PÕLULA KATSELEHMADE PIIMAJÕUDLUS
O. Saveli, E. Orgmets, M. Voore

Esimese kolmandiku piimajõudlus on määrav kogu laktatsiooni näitajatele, sest sel perioodil määratakse päevalüpside kõrgeim tase. Järgmisel kahel kolmandikul saab otsustavaks laktatsioonikõvera püsivus või püsimatus, mis avaldub 305 päeva laktatsiooni näitajates. 100 päeva laktatsiooni näitajate statistiline analüüs tõestas, et piima rasvasisaldus katserühmade vahel ei erinenud oluliselt, kuigi eesti maatõugu lehmadel oli see 0,5% võrra kõrgem holsteinidest ja 0,39% võrra EPK rühmast (tabel 1). Piima valgusisalduses ületasid EK ja EPK rühma lehmad teisi rühmi üle 0,1% võrra, kuid ainult EPK rühm statistilise tõenäosusega. Otsustav on siin ka EPK rühma suurem lehmade arv võrreldes EK rühmaga.



Piimatoodang oli mustakirjutel ja punasekirjutel holsteinidel küllalt sarnane, kuid EK rühm jäi maha üle 1000 kg ja EPK rühm 400...600 kg, kuid statistiliselt usutaval tasemel. Sarnased olid erinevused ka piima rasva- ja valgutoodangus ning mõlema näitaja kogutoodangus.
Ligi pooled lehmadest (n=40) on lõpetanud 305 päeva laktatsiooni, v.a eesti maatõu lehmad (tabel 2).



Kui võrrelda üksiklehmade piimajõudluse näitajaid, on erinevused suured vaatamata sellele, et tiined lehmikud valiti põlvnemisindeksi alusel (tabel 3). Arvatavasti püüti paremat, kuid tasakaalustada võis ka hinnatase, soostumine või soostumatus katses osalemine. Teisi sõnu võib märkida, et põlvnemisindeks on prognoos, kuid fenotüübilised näitajad sõltuvad paljudest teguritest.



Katserühmade võrdlus katsefarmi keskmisega tõestab, et EPK ja RHF rühmad on küllalt sarnase piimajõudlusega (tabel 4). Punasekirjud holsteinid ületasid EPK rühma märgatavalt piimavalgutoodangus. Kahest mustakirjute holsteinide rühmast on suurema jõudlusega EHFt rühm, mida kinnitab 55 kg võrra suurem piimarasva ja -valgu kogutoodang. Kahtlematult näitajad muutuvad mõnevõrra, kui kõik katselehmad lõpetavad laktatsiooni.



M. Metsaaldi andmeil moodustas Piistaojal esimese 100 päeva toodang 40% kontroll-laktasiooni (305 päeva) näitajatest. Seni laktatsiooni lõpetanud lehmadest on selle lähedal piima- ja rasvatoodangus RHF rühm (>39%), valgu- ja rasva-valgutoodangus vastavalt 36% ja 37,8% (tabel 5).



Ülejäänud rühmad olid sarnased, sest 100 päeva piimajõudlus moodustas laktatsiooni näitajatest 33,3...37,3%. Selle alusel võib väita, et Põlula katselehmade laktatsioonikõver on märgatavalt ühtlasem ja lamedam kui Piistaoja katses. Järelikult 305 päeva piimatoodangu erinevused kujunevad laktatsiooni 101...200. või 201...300. päeva vahel.
Esialgsed andmed viitavad sellele, et RHF rühma laktatsioonikõver on märgatavalt järsem, keskpärane EPK ja EHF rühmal, kõige ühtlasem ehk lamedam on EHFt rühmal.
Ebatavaline on, et rühmade 305 päeva laktatsiooni keskmised piima rasvasisaldused oluliselt madalamad 100 päeva samadest näitajatest. Teadaolevalt piima rasvasisaldus laktatsiooni lõpupoole tõuseb. Ilmselt on põhjuseks, et suvel ehk laktatsioonide lõpuperioodil oli katselaudas pikema aja jooksul piima rasvasisaldus madal, aga valgusisaldus väga kõrge. Näiteks kahel rühmal – RHF ja EPK – 3,6% ja 3,5% on väga hea tase. Siin ongi katse esimene meeldiv ootamatus, et söötmise kaudu on võimalik piima valgusisaldust suurendada 0,3...0,5% võrra.