PIIMA SOMAATILISTE RAKKUDE ARVU MÕJUTAVATE FAKTORITE ANALÜÜS
H.Kiiman, M.Henno,

Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida piima somaatiliste rakkude arvu mõjutavaid faktoreid Põlula katsefarmis erinevate katserühmade lõikes. Tabelis 1 on toodud piima somaatiliste rakkude arvud katseperioodil nii tõugude (eesti punane - EPK, punasekirju holstein - RHF, eesti holstein tipp - EHFt ja eesti holstein - EHF, eesti maakari - EK) kui ka katsefarmi keskmisena.



Laktatsioonikuuti oli kõige väiksem piima somaatiliste rakkude arv eesti punast tõugu lehmade katserühmal ja eesti maatõugu lehmadel. piima somaatiliste rakkude arvud tõurühmade lõikes on esitatud joonistel 1…5.
* Eesti punast tõugu lehmade katserühmas on kümme lehma esimese laktatsiooni lõpetanud. Üheksal lehmal oli piima somaatiliste rakkude arv kõigis proovilüpsides < 200 000/mls. Neist üheksast kuulub esimese laktatsiooni lõpetanute hulka viis lehma.
22.aprillil 2001 tehtud mastiiditekitajate uuringust selgus, et 23 eesti punast tõugu lehma piimaproovidest kuuel lehmal isoleeriti Staph. aureus, kahel lehmal Str. uberis, ühel lehmal CNS ja ühel lehmal B. brevis. Viiest eesti punast tõugu praagitud lehmast kahel oli põhjuseks mastiit (ühel isoleeriti Str. uberis ja teisel Pseudomonas aeruginosa). Võrreldes teiste tõugude katserühmadega oli eesti punast tõugu lehmade grupil SRA suhteliselt madalam. Ajavahemikul 23.10.2000...25.11.2001 oli piima somaatiliste rakkude arv seitsmel kontroll-lüpsil > 250 000/mls ja ainult ühel kontroll-lüpsil sellest üle 400 000/mls (445 000/mls). Ülejäänud kontroll-lüpsidel oli SRA < 250 000/mls (tabel 1, joonis 1).
* Punasekirju holsteini katserühmas on esimese laktatsiooni lõpetanud kuus lehma. Viie lehma piima somaatiliste rakkude arv oli kõigis proovilüpsides <200 000/mls. Kahel lehmal oli ainult ühel kontroll-lüpsil SRA > 200 000/mls. Tundub, et ühel juhul oli SRA suurenemise põhjuseks sekretsioonihäirega, kus looma tervenemine toimus lehma enda immuunsüsteemi arvel. Teise lehma puhul oli SRA suurenemine ilmselt põhjustatud indlemisest. Viis lehma viidi karjast välja mastiidi tõttu. 22. aprillil 2001 uuring mastiidipatogeenidele näitas, et üheksa lehma piimaproovidest isoleeriti Staph. aureus, kahe lehma piimaproovidest B. brevis
Jooniselt 2 näeme, 25.11.2000 kontroll-lüpsil oli piima somaatiliste rakkude arv suur (1 378 000/mls). Põhjustatud oli see ühe lehma nakatumisest mastiiti (SRA - 5 042 000/mls) ning sel katseperioodil lüpsis ainult kolm lehma. Ülejäänud laktatsioonikuudel sellist suurt somaatiliste rakkude arvu ei täheldatud.
* Eesti holsteini tipptoodanguga katserühma kolmel lehmal oli piima somaatiliste rakkude arv kõigil proovilüpsidel <200 000/mls. 22.aprilli 2001 bakterioloogiline uuring näitas (lüpsis 20 lehma), et kaheksa lehma piimaproovidest isoleeriti Staphylococcus aureus, kolme lehma piimaproovist CNS, nelja lehma piimaproovist B. brevis ja ühe lehma piimaproovist Str. dysgalactiae. Neli lehma praagiti mastiidi tõttu.
Eesti holsteini tipptoodanguga katserühma lehmadel oli piima somaatiliste rakkude arvu näitajad suhteliselt erinevad (joonis 3).







* Eesti holsteini keskmise toodanguga katserühma 13 praagitud lehmast oli kuuel põhjuseks mastiit. Kolmel lehmal oli piima SRA kõigil proovilüpsidel <200 000/mls. 22.aprilli 2001 bakterioloogiline uuring (lüpsis 19 lehma) näitas, et 11 lehma piimaproovidest isoleeriti Staphylococcus aureus, kolme lehma piimaproovidest B. brevis, ühe lehma piimaproovist C.bovis ja ühe lehma piimaproovist Str. dysgalactiae.
Joonisel 4 on näha piima somaatiliste rakkude arvu suur kõikumine.
* Eesti maatõugu lehmade katserühmas oli piima somaatiliste rakkude arv kolmel kontroll-lüpsil suurem kui 250 000/mls (esimene proov 24.04.2001). Ajavahemikul 22.08...25.11.2001 oli kõigis kontroll-lüpsides piima somaatiliste rakkude arv väiksem kui 200 000/mls. 22.aprilli 2001 mastiidipatogeenide uuringus ühegi maatõugu lehma piimaproovi ei olnud (esimene maatõugu lehm poegis 12.aprillil 2001). Somaatiliste rakkude suur arv (607 000/mls) 05.06.2001 kontroll-lüpsi piimas oli põhjustatud sellest, et lüpsis ainult üks lehm, kellel oli mastiit ( tabel 1, joonis 5).
Katseandmetest selgus, et somaatiliste rakkude arvus olid tõuti suhteliselt suured erinevused (joonis 6). Somaatiliste rakkude arvu ajalise dünaamika ja tõugruppide vahelise erinevuse selgitamiseks tehti tabelid ja joonised tabelarvutussüsteemis MS Excel, tõugruppide vaheliste erinevuste statistilise olulisuse määramiseks viidi programmipaketis SAS läbi keskmiste mitmene võrdlemine. Andmete töötlemisest selgus, et eesti punast tõugu katserühm oli oluliselt parem selle näitaja osas nii eesti holsteini tipptoodanguga kui ka eesti holsteini tavatoodanguga katserühmast (P<0.001).
Põlula katsefarmi lehmade piima suur somaatiliste rakkude arv on valdavalt põhjustatud udarapõletikest. 22.aprillil 2001 piimaproovide bakterioloogiline uuring näitas, et 37% piimaproove sisaldas mastiidipatogeene.
Katseandmetest selgus, et somaatiliste rakkude arvus olid tõuti suhteliselt suured erinevused. Somaatiliste rakkude arvu ajalise dünaamika ja tõugruppide vahelise erinevuse selgitamiseks tehti tabelid ja joonised tabelarvutussüsteemis MS Excel, tõugruppide vaheliste erinevuste statistilise olulisuse määramiseks viidi programmipaketis SAS läbi keskmiste mitmene võrdlemine. Andmete töötlemisest selgus, et eesti punast tõugu katserühm oli oluliselt parem selle näitaja osas nii eesti holsteini tipptoodanguga kui ka eesti holsteini tavatoodanguga katserühmast (P<0.001).
Piimatoodangu ja somaatiliste rakkude arvu vahel (joonis 7) mingit seost tuvastada ei õnnestunud (väärtustepaare tähistavad punktid ülaltoodud joonistel paiknevad juhuslikult). Tunnuste statistilisel analüüsil leitud lineaarse korrelatsioonikordaja r = -0,088 abil kirjeldatav seos osutus küll statistiliselt oluliseks, aga seda pigem tänu suurele analüüsitud kontroll-lüpside arvule ja mitte vaadeldud tunnuste omavahelisele seotusele.
Uuriti ka lüpsja mõju piima somaatiliste rakkude arvule. Selgus, et lüpsja mõju oli oluline (P<0,01). Mida suurema kestusega oli järellüps, seda suurem oli piima somaatiliste rakkude arv (P<0,01). Oluline oli udara ettevalmistus (P<0,05). Samuti mõjutas tühilüps piima somaatiliste rakkude arvu (P<0,01).
Esialgsetest tulemustest võib järeldada, et piima somaatiliste rakkude arvu vähendamisel on küllaltki suur osa korralikul lüpsmisel. Kuna Põlula katsefarmis on isoleeritud nakkuslikke mastiidipatogeene, siis tuleb vältida nende levikut lüpsmisel.