Õppeaine LAT – 6.926   Patoloogiline anatoomia ja lahanguõpetus (5 AP)      

aineprogramm                                                                                      tagasi

L 64  (sellest lahanguõpetuses 8 h) LAB 64 A.  IT 80 h   E

Eeldusained: koduloomade anatoomia, tsütoloogia, embrüoloogia ja histoloogia

Toimumise aeg: kevadsemester ja sügissemester

Õppejõud: dots. E.Lepp

Nädal

Teema

L LAB

IT

1

Üldine patoloogiline anatoomia.

Sissejuhatus.Patoloogilise anatoomia ajalugu. Erialalise kirjanduse tutvustus.

Natiivpreparaatide valmistamine, uurimismaterjali selgustamine, matseratsioon, dekaltsifikatsioon

2 2  
2

Tervise ja haiguse mõiste. Haiguse põhjused. Haiguste jaotus tekke, vältuse ja ulatuse järgi.

Patoloogilis-histoloogiliste püsipreparaatide valmistamine (materjali võtmine, materjali fikseerimine,   fikseerimislahused).                                                                                                                                                                      

2 2  
3

Kasvajad. Etioloogia. Hea- ja pahaloomuliste kasvajate patomorfoloogia.

Kasvajate klassifikatsioon.  

Parafiinsisestus, parafiinlõikude värvimine. Tselloidiinsisestus, tselloidiinlõikude värvimine.                                                                                                                                                             

2 2  
4

Haiguste levimisviisid organismis. Haiguste lõppemine (täielik tervistumine, mittetäielik tervistumine, surmlõpe).

Külmutuslõikude valmistamine. Histokeemilised uurimisviisid. Praktilised tööd – histoloogiliste     lõikude  valmistamine ja värvimine.

2 2  
5

Haiguslikud muutused organismi ehituses. Düstroofiad e väärastused: valkdüstroofiad e düsproteinoosid. Rasvdüstroofiad e lipidoosid.

Süsivesikdüstroofiad. Mineraaldüstroofiad.

Healoomulised epiteliaalsed kasvajad. Papilloma planocellulare. Cystadenoma.

2 2  
6

Kärbus e nekroos (kalgenduskärbus, veelduskärbus, muundkärbus e gangreen).

Cystadenoma papilliferum. Pahaloomulised epiteliaalsed kasvajad – Carcinoma planocellulare cornescens. Carcinoma planocellulare non cornescens. Carcinoma mucosum.

2 2  
7

Vereringehäired. Hüpereemia. Isheemia. Hemostaas. Tromboos. Emboolia.

Kasvajad – Melanosarcoma. Gliooma.  Healoomulised mesenhümaalsed kasvajad – Lipooma.

2 2  
8

Infarkt. Verejooks ja verevalumid. Lümfiringehäired (lümfostaas, lümforraagia, lümfisoonte tromboos).

Koevedeliku sisalduse häired (turse, vesitõbi, dehüdratsioon).

Kasvajad – Myxoma, fibroma, fibrosarcoma.

2 2  
9

Kohastumuslikud, kompensatoorsed ja regeneratiivsed protsessid.

Hüpertroofia ja hüperplaasia. Atroofia.

Myxochondrosarcoma. Sarcoma fusocellulare.

2 2  
10

Regeneratsioon. Organisatsioon ja inkapsulatsioon. Põletik. Põletiku mõiste.

Alteratiivne põletik. Eksudatiivne põletik (seroosne, katarraalne, fibrinoosne, verine, mädane, gangrenoosne).

Sarcoma gigantocellulare. Leiomuoma. Fibromuoma.

2 2  
11

Proliferatiivne põletik. Põletike klassifikatsioon kulu ja ulatuse järgi. Põletiku etioloogilised vormid Põletiku termiloogia. Põletiku lõpe.

Haemangioma cavernosum hepatis. Epulis sarcomatosa.

Immunomorfoloogia. Immuunsüsteemi morfoloogia ja funktsioon.

2 2  
12

Immunokompetentsed rakud, nende tsütogenees ja koosseis immunogeneesi protsessis. Immunomorfoloogiliste reaktsioonide teke ja areng.

Atrophia simplex hepatis. Hyperaemia venosa chronica hepatis st. primarium.

Surm ja surmajärgsed muutused. Eksogeensed pigmendid.

2 2  
13

Allergia, autoimmuunprotsessid, transplantatsioon, immuunsus, immuuntolerantsus.

Südame ja veresoonte patoloogia (endo-müokardiidid, perikardiidid, südame laienemine, südame rikked).

Hyperaemia venosa chronica hepatis st.tertiarium.Hyperaemia venosa chronica pulmonum. Thrombosis venae et arteriae.

2 2  
14

Veresoonte patoloogia. Arterio-arteroskleroos, aneurüsmid, vaariksid, flebiidid.

Dystrophia granularis renis. Amyloidosis hepatis. Adipositas. S. lipomatosis cordis.

2 2  
15

Hingamiselundite patomorfoloogia (trahhea ja bronhide valendiku kitsenemised ja laienemised, trahheiidid, bronhiidid).

Dystrophia adiposa hepatis. Infarctus ischaemicus renis.

2 2  
16

Kopsupõletikud. Emfüseemid.

Dystrophia hyalinosa musculi.  Kordamine.

2 2  

Sügissemester.

     
17

Hingamiselundite patoloogia (atelektaas, pleuriidid).

Haiguste patomorfoloogia. Enteritis haemorrhagica. Pericarditis fibrino-purulenta subacuta.

2 2  
18

Seedeelundite patomorfoloogia. Äge ja krooniline vatsa laienemine. Gastriidid. Enteriidid.

Pneumonia crouposa – st.hepatisatio rubra. Pneumonia crouposa – st. hepatisatio grisea. Enteritis diphtheritica.

2 2  
19

Traumaline retikuliit. Soolte asukoha muutused. Maksatsirroosid. Toksiline maksa düstroofia.

Oesophagitis diphtheritica. Myositis purulenta acuta. Nephritis purulenta acuta.

2 2  
20

Peritoniidid. Kuse-suguelundite patomorfoloogia (nefroosid, hüdronefroos, neerutsüstid, nefriidid).

Urotsüstiidid. Metriidid. Mastiidid.

Hyperaemia venosa chronica hepatis st.tertiarium. Hyperaemia venosa chronica pulmonum. Thrombosis venae et arteriae.

2 2  
21

Närvisüsteemi patomorfoloogia (meningiidid,  entsefaliidid, müeliidid)

Gastritis catarrhalis chronica. Bronchopneumonia cat. acuta. Cirrhosis atrophica hepatis.

Ainevahetushäirete patomorfoloogia (hobuste müoglobinuuria).

2 2  
22

Ainevahetushäirete patomorfoloogia (rahhiit, osteomalaatsia, valgelihastõbi).

Cirrhosis hypertrophica hepatis. Encephalitis acuta non purulenta. Endocarditis verrucosa.

Sepsis.

2 2  
23

Bakteriaalsete nakkushaiguste patomorfoloogia (siberi katk, sigade punataud, salmonelloosid, pastörelloosid, listeriood, nõlg).

Myocarditis fibrosa chronica. Lymphosarcoma. Leucosis lymphoidea hepatis.

2 2  
24

Krooniliste nakkushaiguste patomorfoloogia (tuberkuloos).

Malleus. Brutselloos.

Leucosis myeloidea hepatis. Emphysema alveolare chronicum pulmonum. Rachitis aortae.

2 2  
25

Viirushaiguste patomorfoloogia (sigade katk, veiste katk, marutaud, suu- ja sõrataud, spongioosne entsefaliit).

Hobuste nakkav kehvveresus, lindude katk, koerte katk.

Tuberculosis miliaris pulmonis. Pneumonia tuberculosa caseosa. Tuberculosis peritonei.

2 2  
26

Mükooside ja mükotoksikooside patomorfoloogia (aktinomükoos, botrüomükoos, aspergilloos).

Leptomeningitis tuberculosa. Lymphadenitis tuberculosa. Dystrophia et necrosis myocardii.

2 2  
27

Lahanguõpetus. Lahangu eesmärk ja ülesanded. Lahanguriistastik. Lahangu enesekaitse. Lahangu põhireeglid.

Üldine uurimiskäik lahangul (korjuse väline vaatlus, korjuse seesmine vaatlus, kõhuõõne avamine ja vaatlus, kõhuõõne elundite väljavõtmine, vaatlus ja lahang).

Struma colloidea. Struma parenchymatosa. Actinomycosis.

2 2  
28

Rinnaõõne avamine ja vaatlus. Rinnaõõne elundite väljavõtmine ja lahang. Pea ja kaela elundite lahang. Makropüsipreparaatide valmistamine.

Toese lihastiku, kõõluste, sünoviaaltuppede, sünoviaalpaunade, lümfisõlmede, veresoonte, sõrgade, sarvede ja kapjade lahang.

Fragmentatio myocardii. Ulcus pepticum ventriculi.. Nephritis haemorrhagica.

2 2  
29

Veise lahang. Hobuse lahang.

Lahanguprotokolli koostamine.

Glomerulonephritis subacuta. Glomerulonephritis subacuta. Custae renis.

2 2  
30

Linnu lahang.

Cholangitis fasciolosa. Cholangitis coccidiosa.

2 2  
31

Õppefilm (Linnu lahang).

Cysticercosis hepatis. Sarcocystosis myocardii   

2 2  
32

Õppefilm (Veise lahang).

Encephalitis spongiosa. Kordamine. Kontrolltöö.

2 2  

Õppekirjandus.

1. Alaots J.   Veterinaarimmunoloogia. Eesti Põllumajanduse Akadeemia, Tartu 1987, 104 lk.

2. Koslov N.  Üldine patoloogiline anatoomia.Loengukursuse abiõppematerjal. Eesti põllumajandusülikool. Tartu, 1992, 94 lk.

3. Lepp E.  Patoloogilise histoloogia laboratoorsete tööde juhend. Eesti Põllumajandusülikool. Tartu, 1997, 52 lk.

4. Lepp E.  Koduloomade kasvajate sagedasemad histoloogilised vormid. Õppemetoodiline materjal vet tk III kursuse üliõpilastele. Eesti Põllumajanduse Akadeemia. Tartu, 1985, 12 lk.

5. Ridala V.  Üldpatoloogia I . Eesti Põllumajanduse Akadeemia. 1977. 60 lk.

6. Jubb K. V. F., Kennedy, P.C.   Pathology of domestic Animals. Academic Press, Inc. San Diego, California. 1993, Vol. 1-3.

7. Nieberle, Cohn.   Lehrbuch des speziellen pathologischen Anatomie der Haustiere. Jena.  1970, Teil I, II.

8. Mouwen J.M.V.M.   A. Colour Atlas of Veterinary Pathology.   1982.

9. Ši škov V P Žarov A. V.   Praktikum po patologičeskoi anatomii. Moskva, Agropromizd. 1989. s. 287.

10. Volkova O V.,  Eleckij.   Osnovõ histologii s histologičeskoi  tehniki.. Moskva,  Medicina. 1982. s. 304.

11. Šiškov V P., Naletov N A.    Patologičskaja anatomija c/h ž ivotnõh. Moskva. Kolos. 1980. s.439.

12. Pelugin L M.,  Akupov A. V.    Praktikum po patologičeskoi anatomii c/h životnõh Moskva . Kolos. 1980. s. 287.

13. Jarõgin N E.,  Cerov B B.    Atlas patologičeskoi histologii. Moskva. Medicina. 1977. s. 197.

 

Tagasi pealehele