Kordamisküsimused patoloogilises anatoomias                 Tagasi

 

1. Patoloogiline anatoomia, tema sisu ja tähtsus veterinaarteaduse arengus ja praktikas.

2. Patoloogilise anatoomia ajalugu.

3. Tervise ja haiguse mõiste.

4. Väliskeskkonna mõju haiguse tekkele ja patoloogiliste protsesside arengule.

5. Patoloogiline protsess kui reaktsioon organismi ja väliskeskkonna vastastikuste suhete häire korral.

6. Patoloogilise anatoomia koht ja tähendus kliiniliste distsipliinide tsüklis.

7. Veterinaararsti ülesanded loomakasvatuse arendamisel käesoleval etapil.

8. Haiguse põhjused:

            8.1.Välised haiguse põhjused.

            8.2.Seesmised haiguse põhjused.

9. Haiguste jaotus tekke, vältuse ja ulatuse järgi.

10. Haiguste levimise viisid kehas.

11. Haiguste lõppemine.

12. Üldine ja paikne surm.

13. Düstroofiad, nende klassifikatsioon ja põhjused.

14. Valkdüstroofiad (düsproteinoosid):

            14.1. parenhümatoossed (rakusisesed) düsproteinoosid;

            14.2. mesenhümaalsed (rakuvälised) düsproteinoosid;

            14.3. segadüsproteinoosid.

                        14.3.1. glükoproteiidide ainevahetushäired;

                        14.3.2. nukleoproteiidide ainevahetuhäired;

                        14.3.3. kromatoproteiidide ainevahetushäired e endogeensed pigmendid.

15. Rasvdüstroofiad (lipiidide ainevahetushäired e lipidoosid):

            15.1. mesenhümaalne rasvdüstroofia;

            15.2. parenhümatoosne rasvdüstoofia.

16. Süsivesikdüstroofiad.

17. Pigmendid:

            17.1. endogeensed pigmendid (vt kromatoproteiidide ainevahetuhäired):

                        17.1.1. hemoglobinogeensed pigmendid;

            17.1.2. proteinogeensed (anhemoglobinogeensed e autohtoonsed) pigmendid;

                        17.1.3. lipidogeensed pigmendid.

       17.2. eksogeensed pigmendid (pneumonoconiosis, anthracosis, chalicosis, silicosis, siderosis, argyrosis, tätoveering).

18. Mineraaldüstroofiad (mineraalainete vahetushäired, patoloogilised lubjastused):

            18.1. rachitis;

            18.2. osteomalacia;

            18.3. petrificatio, calcificatio:

                        18.1.1. düstroofilised lubjastused;

                        18.1.2. lubimetastaasid.

19. Konkremendid:

            19.1. tõelised kivid;

            19.2. ebakivid;

            19.3. pulstikud.

20. Kärbus e nekroos.

21. Muundkärbus e gangreen.

22. Vereringehäired:

            22.1. hüpereemia;

            22.2. staas;

            22.3. oligeemia;

            22.4. isheemia;

            22.5. verejooks, verevalumid (põhjused, tekkemehhanismid, liigid jne);

            22.6. tromboos;

            22.7. emboolia;

            22.8. infarkt.

23. Lümfiringe häired.

24. Koevedeliku sisalduse häired:

            24.1. turse ja vesitõbi;

            24.2. veetustumine.

25. Aneemia.

26. Atroofia.

27. Hüpertroofia, hüperplaasia.

28. Metaplaasia.

29. Organisatsioon.

30. Põletik, selle põhjused ja põhilised morfoloogilised tunnused.

31. Põletiku klassifikatsioon:

            31.1. alteratiivne põletik;

            31.2. eksudatiivne põletik;

            31.3. proliferatiivne põletik.

32. Spetsiifilised põletikud.

33. Kasvajate etioloogia.

34. Endo-, müo- ja perikardiit, nende liigid, etioloogia, patogenees ja tagajärjed.

35. Aneurüsmid, vaariksid, nende klassifikatsioon.

36. Entsefaliit.

37. Riniidid, bronhiidid.

38. Kopsu atelektaas.

39. Hinge- ja kopsutorude valendiku muutused, kopsu emfüseemid.

40. Kopsupõletikud.

41. Kopsu spetsiifilised põletikud.

42. Soole asukoha muutused.

43. Soolepõletikud.

44. Sigade toksiline maksadüstroofia.

45. Maksa pikaldane paisliigveresus, selle tagajärjed.

46. Maksa tsirroosid.

47. Neerupõletikud.

48. Kusejuha, kusiti ja põie põletikud.

49. Sepsis.

50. Patoloogilised muutused siberi katku puhul.

51. Patoloogilised muutused sigade punataudi puhul.

52. Patoloogilised muutused salmonellooside puhul.

53. Patoloogilised muutused pastörelloosi puhul.

54. Patoloogilised muutused loomade ja lindude tuberkuloosi puhul.

55. Mükobakterioosid, patoloogilised muutused nende puhul.

56. Patoloogilised muutused malleuse puhul.

57. Patoloogilised muutused brutselloosi puhul.

58. Patoloogilised muutused nõle puhul.

59. Patoloogilised muutused sigade katku puhul.

60. Patoloogilised muutused veiste katku puhul.

61. Patoloogilised muutused lindude katku puhul.

62. Patoloogilised muutused koerte katku puhul.

63. Patoloogilised muutused hobuste nakkava kehvveresuse puhul.

64. Patoloogilised muutused marutaudi puhul.

65. Patoloogilised muutused suu- ja sõrataudi puhul.

66. Mükoosid.

67. Avitaminoosid.

68. Lahangu koht ja riistastik.

69. Lahangu põhireeglid.

70. Lahangu protokoll.

71. Kõhuõõne avamine, kõhuõõne elundite väljavõtmine ja lahang.

72. Mao, maksa ja neerude lahang.

73. Soolte lahang.

74. Hobuse soolte väljavõtmine ja lahang.

75. Mäletsejate mao ja soolte väljavõtmine ja lahang.

76. Erinevusi hobuse ja veise lahangutehnikas.

77. Vaagnaõõne avamine, vaagnaõõne elundite väljavõtmine ja lahang.

78. Rinnaõõne avamine, rinnaõõne elundite väljavõtmine ja lahang.

79. Südame ja kopsu lahang.

80. Pea ja kaela elundite lahang.

81. Koljuõõne avamine ja aju väljavõtmine.

82. Lülisambakanali avamine, seljaaju väljavõtmine ja lahang.

83. Lindude lahang.

84. Erinevusi suur- ja väikeloomade lahangutehnikas.

85. Nakkushaigustesse surnud loomade lahang ja lahangukoha desinfitseerimine.

86. Pea lahang.

87. Lahanguleiu kirjeldus.

88. Korjuste hävitamine.

 Tagasi