilia. – Kodukiri: 6, 35–36.
Paal, T. 1998. Kodurebane. – Eesti Loodus: 5, 314–315.
Paal, T. 1998. Kombain hävitab jõhvika. – Targu talita: 36, 565
Paal, T. 1998. Jõhvikas. – Põllumajandusentsüklopeedia. Tallinn. Lk. 333–334.
Paal, T. 1999. Moosesepõõsas. – Kodukiri: 5, 34–36.
Paal, T. 1999. Pampli ja vaarika hübriid `Tayberry`. – Maakodu: 5, 18.
Paal, T. 2000. Mets kui marjaaed. – Eesti Mets: 6, 16–18.

Paal, T. 2000. Reis Kanadasse. – Eesti Mets: 7, 22–25.

Paal, T. 2001. Leegitsevate lehtedega taim. – Maaülikool 12, 3.

Paal, T. 2003. Vaarika ja pampli salapärane sugulane.– Maakodu 9: 48.

Paal, T. 2003. Mustikaid koduaiast ja põllult. Kalender 2004. Tallinn, Olion 141-148.

Paal, T. 2003. Igaüks on ekspert, kes pole sellest linnast. Eesti loodus 11: 46-49.

Paal, T. 2004. Seiklused naeratuste maal Tais. Eesti Loodus 10: 36-39. 

Sander, H., Paal, T., Meikar, T., Läänelaid, A. 2005. Hummuli mõis ja park. Eesti Loodus 3: 44-48.

Paal, T. Starast, M. 2005. Lilleline üllatus Valgevenest. Maaülikool 91: 2.

 

KUULUMINE KOLLEEGIUMIDESSE; SELTSIDESSE

Teadusajakirja “Small Fruits Review” (USA), toimetuskolleegiumi liige.
Eesti Loodusuurijate Seltsi liige.

OSAVÕTT RAHVUSVAHELISTEST KONVERENTSIDEST
International scientific conference “Cultivation of Vacciniacea: results and perspective”. Belorussia, Minsk. 15-18 August 2005

ISHI 8th International Symposium on Vaccinium Culture. Portugal- Spain. 3th - 8th May 2004.

International conference "Cultivation of Vacciniacea" . Poland, Skierniewice. 22–24 May 2003.

International Peat symposium Peat in Horticulture. Pärnu, Estonia. 3–6 September 2002.
International conference "Small fruit in the wild and culture".  Kaunas-Vilnius, Lithuania. 20–22 August 2002.
International Mire Conservation Group, Excursion and Symposium, France. 10–22 July 2002.
International conference "Problems of rational utilization and reproduction of berry plants in boreal forests on the eve of the 21st century". Gomel, Beloruss. 11–15 September 2000.
Nature Reserve Frendship 10 years anniversary symposium "Biodiversity and conservation of boreal nature". Kuhmo, Finland. 16–19 Oct. 2000.
ISHI 7th International Symposium on Vaccinium Culture”. Chillan, Chile. 4–9 Dezember 2000.
International conference "Cultivation of Vacciniacea" . Poland, Skierniewice. 22–23 June 1999.
AIC `99. Halifax, Canada. 1999.
International Workshop Sustainable development of non-wood goods and benefits from boreal and cold temperate forests. Joensuu, Finland. 18–22 January 1998.
International conference "Wild berry culture: an exchange of Western and Eastern experiences". Tartu, Estonia. 10–13 August 1998.
International symposium on in-situ conservation of plant genetic diversity. Antalya, Turkey. 4–8 November 1996.
3rd Finnish- Soviet Congress on Products Gatherd from Nature. Finland, Oulu. 12–17 August 1991.
XX consilium-excursio botanicorum rerum baltiae. Saaremaa, Estonia. Juny 1990.

LOODUSREISE VÄLJASPOOL EESTIT

Malaisia, Malaisia rahvuspargid (põhiliselt Borneo saarel), Brunei. 16. jaanuar- 21. veebruar 2005.

Tai Kuningriik, Kuldsest Kolmnurgast kuni Malaisia piirini. 16. november-21. detsember 2003.

Tai Kuningriik, Hua-Hini ümbruse rahvuspargid. 22. november–6. detsember 2002.
USA, Alaska ja Kodiak saar. Matkad mustikaliste looduslikesse kasvukohtadesse. 3.–10. september 2000
USA, Sierra Nevada, Josemiti rahvuspark. 11.– 20. september 2000
Kanada, Nova Scotia, New Brunswick. Madalakasvuliste mustikate kasvukohtade külastamine ja retked kolleegide katsealadele. 1999, 2000, 2001.
Soome, Lapimaa. “Ruskaretki” Pallas- Ounastunturile. September 1996
Norra, Trondheimi ümbrus. Botaanilised matkad erinevate kasvukohatüüpidega tutvumiseks kohalike botaanikute juhtimisel. 1994
Rootsi, Skone. Botaanilised matkad erinevate kasvukohatüüpidega tutvumiseks kohalike botaanikute juhtimisel. Mai, 1992
Venemaa, Sahhalin, Kunasir. Botaaniline õppe-ekspeditsioon Tartu Ülikooli tudengitele. 1.–30. august, 1991
Kaukaasia, Teberda Riiklik Looduskaitseala, 1981
Venemaa, Baikali järve ümbrus, Hamar Dabani mäestik. Mägimetsad. 1.–30. august, 1980