Autor: © Remi Kübar

Juhendaja: Eda Piisang

 2.5. Teiste Eesti funktsionalistide loomingu näiteid

2.5.1.Tallinnas

 1. Koolimaja Hariduse tn. 3 ( praegune Prantsuse Lütseum). Arh. H. Johanson, proj. 1936, valmis 1937. Funktsionalismi näide. Saalvõimlaga tiib tänava ääres, klassidetiib suundub krundi sügavusse, pinna languse tõttu korruse võrra madalamalt. Jõuka erakoolina oli majas tavalisest enam eriruume: lasteaed, laborid, lugemistoaga raamatukogu, lasketiir, arstituba, inspektori kabinet, rattaruum. Eenduva ümarosaga plastiliselt liigendatud fassaad järgib tänava kaardumist ja ümbritsevate hoonete arhitektuuri. H. Johansoni üks lemmikmotiive - väikesed kuulid kolmnurkkonsoolidel - on saali akende kohal hoone ainsaks dekooriks. Praegu asub seal Prantsuse Lütseum.

2. Koolimaja Kreutzwaldi tn. 25 (end. E. Lenderi gümnaasium, praegu 6. Kk). Arh. H. Johanson, proj. 1933, valmis 1935. Stiilipuhta funktsionalismi näide. Ruumiprogramm võrreldes teiste tolleaegsete erakoolidega on kokkuhoidlik (isegi projekti tegi H. Johanson kingitusena). Koosneb sissepoole suunatud klassidega tiivast Kunderi tn. ääres ja saal-võimlast piki Kreutzwaldi tn. Funktsionalismile tüüpiline keerdtrepiga klaastorn põhitiiva ja risaliidi sisenurgas mõjus tollal šokeerivalt uudsena. Akendevahed olid algselt tumedaks värvitud, loomaks moes olnud lintakende muljet. Võimlatiib ühineb põhitiivas poolekorruselise kõrgusevahega, andes huvitava fuajee ja trepistiku.  

3. Elamud Maasika tn. 3, 5, 6, 7, 9 ja Vaarika tn. 3 - 13. 1931. aastal korraldati võistlus väikeelamute projektide saamiseks; auhinnatud projektid teostati korteriühingu "Uus Tare" asula hoonestamisel. Elamud ehitati 1932. - 1933. aastal tühjadele kruntidele ning on säilitanud ehitusaegse mahu ja ilme. Need 1 - 2 korruselised rida- ja kaksikelamud koos haljastusega moodustavad ühtse meeldiva kompleksi. Kõik hooned on lameda katusega ja ratsionaalse ruumijaotusega. Vaarika tn. 3 - 13 (arh. A. Volberg) koosneb kolmest 2-korruselisest läbi korruste asetsevate korteritega kaksikhoonest. Maasika tn. 3, 5, 7, 9 (arhitektid F. de Vries ja E. J. Kuusik) on neli 2-korruselist ühepereelamut ning Vaarika tn.6/Maasika tn. 8 (arh. E. Jacoby) ühekorruseline kaksikelamu. Maasika tn. 6 on ühekorruseline kaksikelamu (arh. E. Lohk), mille keskmise osa moodustavad kuurid ja pesuköögid.  

4. Elamu Toompuiestee 6. Kahepereelamu omaaegse Wismari raveliini kohal, moodustab omalaadse ansambli koos arhitektide H. Johansoni ja E. Jacoby elamutega Wismari tn. 9 ja 11. Hoone projekteeris H. Johanson 1929. a. ühe esimese funktsionalistliku hoonena Eestis. Silmapaistvad on eri blokkide tasakaalustatud kompositsioon, kolmes tasapinnas lamekatused, krundi organiseerumine kivimüüride ja pergolate (pergola on sammastele või postidele toetuv võrestik, mis vään- või ronitaimedega läbipõimununa moodustab lehtla või haljaskäigu või ka rõdu haljasseina) abil ees- ja tagaaiaks, väike kaarava eesaia müüris. Korterites on kõik tollased mugavused, sh. väike teenijatuba.  

5. Elamu Weizenbergi tn. 23. Varajane funktsionalistlik villa, proj. 1932, arh. E. Jacoby, J. Ostrat. Hoone ülesehitus ja fassaadid on funktsionalismile ebatüüpiliselt sümmeetrilised. Esikülje keskel on madalam rõduga eendosa ja sissepääs. II korrusel - lintaken ja funktsionalismile iseloomulik "seotud" nurgaaknad. Peakorrusel olid elu- ja söögituba ning kabinet, ülakorrusel magamistoad, keldris garaaz.  

6. Elamu Weizenbergi tn. 25. Arh. E. Habermanni esimesi läbinisti funktsionalistlikke hooneid, ehit. 1931 - 32. Kuubilist mahtu liigendavad katuserõdudega eendid - trepiruum Lahe tn. pool, garaaz, millele 1935. a. ehitati peale II korrus ning õuepoolne trepikoda. Geomeetriliselt selged mahud, siledad seinapinnad ja ranga akenderütm muudavad hoone üldilme askeetlikuks, elegantsi lisavad funktsionalismile tüüpilised "seotud" nurgaaknad, rõdude metallpiirded, piksevarras. Mõlemal korrusel on viis suurt tuba ja abiruumi.

2.5.2. Haapsalus  

1. Koolimaja Ehte tn. 14.

3-korruseline funktsionalistlik kivimaja. Proj. 1936, arhitektid A. Esop ja E. Nõva, valmis 1938. Koosneb kahest teineteise suhtes nihutatud ristkülikulisest blokist, mida ühendab avar vestibüül. Tänavaäärset S-fassaadi iseloomustavad klassiruumide ühtlased akenderead. Tagasiastuva hoonetiiva ebasümmeetrilise fassaadi aktsentideks on saalivõimla püstaknad ja üksikute dekoratiivdetailidega kaunistatud sissepääs. Ratsionaalse planeeringuga hoone sisaldab 47 mitmesuguse funktsiooniga ruumi. Interjööris domineerivad heledad toonid.  

2. Tuletõrjehoone Karja tn. 20.

Arh. Alar Kotli 1934, valmis 1937. Lihtsat asjalikku funktsionalismi esindav hoone peatänaval. Kesksest 4-korruselisest voolikukuivatamise tornist ja trepitornist avanevad sümmeetriliselt kahel pool garaaziuksed otse tänavale. Nende ette moodustub tänava nurgal väike tehnika hoolduskoht. Vaatamata mahtude kompositsiooni jäigale sümmeetriale mõjub hoone tänu tänava kaardumisele vabalt. Funktsionalismile iseloomulikud on garaazi ümaraknad ja akende koondamine torni nurgale. Segaehitis on ühtlaseks krohvitud hiljem, algselt olid garaazid ja torn puhasvuugiga, teine korrus püstlaudvoodriga. Muutunud on ka tornipealse paviljoni kuju.

2.5.3. Sindis 1. Sindi raekoda.

Funktsionalistlik hoone, ehit. 1935 - 37, insener J. Kinnunen (vt. lisa 12). Paikneb Pärnu jõe ja maantee vahel. 2-korruseline, lakoonilise kujundusega. Esindusfunktsiooni rõhutab skandinaavia eeskujudele viitav kõrge 4-tahuline torn. Lisaks esimesel korrusel paiknevatele linnavalitsuse ruumidele (kantselei, saal jm.) oli hoones ka kuus 2-3-toalist korterit.

2.5.4. Viljandis  1. Raekoda Linnu tn. 2.

Esimesi funktsionalistlikke ehitisi Viljandis. Arh. J. Fuks, ehitatud 1929. aastal tulekahjus hävinud heimatstiilis sõrestikvilla maakivist vundamendile järveäärsel järsul nõlval. 2-korruseline, krohvitud tellisseintega, ratsionaalse plaanilahendusega. Lihtsa hoonemahu fassaade liigendavad püstise nurgaaknaga trepikoda, plaanis 3-nurkne ärkel ja rõdud vaatega järvele. Siseruumid on osaliselt ümber ehitatud.