MUI
Üldandmed
Töötajad
Metsabioloogia
Ökofüsioloogia
Lingid
Home
General
Staff
Dept. Forest
Biology
Dept. Ecophysiology
Links
EPMÜ
Metsanduslik Uurimisinstituut
Forest Research Institute,
Estonian Agricultural University
Publikatsioonid / Publications
1998 1999 2000 2001 2002 2003
Uusi trükiseid / Recent
publications
Dendroloogilised publikatsioonid / Dendrological
publications
Baltic Forestry - journal of
forest science in Lithuania, Latvia and Estonia
![]()
Koostatud ja toimetatud monograafiad jm. omaette trükised
Monographs, books, booklets, etc.Baltic Forestry: journal of forest science in Lithuania, Latvia and Estonia. Editor in chief L. Kairiukštis, associated editors R. Deltuvas (Lithuania), I. Baumanis (Latvia), K. Voolma (Estonia). Kaunas, 1998, 4 (1,2).
Eesti riigimetsad ja nende majandamine 1918-1998. Autorite kollektiiv: I. Etverk, K. Ilmet, K. Karoles, E. Kosenkranius, V. Kütt, M. Margus, T. Meikar, J. Naaber, J. Odrats, A. Onemar, K. Rebassoo, A. Roosmaa, R. Sein, K. Voolma, Ü. Viilup. Toim. I. Etverk. Metsaamet, Tallinn, 1998, 271 lk.
Järvselja metsades III. Koostaja H. Kasesalu. Toimetaja T. Meikar. Tartu, 1998, 157 lk. (Akadeemilise Metsaseltsi Toimetised VIII).
Margus, M., Voolma, K. Eesti metsateaduslike ja naaberalade väitekirjade bibliograafia 1983-1997. Eesti Põllumajandusülikool, Metsanduslik Uurimisinstituut, Tartu, 1998, 46 lk.
Meikar, T. Metsakorraldus Eestis I. Tartu, 1998, 96 lk.
Meikar, T. Sõrve metsakorraldus Saaremaal. Die Forsteinrichtung Sworbes (Sõrve) in Ösel (Saaremaa). Tartu, 1998, 56 lk.+ kaart.
Metsanduslikud Uurimused XXIX. Koostanud ja toimetanud M. Kurm ja Ü. Tamm. Tartu, 1998, 169 lk.
Metsanduslikud Uurimused XXX. Koostanud ja toimetanud T. Paal. Tartu, 1998, 218 lk.
Puidutöötlemine I (õpperaamat). Koostaja J. Pikk. Tartu, 1998, 178 lk.
Süda, I., Miländer, G. Eesti putukate levikuatlas. Distribution Maps of Estonian Insects, 1. Siklased - Cerambycidae. Kaardid / Maps 1-97. Toimetanud M. Martin ja K. Voolma. Eesti Loodusfoto, Tartu, 1998, 88 lk.
Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist. XII kogumik. Metsateaduse ajaloost Eestis. Koostaja T. Meikar. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, 1998, 280 lk.
Urban Forestry in the Nordic and Baltic Countries. Proceedings of a Nordic Workshop on Urban Forestry, held in Tallinn, Estonia, December 1-3, 1997. Editors: H. Sander, T.B. Randrup. Danish Forest and Landscape Research Institute & Estonian Agricultural University, Forest Research Institute. Tallinn - Copenhagen, 1998, 77 pp.
Vabahärra Balthasar von Campenhausen (1745-1800), tema aeg ja tänapäev. Balthasar Frhr. von Campenhausen (1745-1800), seine Zeit und Gegenwart. Verfasser/koostaja T. Meikar. Tartu, 1998, 100 lk.
Villem, H. Eesti Vabariigi metskonnad ja metsaülemad 1918 - 1944. Toimetaja T. Meikar. Eesti Metsaselts, Jõgeva, 1998, 102 lk.
Teadusartiklid
Scietific papersHanso, M., Hanso, S. 1998. Põleseen (Rhizina undulata Fr.) kui juuremädaniku tekitaja okaspuudel. - Metsanduslikud uurimused, 29. Tartu, lk. 101-108.
Rhizina undulata Fr. as the cause of root rot in conifers.Heidemaa, M., Voolma, K., Süda, I. 1998. Puiduvaablaste (Hymenoptera, Siricoidea) liigiline koosseis ja levik Eestis. – Metsanduslikud Uurimused, 29. Tartu, lk. 124-135.
Species composition and distribution of the horntails (Hymenoptera, Siricoidea) of Estonia.Kasesalu, A., Meikar, T. 1988. Järvselja metsanduslik valikbibliograafia. - Järvselja metsades III. Tartu, 142-157. (Akadeemilise Metsaseltsi Toimetised VIII)
Kurkela, T., Hanso, M., Hantula, J. 1998. Melampsoridium sp. on Alnus. - Rusts of Forest Trees. Abstracts. - IUFRO Working Party 7.02.05 Confererence 2-7 Aug 1998, Lapland, Finland.
Kurm, M. 1998. “Metsanduslikud Uurimused” Eesti Metsainstituudis. - Metsanduslikud Uurimused, 29. Tartu, lk. 8-21.
Kurm, M., Pihelgas, E., Tamm, Ü. 1998. Hariliku männi kultuuride kasvu sõltuvus emapuistute kasvukohast. - Järvselja metsades III. Tartu, 110-141.
Kurm, M., Tamm, Y. and Möls, T. 1998. Mother tree influence on progeny in Scots pine. - Forest Tree Improvement 26. Proceedings from the meeting of the Nordic Group for the Management of Genetic Resources of Trees. Magleas, Denmark. June 9th - 11th 1997. Arboretet, KVL 1998, 38-46.
Kurm, M., Tamm,Ü., Möls, T. 1998. Järglaste omaduste sõltuvus emapuu omadustest ja kasvukohast harilikul männil. - Metsanduslikud Uurimused, 29. Tartu, lk. 45-55.
Luik, A., Sibul, I., Voolma, K. 1998. Taimetõmmised männikärsaka küpsusööma mõjutajatena. – Metsanduslikud Uurimused, 29. Tartu, lk. 146-154.
Influence of plant extracts on the maturation feeding of the large pine weevil, Hylobius abietis L.Mandre M., Ots K., Klõseiko J., Tuulmets L. 1998. Ecophysiological background of the inhibition of growth and biomass formation of conifers in the industrial area affected by alkaline dust pollution. Abstracts of International Seminar on Causes and Consequences of Accelerating Tree Growth in Europe, 17–19 May, 1998, Nancy, France, 14.
Mandre M., Ots K., Rauk J., Tuulmets L. 1998. Impact of air pollution emitted from the cement industry on forest bioproduction. – Oil Shale, 15, 4, 353–364.
Mandre M., Tullus H., Tamm Ü. 1998. The partitioning of carbohydrates and biomass of leaves in Populus tremula L. canopy. – Trees, 12, 160–166.
Mandre M., Tuulmets L. 1997. Biochemical diagnosis of forest decline. – Baltic Forestry, 3, 2, 19–25.
Mandre, M., Ots, K., Klõšeiko J., Tuulmets L. 1998. Ecophysiological background of the inhibition of growth and biomass formation of conifers in the industrial area affected by alkaline dust pollution. International Seminar on a Causes and Consequences of Accelerating tree Growth in europe. Nancy, France, 17-19 May, 1998, pp. 14.
Margus, M., Meikar, T. 1998. Metsateadus Eestis (valikbibliograafia). - Teaduse ajaloo lehekülgi Eestis XII. Metsateaduse ajaloost Eestis. Tallinn, 249-261.
Martin, M., Elberg, K., Viidalepp, J., Voolma, K., Heidemaa, M., Luig, J., Kruus, M. 1998. Metoodika ja juhised putukate leviku kaardistamiseks Eestis. Methods and guidelines for grid mapping of insects in Estonia. – Eesti putukate levikuatlas. Distribution maps of Estonian insects, 1. Tartu, lk. 7-13.
Meikar, T. 1998. Balthasar von Campenhausen und der Wald Sõrve (Sworbe). – Vabahärra Balthasar von Campenhausen (1745-1800), tema aeg ja tänapäev. Balthasar Frhr. von Camapenhausen /1745-1800), seine Zeit und Gegenwart. Tartu, 28-35.
Meikar, T. 1988. Nikolai von Essen. – Järvselja metsades III. Tartu, 19-25. (Akadeemilise Metsaseltsi Toimetised VIII)
Meikar, T. 1998. Edela-Eesti rannikumets kui ajalooline tulundus- ja kaitseobjekt. – XXI Eesti Looduseuurijate Päev. Edela-Eesti Loodus. Tartu-Tallinn, 43-49.
Meikar, T. 1998. Kaks aastat integratsioonist EPMÜ Metsandusteaduskonnas. - Eesti Mets, 8, 9-10.
Meikar, T. 1998. Metsakasutus Liivi- ja Eestimaa kubermangude riigimetsades 1870. aastani. - Metsanduslikud uurimused XXIX. Tartu, 22-44.
Meikar, T. 1998. Ülevaade Eesti Põllumajandusülikooli Metsandusteaduskonnast. - Aastaraamat Mets`98. Yearbook Forest 98. Tallinn, 151-156.
Meikar, T., Sander, H. 1998. Die Familie Wardenburg als Begründer des Forstwesens in Estland. - Jahrbuch des baltischen Deutschtums 1998. Herausgegeben von der Carl-Schirren Gesellschaft e.V. Lüneburg/München, 159-162.
Meikar, T., Sander, H. 1998. Valikbibliograafia baltisaksa dendroloogilisest kirjandusest (aastani 1918). - Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist XII. Metsateaduse ajaloost Eestis. Tallinn, 89-100.
Meikar, T., Tamm, Ü. 1998. Eesti metsateaduse arenguetappe. – Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist XII. Metsateaduse ajaloost Eestis. Tallinn, 5-35.
Ots K., Mandre M. 1997. Tehnogeense tolmusaaste mõju erinevate okaspuuliikide okaste ja võrsete pikkuskasvule /The effect of technogenic dust pollution to needles and shoots growth of different species of conifers/. – Eesti Põllumajandusülikool. Magistrantide ja doktorantide teaduslike tööde kogumik, 193. Estonian Agricultural University. Transactions of the Postgraduate and Doctoral Students, 193. Tartu, 1997, 132–137 (ilmus 1998).
Paal, T. 1998. Utilisation and research of non-wood products in the Former Soviet Union. – EFI Proceedings 23, 119-124.
Paal, T., Banner, A., Möls, T. 1998. Pohlavormide areng kultuuristamisel. – Metsanduslikud Uurimused, 29. Tartu, lk. 91-99.
Paal, T., Saastamoinen, O. 1998. Non-wood plant products in Estonian forests. - EFI Proceedings 23, 109-117.
Pikk, J. 1998. Metsaparandusliku uurimistöö arengulugu Eestis. - Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist XII. Metsateaduse ajaloost Eestis. Tallinn, 159-174.
Pikk, J., Seemen, H. 1998. Angervaksa kasvukohatüübi puistud Eesti erinevates piirkondades. - Metsanduslikud Uurimused, 29. Tartu, lk. 56-67
Randveer, T. 1998. Inimene, mets ja ulukid viimasel poolsajandil ning jahindusteaduse osa nendevaheliste suhete korraldamisel. – Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist XII. Metsateaduse ajaloost Eestis. Tallinn, 208-228.
Randveer, T. 1998. Mis on juhtunud metskitseasurkonnaga. – Eesti ulukid VI. Tallinn, lk. 16-25.
Randveer, T., Mardiste, M., Tõnisson, J. 1998. Kuuskede koorimine põtrade poolt: sesoonne ja pikaajaline dünaamika ning ilmastiku mõju sellele. – Metsanduslikud Uurimused, 29. Tartu, lk. 155-163.
Rauk J., Ots K., Tuulmets L. 1998. Okaspuude juurdekasvu sõltuvus kasvukeskkonna parameetritest Kunda tsemenditehase mõjupiirkonnas /Dependence of the radial increment of conifers on environmental parameters in the influence zone of the Kunda cement plant/. Metsanduslikud uurimised, 29. Forestry Studies, 29. Tartu: EPMÜ Metsanduslik Uurimisinstituut, EAU Forest Research Institute, 68–90.
Reier, Ü., Paal, T. 1998. Germination of Vaccinium vitis-idaea and Rubus chamaemorus seeds originating from different latitudes. – Metsanduslikud Uurimused, 29. Tartu, lk. 147-156.
Sander, H. 1998. Eduard Viirok Eesti dendrofloora uurijana ja tema töö edasiviijad. - Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist XII. Metsateaduse ajaloost Eestis. Tallinn, lk. 229-248.
Sander, H. 1998. Research on urban forests and urban trees in Estonia - historical review and present situation. In: Urban Forestry in the Nordic and Baltic Countries. Proceedings of a Nordic Workshop on Urban Forestry, held in Tallinn, Estonia, December 1-3, 1997. Eds.: Heldur Sander & Thomas Barfoed Randrup. Tallinn- Copenhagen, 5-16
Sander, H. 1998. Tallinna silmapaistvamad puud ja nende kaitse. - Eesti dendrofloora uuringud III. Tallinn, 82 lk.
Sander, H., Elliku, J. 1998. Pärnumaa arboreetumid ja pargid ning nende väärtus. - XXI Eesti loodusuurijate päev. Edela-Eesti loodus. Tartu-Tallinn, 50-66.
Schuster, E., Meikar, T., Sander, H. 1998. Die Forstakademie Tharandt und die baltischen Gouvernements (bis zum Jahre 1890). - Vabahärra Balthasar von Campenhausen (1745-1800), tema aeg ja tänapäev. Balthasar Frhr. von Campenhausen (1745-1800), seine Zeit und Gegenwart. Tartu, 83-91.
Seemen H., Laitamm H., Pikk, J. 1998. Influence of nutritional conditions of forest-soil microflora. – Baltic Forestry 4(1), 2-7.
Süda, I. 1998. Ohustatud mardikalised (Coleoptera) Eesti metsades. – Metsanduslikud Uurimused, 29. Tartu, lk. 109-123.
Endangered beetles (Coleoptera) of Estonian forests. Summary.Süda, I., Miländer, G. 1998. Eesti putukate levikuatlas. Distribution Maps of Estonian Insects, 1. Siklased - Cerambycidae. Kaardid / Maps 1-97. Tartu, 88 lk.
Süda, I., Timm, H. 1998. Mardikalised, Coleoptera. – Eesti Punane Raamat. Ohustatud seened, taimed ja loomad. Tartu, lk. 90-96.
Tamm, Ü. 1998. Metsaselektsioonialase uurimistöö areng Eestis. – Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist XII. Tallinn, 124-139.
Tõnismäe, M., Alekand, K., Tamm, V., Metsur, M., Pilt, T., Ratassepp, E., Virma, F., Tamm, T., Tullus, H., Pikk, J., Tamberg, O. 1997. Veemajandust säästvad strateegiad maade kuivendamisel ja niisutamisel TCP/EST/ 5612. ÜRO Toidu ja Põllumajandusorganisatsioon. Tallinn, 129 lk.
Tõnismäe, M., Alekand, K., Tamm, V., Metsur, M., Pilt, T., Ratassepp, E., Virma, F., Tamm, T., Tullus, H., Pikk, J., Tamberg, O. 1998. Sustainable water management strategies for the land drainage and irrigation sector. Estonia. FAO. Rome, 117 p.
Voolma, K. 1998. Bark beetle assemblages (Coleoptera, Scolytidae) in pine clearcuttings: changes in the species composition and abundance during the first four years after final felling. – Biodiversity in managed forests - concepts and solutions, Sweden 1997. SkogForsk. The Forestry Research Institute of Sweden. Report, no. 1, p. 147.
Voolma, K. 1998. Bark beetles (Coleoptera, Scolytidae) of Estonia: history and current state of faunistical investigations. – The problems of entomology in Russia, vol. 1. Russian Academy of Sciences, Russian Entomological Society, St. Petersburg, p. 71-72. (In Russian).
Voolma, K. 1998. Putukate liigirikkus kõdunevas puidus. – Sajandi suurtormid Eesti metsades. Toim. I. Etverk. Eesti Metsaselts, lk. 35-41.
Voolma, K. 1998. Ülevaade metsaentomoloogia ajaloost Eestis. – Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist. XII kogumik. Metsateaduse ajaloost Eestis. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, lk. 140-158.
A review of the history of forest entomology in Estonia. Summary.Voolma, K., Karoles, K. 1998. Metsakaitse. – Eesti riigimetsad ja nende majandamine 1918-1998. Toim. I. Etverk. Metsaamet, Tallinn, lk. 105-113.
Voolma, K., Mandelshtam, M. 1998. A comparison of the checklists of Scolytidae (Coleoptera) in two adjacent regions: Estonia and St. Petersburg district of Russia. – Book of Abstracts. Proceedings of the VIth European Congress of Entomology (Brunnhofer V. & Soldan T. eds.). Ceske Budejovice, August 23-29, 1998, p. 336-337.
Voolma, K., Süda, I. 1998. Järvselja ürasklased (Coleoptera, Scolytidae). – Järvselja metsades III. Akadeemilise Metsaseltsi toimetised VIII. Tartu, lk. 69-73.
Voolma, K., Süda, I., Õunap, H. 1998. New records of bark beetles (Coleoptera, Scolytidae) from Estonia. – Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Biology. Ecology, 47, 1, p. 73-78.
Uusi andmeid Eesti ürasklaste kohta (Coleoptera, Scolytidae).
Populaarteaduslikud jm. artiklid
Popular scientific articles
Aleksejev, V., Randveer, T. 1998. Kihvadega sokk. – Eesti Loodus, 11/12, lk. 510.
A roebuck with fangs.Elliku, J., Sander, H. 1998. Haruldane vahtraleid Paldiskist. - Eesti Loodus, 3, 129.
Elliku, J., Sander, H. 1998. Kullametsa arboreetumi (Läänemaa) ülevaade ja puittaimede nimestik. Tallinn, 15 lk.
Elliku, J., Sander, H. 1998. Pataste arboreetum. – Eesti Mets, 10, 10.
Kurm, M. 1998. Põhjamaade metsaselektsionäärid Norras. – Eesti Mets, 12(75), 19.
Kurm, M. 1998. Väliseestlase teaduslik pärand jõudis uurimisinstituuti. - Eesti Mets, 9, 10.
Laas, E., Tamm, Ü. 1998. Tammed laiast maailmast. – Eesti Loodus, 8, 350-352.
Meikar, T. 1998. Asjade algusest ehk 200 aastat Venemaa Metsadepartemangu. – Eesti Mets, 6, 9-10.
Paal, T. 1998. Kodurebane. – Eesti Loodus 5, 314-315.
Paal, T. 1998. Mustikad koduaiast. – Kodukiri 4, 48-49.
Paal, T. 1998. Pohlapeenar koduaias. – Kodukiri 5.
Paal, T. 1998. Roniliilia. – Kodukiri 6, 35-36.
Pikk, J. 1998. Eesti metsakuivendamise arengulugu. – Eesti Mets, 12(75), 14-16.
Põrps, P. [Sander, H.] 1998. Linnametsade uurijad Põhja- ja Baltimaadest pidasid Tallinnas nõu. - Eesti Mets, 3, 22.
Randveer, T. 1998. Looduses ei ole hapukurgihooaega. – Eesti Mets, 7, 17-18.
Sander, H. 1998. Arboreetumid Eestimaal. - Eesti Mets, 6, 11.
Sander, H. 1998. Harjumäel saeti maha Eestimaa jämedaim lääne pärn. - Eesti Loodus. 2, 59-60.
Sander, H. 1998. Linnametsanduse ja linnapuude 50 uurijat ühinesid. - Eesti Mets, 6, 14.
Sander, H. 1998. Linnametsanduse ja linnapuude uurijad ühinesid Interneti kaudu. - Keskkonnaministeeriumi Teataja [Eesti Looduse lisa]. 5/6, 49.
Sander, H. 1998. Luua Metsakooli juubeli puhul. - Eesti Mets, 8, 17.
Sander, H. 1998. Metsameeste, dendroloogide ja looduskaitsjate õppepäev Läänemaal. – Eesti Mets, 12(75), 13.
Sander, H. 1998. Paldiski vanim pappel hukkumas. – Eesti Mets, 10, 19.
Sander, H. 1998. Researches of urban forestry from Nordic and Baltic countries met in Tallinn. – Baltic Forestry 4(1), 67.
Sander, H. 1998. Seni käsitlemata raamatuid. - Eesti Mets, 7, 9.
Sander, H. 1998. Uusi raamatuid 1997. a. lõpust. Metsaparanduse minevik ja tänapäev. - Eesti Mets, 4, 16.
Sander, H. 1998. Valgete lehtedega vahtrapuud Pakri poolsaarel [vastus lugeja Sirje A. Rei küsimusele]. - Eesti Loodus. 3, 130.
Tamm, Ü. 1998. Erich Lõhmus 70. – Eesti Mets, 8, 14.
Tamm, Ü. 1998. Väärislehtpuude säilitamise nõupidamine. – Eesti Mets, 12(75), 6.
Tamm, Ü., Laas, E. 1998. Tamm – põline ja vägev. – Eesti Loodus, 1, 3-5.
Voolma, K. 1997. XXIV Nordic congress of entomology. – Baltic Forestry 3(2), 61-62.
Voolma, K. 1998. Dendrofiilsed putukad. – Eesti põllumajandusentsüklopeedia, 1. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk. 113.
Voolma, K. 1998. Hiidürask (Dendroctonus micans). – Eesti põllumajandusentsüklopeedia, 1. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk. 250-251.
Voolma, K. 1998. Juulipõrnikas (Anomala dubia). – Eesti põllumajandusentsüklopeedia, 1. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk. 325-326.
Voolma, K. 1998. Juunipõrnikas (Amphimallon solstitiale). – Eesti põllumajandusentsüklopeedia, 1. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk. 326.
Voolma, K. 1998. Juureürask (Hylastes). – Eesti põllumajandusentsüklopeedia, 1. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk. 329.
Voolma, K. 1998. Mitu üraskiliiki esineb Eestis? – Eesti Mets, nr. 8 (71), lk. 12-13.
[Voolma, K.] . 1998. In memoriam. Peeter Rõigas 23.VII 1914 – 21. XII 1998. – Postimees, nr. 340 (2459), 28. dets. 1998, lk. 17.
Voolma, K. 1998. VI Euroopa entomoloogiakongress. – Eesti Loodus, 11/12, lk. 516.
VI European Congress of Entomology.Voolma, K. 1998. Ürasklased. – Eesti Entsüklopeedia, 10. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk. 653.
Tagasi MUI kodulehele Back to Forest Research Institute
Koostatud ja toimetatud monograafiad jm. omaette trükised
Monographs, books, booklets, etc.Baltic Forestry: journal of forest science in Lithuania, Latvia and Estonia. Editor in chief L. Kairiukštis, associated editors R. Deltuvas (Lithuania), I. Baumanis (Latvia), K. Voolma (Estonia). Kaunas, 1999, 5 (1,2).
Dendroloogilised uurimused Eestis I. Dendrological Researches in Estonia I. Toimetaja / Editor H. Sander. Tallinn: EPMÜ Metsanduslik Uurimisinstituut, 1999. – 165.
Eesti Metsamees Eksiilis. Koost. T. Meikar. Tartu: EPMÜ Metsanduslik Uurimisinstituut, 1999. – 54.
/An “Eesti Metsamees Eksiilis” (“Estonian Forester in Exile”)/Elliku, J., Paivel, A., Sander, H. J. Rõugu arboreetumi (Järvamaa) ülevaade ja puittaimede nimestik. Tallinn: EPMÜ Metsanduslik Uurimisinstituut, 1999. – 24.
/An overview of J. Rõuk´s Arboretum and a list of woody plants/Elliku, J., Sander, H. Kullamaa Keskkooli arboreetumi (Läänemaa) ülevaade ja puittaimede nimestik. Tallinn, 1999. – 12.
/Overview of arboreta Kullamaa Secondary School (Lääne County) and list of woody plants/Estonian Agricultural University. Faculty of Forestry. Forest Research Institute. Activity Report for the period of 1 January – 31 December 1998. Complied by T. Meikar. Tartu, 1999. – 26.
Meikar, T. Kärkna metsandik. Ajalooline ülevaade. Tartu: EPMÜ Metsanduslik Uurimisinstituut, 1999. – 96.
/Forest of Kärkna (Falkenau)/Metsandus Eesti kultuuripildis. Koost. M. Prits. Toim. M. Prits ja Ü. Tamm. Tartu: EPMÜ Avatud Ülikool, Metsanduslik Uurimisinstituut, 1999. – 55.
/Forestry in Estonian Culture/Metsanduslikud uurimused XXXI. Forestry Studies XXXI. Koostanud ja toimetanud / Compiled and edited by M. Kurm ja Ü. Tamm. Tartu: Forest Research Institute of EAU, 1999. – 183.
Pärnumaa arboreetumite ja dendroaedade puittaimed. Eesti dendrofloora uuringud IV. Woody Plants of Arboreta and Dendrogardens in the Pärnu County. Researches of woody plants of Estonia IV. Koost. H. Sander. Tallinn: EPMÜ Metsanduslik Uurimisinstituut, 1999. – 96.
Tartu Ülikooli Põllumajandusteaduskonna metsaosakond 80. Koostajad M. Margus, T. Meikar. Toimetaja T. Meikar. Tartu: Eesti Metsaselts, 1999. – 89.
/Forstabteilung der Universität Tartu 80/Töid Eesti metsanduse ajaloost II. Akadeemilise Metsaseltsi toimetised X. Arbeiten von der Geschichte des Estnischen Forstwesen II. Abhandlungen des Estnischen Akademischen Forstvereins X. Koostaja / Hrsg. T. Meikar. Tartu: EPMÜ Metsandusteaduskond, 1999. – 139.
Teadusartiklid
Scientific papersBogdanov, V. Okaspuude vahad ja nende funktsioonid. – Metsanduslikud uurimused XXXI. Forestry Studies XXXI. Tartu, 1999, 120-123.
Conifers waxes and their functions.Elliku, J., Sander, H. Eestimaa eraalgatusel rajatud arboreetumid võõramaise dendrofloora rikkuse tunnistajatena. – Kodu kestab, kodu kasvab. Toimet. M. Müüripeal. Tallinn: Eesti Entsüklopeedia Kirjastus, 1999, 217-253.
/Private-initiative arboreta as witnesses to the richness of foreign dendroflora in Estonia/Elliku, J., Sander, H. Pärnu linna haruldased puud ja põõsad ning põlispuud. – Dendroloogilised uurimused Eestis I. Dendrological Researches in Estonia I. Tallinn, 1999, 138-149.
Rare trees and bushes and ancient trees in Pernau City.Elliku, J., Sander, H. Üheksa Pärnumaa arboreetumi ja dendroaia ülevaade. – Pärnumaa arboreetumite ja dendroaedade puittaimed. Eesti dendrofloora uuringud IV. Researches of woody plants of Estonia IV. Tartu, 1999, 9-75.
/Overview of nine arboreta and dendrogardens of Pärnu County/Hanso, M., Hanso, S. Andmeid juuremädanike tekitajate kohta Eesti metsades. – Metsanduslikud uurimused XXXI. Forestry Studies XXXI. Tartu, 1999, 131-161.
On the root rot fungi in the forests of Estonia.Kurkela, T., Hanso, M., Hantula, J. Differentiating characteristics between Melapsoridium rusts infecting birch and alder leaves. – Mycologia, 1999, 91, 6, 987-992.
Hanso, S., Hanso, M. Juurepessu levimisest Eesti metsades. – Metsanduslikud uurimused XXXI. Forestry Studies XXXI. Tartu, 1999, 162-172.
Spread of Heterobasidion annosum in forests of Estonia.Klõšeiko, J., Mandre, M. Effects of acid and alkaline mists on the biomass and carbohydrate partitioning in bean Phaseolus vulgaris. – The Indian Journal of Agricultural Sciences, 1999, 69, 10, 561-566.
Kurm, M., Tamm, Y., Kalda, A. Present status of Noble Hardwoods in Estonia. – Noble Hardwoods Network. Report of the third meeting – 13-16 June 1998 – Sagadi, Estonia. International Plant Genetic Resources Institute, 1999, 76-83.
Kurm, M., Tamm, Ü. Seemlate olukord ja metoodilised alused kõrgema astme seemlate rajamiseks. – Metsanduslikud uurimused XXXI. Forestry Studies XXXI. Tartu, 1999, 52-60.
The condition of seed orchards and methodical basis for the establishment of higher generation seed orchards.Luig, J., Voolma, K. Puidulembesed kaevurherilased Eestis I: alamsugukonnad Pemphredoninae ja Larrinae (Hymenoptera, Sphecidae). – Metsanduslikud uurimused XXXI. Forestry Studies XXXI. Tartu, 1999, 173-180.
Arboreal digger wasps in Estonia I: subfamilies Pemphredoninae and Larrinae (Hymenoptera, Sphecidae).Luik, A., Voolma, K. Monitoring of Hylobius abietis L. in Estonia and influence of some plant compounds on its maturation feeding behaviour. – Methodology of Forest Insect and Disease Survey in Central Europe. Proceedings of the Second Workshop of the IUFRO Workikng Party 7.03.10 April 20-23, 1999, Sion-Ch?teauneuf, Switzerland. Birmensdorf: Swiss Federal Institute for Forest, Snow and Landscape Research, 1999, 250-251.
Mandre, M., Klõšeiko, J., Ots, K., Tuulmets, L. Changes in phytomass and nutrient partitioning in young conifers in extreme alkaline growth conditions. – Environmental Pollution, 1999, 105, 209-220.
Mandre, M., Ots, K. Growth and biomass partitioning of 6-year-old spruces under alkaline dust impact. – Water, Air and Soil Pollution, 1999, 114, 13- 25.
Mandre, M., Klõšeiko, J., Ots, K., Rauk, J. Imiteeritud happevihmade toime kuuseseemikute biomassi formeerumisele ja toiteelementide ning süsivesikute sisaldusele. – Metsanduslikud uurimused XXXI. Forestry Studies XXXI. Tartu, 1999, 111-119.
Impact of simulated acid precipitation on the biomass formation, content of nutrients and carbohydrates of the Norway spruce seedlings.Mandre, M., Ots, K., Rauk, J., Klõšeiko, J. Muutused süsteemis kasvukeskkond – okaspuu põlevkivitööstuse piirkonnas. – Metsanduslikud uurimused XXXI. Forestry Studies XXXI. Tartu, 1999, 72-83.
Deviations in the system growth environment – conifer in the area of oil shale industry.Mandre M., Ots K., Rauk J. The state of the forest ecosystem in an area of oil shale mining and processing. I. Chemical composition of trees and environment. – Oil Shale, 1999, 16, 3, 257-271.
Meikar, T., Lepp, A., Viilma, K. Abruka metsakooslus – looduse ja inimtegevuse koosmõju tulem. – Metsanduslikud uurimused XXXI. Forestry Studies XXXI. Tartu, 1999, 36-51.
Forest communities of Abruka island – result of natural processes and human activity.Meikar, T. Aegna ja Viimsi metsade ajaloost. – XXII Estonian Naturalists´ Congress. Nature of Small Islands Near Tallinn. XXII Eesti Looduseuurijate päev. Tallinna lähisaarte loodus. Tartu-Tallinn, 1999, 15-21.
/On the history of forest on Aegna and Viimsi/Meikar, T. Eesti riigimetsades kasutatud metsaseemnest (ajalooline ülevaade). – Dendroloogilised uurimused Eestis I. Dendrological Researches in Estonia I. Tallinn, 1999, 88-109.
Von den in Kronswäldern Estlands gebrauchten Holzsamen (Ein geschichtlicher Überblick).Meikar, T. Erfassung und Ursprung der Baumsamen in den Kronsforstämtern der baltischen Gouvernements (Livland, Estland) Russlands. – Forstarchiv, 1999, 70, 6, 228-233.
Meikar, T., Tamm, Ü. Kuuskümmend aastat “Metsanduslikke uurimusi” – Metsanduslikud uurimused XXXI. Forestry Studies XXXI. Tartu, 1999, 8-14.
Sixty years of “Metsanduslikud uurimused”Meikar, T. Metsakasutus Liivi- ja Eestimaa kubermangude riigimetsades. – Metsanduslikud uurimused XXXI. Forestry Studies XXXI. Tartu, 1999,15-22.
Die Waldnutzung in den staatlichen Waldungen der livländischen und estländischen Gouvernements (1870-1917)Meikar, T. Metsamajandus Visusti ja Kassinurme mõisates. – Töid Eesti metsanduse ajaloost II. Akadeemilise Metsaseltsi toimetised X. Tartu, 1999, 38-50.
/Forstwirtschaft in den Gütern Visusti (Wissust) ja Kassinurme (Kassinorm)/Meikar, T., Margus, M. Metsateadlane Valdek Ritslaid. – Töid Eesti metsanduse ajaloost II. Akadeemilise Metsaseltsi toimetised X. Tartu, 1999, 73-86.
/Forstwissenschaftler Valdek Ritslaid/Meikar, T., Nurk, T. Saag – Akadeemia, 1999, 2, 347-361.
/The saw/Meikar, T. Segased aastad Eesti metsamajanduses (1917-1920). – Töid Eesti metsanduse ajaloost II. Akadeemilise Metsaseltsi toimetised X. Tartu, 1999, 5-30.
/Verwickelte Jahre in der Forstwirtschaft Estlands/Meikar, T. Võisiku mets – näide meie looduskasutuse ajaloost. – Töid Eesti metsanduse ajaloost II. Akadeemilise Metsaseltsi toimetised X. Tartu, 1999, 31-37.
/Der Wald Võisiku (Woiseck) – ein Beispiel von der Geschichte unserer Naturnutzung/Ots, K., Rauk, J. Harilik mänd (Pinus sylvestris L.) ja õhusaaste mõju selle kasvule. – Dendroloogilised uurimused Eestis I. Dendrological Researches in Estonia I. Tallinn, 1999, 79-87.
Scots pine (Pinus sylvestris L.) and impact of air pollution on ot.Ots, K., Rauk, J. Influence of climatic factors on annual rings of conifers. – Zeitschrift für Naturforschung, 1999, 54, 526–533.
Ots, K. Must kuusk (Picea mariana (Mill.) B.S.P.) meil ja mujal. – Dendroloogilised uurimused Eestis I. Dendrological Researches in Estonia I. Tallinn, 1999, 55-61.
Black spruce (Picea mariana (Mill.) B.S.P.) in Estonia and other countries.Paal, T. Metsa kõrvalkasutus Eesti metsanduse arengus. – Metsandus Eesti kultuuripildis. Tartu, 1999, 16-22.
/The secondary use of forest in the development of Estonian forestry/Paal, T. Metsamarjade ja seente varud ning kasutamine Eestis. – Metsanduslikud uurimused XXXI. Forestry Studies XXXI. Tartu, 1999, 131-140.
Wild berry and mushrooms resources in Estonia and their exploitation.Paal, T., Banner, A. Propagation of different lingonberry forms. – Plant genfund accumulation, evaluation and protection in the botanical gardens. Petro Ofsetas, Vilnius, 1999, 102-104.
Paal, T. Uprava borowki niskiej (Vaccinium angustifolium) w Estonii. – Ligocka T. (ed.) Uprawa borowki i zurawiny. O. P. H. U. “Graf-Sad”, Skierniewice, 1999, 16-19. (in polich)
Pikk, J., Seemen, H., Peterson, P. Pohlamännikute normaalse juurdekasvu taastumine pärast lämmastikuga väetamist. – Metsanduslikud uurimused XXXI. Forestry Studies XXXI. Tartu, 1999, 61-71.
Re-establishment of normal growth increment rate in pine stands on Vaccinium vitis-idaea site type after fertilization with nitregen.Sander, H., Krall, H. Heinrich Albert Kurmi aia puuviljanduslik ja dendroloogiline ülevaade. – Pärnumaa arboreetumite ja puittaimede nimestik. Eesti dendrofloora uuringud IV. Researches of woody plants of Estonia IV. Tallinn, 1999, 89-94.
/Overview of fruit trees and other woody plants of garden of Heinrich Albert Kurm/Sander, H. Audru pargi ülevaade ja puittaimede nimestik. – Pärnumaa arboreetumite ja puittaimede nimestik. Eesti dendrofloora uuringud IV. Researches of woody plants of Estonia IV. Tallinn, 1999, 75-89.
/Overview of Audru park and list of woody plants/Sander, H. Diversity and protection of urban trees in Tallinn, Estonia. – Proceedings from the urban greening and landscape arhitecture research symposium. Ed. T. B. Randrup. Proceedings no. 2-1999. Hoersholm: Danich Forest and Landscape Research Institute, 110-111.
Sander, H. Ginko in Estonia and neighbouring countries. – International Dendrology Society. Yearbook 1998. Cambridge: Dendrology Charitable Company, 1999, 63-70.
Süda, I. Harilik haavaürask (Trypophloeus asperatus (Gyll.)) Eestis. – Metsanduslikud uurimused XXXI. Forestry Studies XXXI. Tartu, 1999, 181-183.
Trypophloeus asperatus (Gyll.) in Estonia.Tamm, Ü. Paplite uurimise tulemusi Eestis. – Dendroloogilised uurimused Eestis I Dendrological Researches in Estonia I. Tallinn, 1999, 55-61.
Some results of the research of poplars in Estonia.Tankler, H., Voolma, K. Heinrich Moritz Willkomm (1821-1895) ja tema osa metsateaduses. – Metsanduslikud uurimused XXXI. Forestry Studies XXXI. Tartu, 1999, 23-35.
Heinrich Moritz Willkomm (1821-1895) and his role in the forest science.Voolma, K., Luik, A. Dendroctonus micans (Kug.) as a pest of Scots pine, Pinus sylvestris L. – Methodology of Forest Insect and Disease Survey in Central Europe. Proceedings of the Second Workshop of the IUFRO Working Party 7.03.10 April 20-23, 1999, Sion-Ch?teauneuf, Switzerland. Birmensdorf: Swiss Federal Institute for Forest, Snow and Landscape Research, 1999, 246-247.
Voolma, K., Süda, I., Õunap, H. Puidulembeste putukate liigirikkus ja selle säilitamine majandatavates metsades. – Loodusliku mitmekesisuse kaitse viisid ja vahendid. Eesti XI Ökoloogiapäev 20. aprillil 1999 Tartus EPMÜ aulas. Tartu, 1999, 64-71.
/Species richness of woodboring and saproxylic insects and its maintenance in managed forests/Voolma, K., Süda, I. 1999. Rare species of Cerambycidae and Scolytidae (Coleoptera) in Estonia. – Proceedings of the XXIV Nordic Congress of Entomology, Tartu, 187-192.
Teesid
AbstractsKurm, M., Tamm, Ü. Tree breeding in Estonia - Present status and future development. – Proceedings from the 1998 joint meeting of Nordic Group for the Management of Genetic Resources of Trees and Nordic Arboretum Council. Biri, June 25-27, 1998. Aktuelt, 1999, 3, 20.
Mandre, M., Klõšeiko, J., Ots, K. Changes in biomass formation, partitioning of nutrients and carbohydrates in young coniferous trees in an alkalized environment. IUFRO Workshop on Canopy Dynamics and Forest Management – A Missing Link August 1–11, 1999, in Estonia, Finland and Sweden, 45.
Meikar, T. Metsakorraldused Naissaarel. – XXII Eesti Looduseuurijate päev. Tallinna lähisaarte loodus. XXII Estonian Naturalists` Congress. Nature of Smail Islands Near Tallinn. Tartu-Tallinn, 1999, 22-25.
/Forest management in Naissaar Island/Voolma, K. Dendroctonus micans (Kug.) (Coleoptera, Scolytidae): relationships with host trees and site conditions. – The European Dimension in Ecology: Perspectives and Challenges for the 21st century. Abstracts. VIII European ecological congress, September 18-23, 1999, Halkidiki, Greece, 66.
Populaarteaduslikud jm artiklid
Popular scientific papersElliku, J., Sander, H. Iseäralikud kased. – Eesti Loodus, 1999, 6, 218-219.
Peculiar birch-trees.Hanso, M., Drenkhan, R. Kas männiokkad varisevad enneaegu? – Eesti Loodus, 1999, 6, 235-237.
Do pine needles fall prematurely?Hanso, M. Woodward, S. et al. Heterobasidion annosum. Biology, Ecology, Impact and Control. Cambridge, University Press, 1998, 589 pp. – European Journal of Forest Pathology, 1999, 29, 6, 431-432.
Kiviste, K., Meikar, T. Eesti metsanduslikust bibliograafiast. – Eesti Mets, 1999, 3, 20.
/On the bibliography of Estonian Forestry/Kurm, M., Tamm, Ü. Istutusmaterjali kasvatamise kogemusi Rootsis. – Eesti Mets, 1999, 11, 18-21.
/Experiences of using planting stock in Sweden/Kurm, M., Tamm, Ü. Väärislehtpuude säilitamise nõupidamine Austrias. – Eesti Mets, 1999, 12, 17-19.
/Meeting about gene conservation of Noble Hardwoods in Austria/Meikar, T. Akadeemilise Metsaseltsi väljaanded (1921-1999). – Töid Eesti metsanduse ajaloost II. Akadeemilise Metsaseltsi toimetised X. Tartu, 1999, 135-137.
/Publikationen des Estnischen Akademischen Forstvereins (1921-1999)/Meikar, T. Eesti metsandusajaloo valikbibliograafia (aastani 1944). – Töid Eesti metsanduse ajaloost II. Akadeemilise Metsaseltsi toimetised X. Tartu, 1999, 126-134.
/Auswahlbibliographie der Geschichte des estnischen Forstwesens (bis 1944)/Meikar, T. Metsandus Eesti arhiivides I. Sagadi Koolituskeskuse Metsamuuseum. – Eesti Mets, 1999, 6, 6-7.
/Forestry in Estonian archives. The Forestry Museum of the Sagadi Training Center/Meikar, T. Metsandus Eesti arhiivides II. EPMÜ Metsandusteaduskonna arhiiv- raamatukogu. – Eesti Mets, 1999, 9, 17.
/ Forestry in Estonian archives. The archive and library of the Faculty of Forestry at the EAU/Meikar, T. “Tartu Ülikooli Metsaosakonna toimetused”. – Pidev metsakorraldus. EPMÜ Metsandusteaduskonna toimetised, 32. Toim. K. Kiviste. Tartu, 1999, 106-111.
/Mitteilungen der Forstwissenschaftlichen Abteilung der Universität Tartu/Mihkelson, S., Voolma, K. In memoriam. Peeter Rõigas. – Eesti Mets, 1999, 2, 26-27.
Paal, T. Moosesepõõsas. – Kodukiri, 1999, 5, 34-36.
/Gas plant/Paal, T. Pampli ja vaarika hübriid Tayberry. – Maakodu, 1999, 5, 18.
/Tayberry – a hybrid between blackberry and raspberry/Ploompuu, T., Sander, H. Kask on ka linnapuu. – Eesti Loodus, 1999, 7, 275-276.
The birch-tree is also a town tree.Randveer, T. 1999. Hirv kui niisugune. – Jahimees, 9.
/About red deer/Randveer, T. 1999. Hirv Saksamaal. – Jahimees, 9.
/Red deer in Germany/Randveer, T. 1999. Metskits kui jahiuluk, saakloom ja uurimisobjekt. – Jahimees, 6.
/Roe deer as game, prey animal and object for research/Randveer, T. 1999. Metskits Soomes. - Jahimees, 6.
/Roe deer in Finland/Randveer, T. Räägime terminoloogiast. Mis on jahindus? – Eesti Mets, 1999, 7, 18-19.
/Let us talk about terminology. What is game management?/Randveer, T. Talv ja ulukid. – Eesti Mets, 1999, 3, 3-5.
/Winter and game/Sander, E. Aleksei Paivel - 70. – Dendroloogilised uurimused Eestis I. Dendrological Researches in Estonia I. Tallinn, 1999, 7-11.
Sander, A. Aleksei Paivel ja Saaremaa.– Dendroloogilised uurimised Eestis I. Dendrological Researches in Estonia I. Tallinn, 1999, 163-165.
/Aleksei Paivel and Saaremaa island/Sander, H. Book rewiews. – Baltic Forestry, 1999, 5, 2, 77-78.
Sander, H. Lühiülevaade Friedrich Winkleri elust ja tegevusest. – Töid Eesti metsanduse ajaloost II. Akadeemilise Metsaseltsi toimetised X. Tartu, 1999, 87-93.
/Kurzbericht vom Leben und Wirken Friedrich Winklers/Sander, H. Symposium “Urban Greening and Landscape Archidecture Research”. – Baltic Forestry, 1999, 5, 2, 75,
Sander, H. Metsamehi EABLis. – Eesti Mets, 1999, 4, 20.
/Foresters in Biographical Lexicon of Estonian Gardening/Sander, H. 1999. aastal ilmunud raamatuid. – Eesti Mets, 1999, 11, 16.
/Books of the year 1999/Sander, H. Uusi raamatuid 1999. aastal. – Eesti Mets, 1999, 8, 16.
/New books of the year 1999/Tamm, Ü. Metsameeste osa Eesti kultuuripildis. – Metsandus Eesti kultuuripildis. Tartu, 1999, 37-43.
/The role of foresters in Estonian culture/Tamm, Ü. Metsanduslik nõupidamine Jaapanis. – Eesti Mets, 1999, 10, 17-18.
/Conference on forestry in Japan/Voolma, K. “Baltic Forestry” – näide Balti riikide metsateadlaste koostööst. – Eesti Mets, 1999, 7, 4.
/”Baltic Forestry” – an example of cooperation between sylviculturists in the Baltic countries/Voolma, K. Kaskedel elab pool tuhat putukaliiki. – Eesti Loodus, 1999, 7, 273- 274.
Half a thousand insect species live on birch-trees.Voolma, K. Kes, kes kase koore all elab? – Eesti Loodus, 1999, 7, 272.
/Who are there under the bark of birch-trees?/Voolma, K. Putukkahjurid ohustavad kuuse seemnesaaki. – Eesti Mets, 1999, 1, 14-15.
/Insect pests endanger spruce seed harvest/Tagasi MUI kodulehele
Back to Forest Research Institute