PIIMA LAAPUMIST MÕJUTAVAD TEGURID
M.Henno, K.Mihhejev, I.Kübarsepp

Piimaproovid piima laapumisomaduste määramiseks võeti Põlula katsefarmi kõigilt lehmadelt alates 2001. aasta jaanuarist üks kord kuus ja alates oktoobrist kaks korda kuus (n=719). Piimaproovid laapumisomaduste määramiseks võeti üheaegselt jõudluskontrolli piimaproovidega. Proovide konserveerimiseks kasutati Bronopol®’i.
Piima ensümaatilist koagulatsiooni e laapumist iseloomustavad parameetrid (RCT, K20, E30) mõõdeti laapumisdiagrammidelt, millede saamiseks kasutati Formograafi (Foss Electric ).
RCT - piima laapumise aeg (min)
K20 - kalgendi moodustumise intensiivsus (min)
E30 - kalgendi maksimaalne tugevus 30 min peale laapensüümi lisamist (mm
Laapensüümina kasutati kümosiini (Maxiren200) üheprotsendilist vesilahust.
Piima pH määrati vahetult enne laapumisdiagrammide tegemist (pH Meter MP 220, Mettler)
Piimaproovide valgusisaldus ja somaatiliste rakkude arv määrati paralleelselt laapumisproovidega võetud jõdluskontrolli piimaproovidest Jõudluskontrolli Keskuse Analüüside Laboratooriumis.

Tulemused
Piima laapumist mõjutavate faktorite kindlaks tegemiseks ja nende mõju statistilise olulisuse kontrollimiseks viidi programmipaketi SAS abil läbi üldiste lineaarsete mudelite analüüs. Uuritavaid tunnuseid oli mudelis kolm - piima lapumise aeg (RCT), kalgendi moodustumise intensiivsus (K20) ja kalgendi maksimaalne tugevus (E30). Faktortunnuseid oli viis - tõug, laktatsioonijärk, somaatiliste rakkude arv, piima pH ja valgusisaldus. Arvesse võeti ka lehma kui korduvmõõtmisi iseloomustava faktori mõju. Kõigi kolme piima laapumist iseloomustava tunnuse korral oli väga tugev lehma individuaalne mõju (p<0,001), samuti osutus statistiliselt oluliseks tõu (p<0,001), laktatsioonijärgu ja piima pH mõju.
Lehma mõju olulisust kalgendi tugevusele (E30) iseloomustab joonisel 1 esitatud tulpdigramm, kus laktatsioonijärgu mõju ellimineerimiseks on lehmad rühmitatud vastavalt esimese poegimise ajale. Kõigi rühmade siseselt oli piimaproovide keskmine kalgendi tugevus lehmade lõikes väga varieeruv, nii erines näiteks kahe (reg nr 203775 ja 656003) 2000. aasta novembris poeginud lehma piimaproovide keskmine kalgendi tugevus 24,3 mm võrra. Lehma nr 656003 piimaproovid hakkasid laapuma alles juunis ja saavutasid maksimaase kalgendi tugevuse (27 mm) 2001 aasta oktoobris. Kirjanduse andmetele tuleneb lehma individuaalne mõju piima laapumisomadustele peamiselt genotüübist.



Tabelis 1 on esitatud katsegruppide keskmised piima laapumist iseloomustavad näitajad (RCT, K20 ja E30) laktatsioonijärkude lõikes. Kõigi katsegruppide keskmised laapumisnäitajad olid head laktatsiooni alguses (5…30 päev), muutusid seejärel halvemaks ja hakkasid paranema laktatsiooni keskel (121…180 päev). Halvimad olid laapumisnäitajad, kas 31 kuni 60 laktatsiooni päevani (EHT, EK - K20, E30) või 61 kuni 120 päevani (EHTt, RHF, EPK - RCT, E30). Samasse ajavahemikku (61…120 päev) langes ka suurem osa kõigi katsegruppide mittelaapuvatest piimadest (joonis 3).
Parimate keskmiste laapumisomadustega oli eesti punast tõugu ja eesti maakarja katsegruppide lehmade piim, kuid laktatsiooni keskel hakkasid rühmade vahelised erinevused vähenema (joonis 2).







Kõiki piima laapumist iseloomustavaid näitajaid mõjutas oluliselt ka piima valgusisaldus, kuid piima laapumise aega vähem (p<0,05) kui kalgendi moodustumise intensiivsust (p<0,001) ja kalgendi maksimaalset tugevust (p<0,001). Väljaarvatud eesti maakari, oli kõigi katsegruppide mittelaapunud piimaproovide keskmine valgusisaldus väiksem kui laapuvatel piimadel (tabel 2). Maakarja puhul oli antud juhul prevaleerivaks ilmselt lehma individuaalne mõju, kuna kõik maakarja mittelaapuvad piimaproovid pärinesid ühelt lehmalt, kelle piim ei ole laapunud ühelgi mõõtmisel.



Uurimistöö käesolevas etapis oli võimalik välja tuua ainult väga esialgsed tulemused piima laapumist mõjutavate faktorite osas. Pidamise, söötmise ja aretusalaste soovituste andmiseks juustupiima tootvateke farmidele planeeritakse uurimistöö jätkamist järgmistes suundades:

+ Selgitatakse polümorfsete piimavalkude (kaseiin, b-Lg) alleelisagedused eesti veisetõugudel eesmärgiga leida võimalusi valiku kaudu piima laapumisomaduste parandamiseks
+ Uuritakse erinevate söötade, söödaratsioonide ning silokonservantide mõju piima laapumisomadustele
+ Jätkatakse laktatsiooni järgu, somaatiliste rakkude arvu, sigimistsükli ja tõu mõju selgitamist piima laapumisomdustele