Rakendusuuring “Eesti veisetõugude maksimaalse piimajõudluse väljaselgitamine” Põlula katsefarmis on kulgenud edukalt. Aruandeperioodi lõpuks on suur osa katselehmadest lõpetanud või on lõpetamas oma esimest laktatsiooni. Kõik katses olevad tõud on näidanud üle ootuse häid toodanguid. Nii eesti punase veisetõu kui eesti holsteini tõu esimese laktatsiooni kõige kõrgemad toodangud kuuluvad nüüdsest Põlule katsefarmi lehmadele. Kuigi eesti maakarja lehmadest pole veel keegi laktatsiooni lõpetanud, näitavad ka nemad end kõige paremast küljest. 
    Projekti realiseerimisest võtavad osa ca 20 teadurit, lisaks arvukalt laborante, katsetehnikuid ja muud abipersonali. Teadurid on katsetööst innustunud. Mitmed noorteadlased koguvad uurimistöö materjali kas magistri- või doktoridissertatsiooni tarvis. 
    Katset korraldavad kohapeal kaks katsetehnikut. Nad määravad kaks korda kuus kõigi katselehmade söömuse, kaaludes nii lehmadele etteantud söödakogused kui söömata jäänud söödajäägid. Igapäevaselt jälgivad katsetehnikud etteantud söödaratsioonist kinnipidamist. Lisaks sellele kaaluvad katsetehnikud kord kuus kõik katselehmad, piimajõudluse registreerivad ning võtavad piimaproovid kaks korda kuus. Lisaks sellele on katsetehnikute ülesanne inna avastamine ja inna tunnuste registreerimine, piimaproovide võtmine piima progesteroonisisalduse määramiseks, esinevate haiguste registreerimine jne. 
    Üheks mahukamaks tööks on ja jääb kindlasti ka edaspidi, kogu katseperioodi jooksul, lehmade söödakulu ja energiabilansi arvestus. Viimase täpne arvestamine võimaldab teha õigeid järeldusi nii lehmadel esinevate ainevahetushaiguste põhjuste, sigivuse kui piimatootmise tasuvuse osas. 
    Piimatootjate ja aretusorganisatsioonide huvi Põlula katse tulemuste vastu on suur. Aretusorganisatsioonid käivad tihti oma ühistu liikmetega katse korraldamist uurimas. Suurt huvi Põlulas toimuva suhtes on üles näidanud ka konsulendid. Ka nemad on külastanud Põlulat iseseisvalt, kuid neile on korraldatud Põlulas ka õppepäevi. Väga mitmed piimatootjad, kes kasutavad lüpsikarja söötmisel täisratsioonilist segasööta, kasutavad lehmade grupeerimisel Põlulas kasutatavaid põhimõtteid, samuti kasutavad paljud piimatootjad segasööda koostamisel samu toitefaktorite kontsentratsiooni-määrasid kui kasutatakse katsefarmis. 
    Aruandeaasta lõpul, kui lehmad valmistuvad uueks laktatsiooniks, tegime mõningase muudatuse katseskeemis. Võtsime kasutusele kolmanda täisratsioonilise segasööda retsepti, nn “üleminekuperioodi” segasööda. Seda söödame kaks nädalat enne ja kolm nädalat pärast poegimist. Eesmärgiks on lühendada katselehmadel negatiivse energiabilansi perioodi pärast poegimist, et parandada tiinestuvust ja vähendada negatiivsest energiabilansist tingitud haigusi. 
Järgmisel katseaastal püüame teiste küsimuste kõrval senisest veelgi suuremat tähelepanu pöörata lehamade tiinestuvuse ja piima koostise uurimisele.