Forestry Studies

Metsanduslikud Uurimused 42. Tööstusheitmete kasutamisest metsanduses. Koost. ja toim. M. Mandre. Tallinn, 2005, 115 lk. (Eesti Põllumajandusülikool, metsandus- ja maaehitusinstituut).
Forestry Studies 42. Utilisation of industrial wastes in forestry. Tallinn, 2005.

Mandre, M., Eek, P. Preface. Is it possible to use industrial wastes in forestry? Pp. 9-12.

Saarsalmi, A., Derome, J., Levula, T. Effect of wood ash fertilisation on stand growth, soil, water and needle chemistry, and berry yields of lingonberry (Vaccinium vitis-idaea L.) in a Scots pine stand in Finland. Pp. 13-33.
Puutuhaga väetamise mõju puistu kasvule, mullale, mullaveele ja okaste keemilisele koostisele ning pohla (Vaccinium vitis-idaea L.) saagikusele hariliku männi puistutes Soomes. Kokkuvõte.

Mandre, M. Responses of Norway spruce (Picea abies L.) to wood ash application. Pp. 34-47.
Hariliku kuuse (Picea abies L.) reaktsioonist mulla töötlemisele puutuhaga. Kokkuvõte.

Pärn, H. Effect of wood ash application on radial and height growth of young Scots pines (Pinus sylvestris L.). Pp. 48-57.
Hariliku männi radial- ja kõrguskasv puutuhaga väetatud alal. Kokkuvõte.

Callesen, I., Raulund-Rasmussen, K., Lazdinš, A., Pärn, H. Nutrient release capability in sandy parent material in Baltic and Danish forest soils. Pp. 58-65.
Toitainete vabanemine Baltimaade ja Taani liivase lähtekivimiga metsamuldades. Kokkuvõte.

Ozolinčius, R., Varnagiryte, I. Effects of wood ash application on heavy metal concentrations in soil, soil solution and vegetation in a Lithuanian Scots pine stand. Pp. 66-73.
Puutuha mõju raskmetallide kontsentratsioonile mullas, mullavees ja taimestikus. Kokkuvõte.

Gaitnieks, T., Bruvelis, A., Indriksons, A., Zalitis, P. Influence of wood ash on morphological parameters and mycorrhization of Scots pine containerised seedlings. Pp. 74-78.
Puutuha mõju hariliku männi konteinerseemikute morfoloogilistele näitajatele ja mükoriissusele. Kokkuvõte.

Ots, K. Changes in the density of needles on Scots pine shoots in the area polluted by Kunda cement plant. Pp. 79-86.
Muutused hariliku männi võrsete okastuses Kunda tsemenditehase mõjupiirkonnas. Kokkuvõte.

Klõšeiko, J. Concentration of carbohydrates in conifer needles near Kunda cement plant, Estonia, nine years after reduced dust pollution. Pp. 87-94.
Okaspuude okaste süsivesikutesisaldus Kunda tsemenditehase piirkonnas pärast tolmufiltrite paigaldamist. Kokkuvõte.

Pikka, J. Use of wastewater sludge for soil improvement in afforesting cutover peatlands. Pp. 95-105.
Reoveesette kasutamisest ammendatud freesturbaväljade metsastamisel. Kokkuvõte.

Kuznetsova, T., Mandre, M. Mineral composition of lodgepole pine (Pinus contorta var. latifolia Engelm.) on exhausted oil shale opencast mines. Pp. 106-115.
Keerdmänni (Pinus contorta var. latifolia Engelm.) mineraalne kompositsioon ammendatud põlevkivikarjääri pinnasel. Kokkuvõte.

Metsanduslikud Uurimused 43. Püsiproovitükid ja metsa mudelid. Koost. ja toim. Ü. Tamm ja K. Kiviste. Tartu, 2005, 184 lk. (Eesti Maaülikool, metsandus- ja maaehitusinstituut).
Forestry Studies 43. Permanent sample plots and forest models. Tartu, 2005.

Kiviste, A. Eessõna. Lk. 7-8.

Hordo, M. Erindite ja mõõtmisvigade avastamise meetoditest puistu kasvukäigu püsiproovitükkide andmestikul. Lk. 9-23.
Outlier and/or measurement errors on the permanent sample plot data. Summary.

Lang, M., Lükk, T., Rähn, A., Sims, A. Kasvukäiguproovitükkide kaugseire võimalusi. Lk. 24-37.
Change detection on permanent forest growth sample plots using satellite images. Summary.

Lang, M., Sims, A., Nilson, T., Lükk, T. Lehe- ja okkamassi mudelite võrdlus kasvukäiguproovitükkide andmetel metsa heleduse mudeli abil. Lk. 38-48.
Comparison of models for leaf and needle mass using data from permanent forest growth sample plots and a forest reflectance model. Summary.

Korjus, H. Looduslikkuse taastamise alade seire hetkeseisust. Lk. 49-57.
Monitoring of nature restoration areas. Summary.

Padari, A., Kiviste, K. Metsa kuivendusjärgse kasvu modelleerimine. Lk. 58-83.
Modelling of postdrained forest growth. Summary.

Tullus, A., Vares, A. Hübriidhaava (Populus x wettsteinii Hämet-Ahti) kasv noores eas endistel põllumajandusmaadel Eestis. Lk. 84-95.
Early growth of hybrid aspen (Populus x wettsteinii Hämet-Ahti) on abandoned agricultural lands in Estonia. Summary.

Apuhtin, V., Jõgiste, K. Individuaalse puu juurdekasvu mudelid segapuistus. Lk. 96-105.
Models for individual tree growth in a mixed stand. Summary.

Kõresaar, P. Männi järelkasvu kõrguse juurdekasv Edela-Eesti luitemetsade pohla ja sambliku kasvukohatüübis. Lk. 106-112.
The dynamics of height increment in Scots pine second growth in Vaccinium-vitis idaea and Calluna site type dune forests in Southwest Estonia. Summary.

Vahter, T., Kaimre, P. Metsa majandamise tulusus ja selle sõltuvus ettevõtlusvormist. Lk. 113-123.
The profitability of forest management and its dependence on the form of entrepreneurship. Summary.

Sims, A. Takseermudelite andmebaasi loomisest. Lk. 124-131.
The database of forest management models. Summary.

Kiviste, A., Aiaots, J., Hordo, M., Sims, A. Puude väljalangevust mõjutavad faktorid puistu kasvukäigu püsiproovitükkide andmete põhjal. Lk. 132-158.
Factors influencing tree mortality on the basis of forest permanent sample plot data. Summary.

Nilson, A. Allomeetria võrrandi N = aD^b ja võrrandi N = (a + bD)^-2 sobivusest puude arvu N ja nende keskmise diameetri D seose kirjeldamiseks metsa kasvukäigu tabelites. Lk. 159-172.
Fitness of allometric equation N = aD^b and equation N = (a + bD)^-2 for modelling the dependence of the number of trees N on their mean diameter D in yield tables. Summary.

Nilson, A. Puistute kõrguse kasvu üldistus boniteerimiseks sobivate diferentsmudelitena. Lk. 173-184.
Generalization of height growth as difference equations fit for estimating the site index of stands. Summary.

Metsanduslikud Uurimused 44. Koost. ja toim. M. Kurm. Tartu, 2006, 144 lk. (Eesti Maaülikool, metsandus- ja maaehitusinstituut).
Forestry Studies 44. Tartu, 2006.

Eessõna. Lk. 7-8.

Pikk, J., Kask, R., Peterson, P. The wood quality of fertilized Scots pine (Pinus sylvestris L.) stands on Vaccinium vitis-idaea and Cladonia site type. Pp. 9-19.
Hariliku männi (Pinus sylvestris L.) puidukvaliteet pohla- ja sambliku kasvukohatüübis. Kokkuvõte.

Paal., J., Rooma, I., Jeletsky, E.-M. Eesti lammimetsade tüpolooogia ja mullad. Lk. 20-41.
Typology and soils of the Estonian floodplain forests. Summary.

Mandre, M., Pärn, H., Tilk, M., Kõresaar, P., Kõresaar, K., Kösta, H. Diversity of soil conditions and plant cover of Scots pine forest on coastal dunes in Southwest Estonia. Pp. 42-51.
Mulla ja alustaimestiku mitmekesisus Edela-Eesti luitemännikutes. Kokkuvõte.

Kusmin, J., Jõgiste, K. Eesti metsakasvukohatüüpide floristilise sarnasuse hindamise erinevatest meetoditest. Lk. 52-59.
Different methods of the estimation of the floristic similarity in Estonian forest site types. Summary.

Kurm, M., Möls, T., Tamm, Ü., Maaten, T. Järglaste kasvuomadused hariliku männi (Pinus sylvestris) 34-aastastes geograafilistes katsekultuurides Järvseljal Eestis. Lk. 60-70.
Dependence of the Pinus sylvestris growth characteristics on the geography of the seed origin: results of 34-year-old provenance trials in Järvselja (Estonia). Summary.

Aosaar, J., Kurm, M., Kiviste, A. Väetamise mõju kestvusest hariliku kuuse (Picea abies (L.) Karst.) poogendite tunnustele Pauska seemlas. Lk. 71-84.
Duration of the fertilization effect on the properties of Norway spruce grafts in Pauska seed orchard. Summary.

Klõseiko, J. Tärklise ja maltodekstriinide sesoonne dünaamika hariliku kuuse ja hariliku männi okastes. Lk. 85-94.
Seasonal dynamics of starch and maltodextrins in the needles of Norway spruce and Scots pine. Summary.

Voolma, K., Õunap, H. 2006. Putukate ja mõningate teiste lülijalgsete liigirikkus ja arvukus kaitsealuses ja majandatavas metsas. Lk. 95-111.
Diversity and abundance of insects and some other arthropods in unmanaged and managed forests. Summary.

Süda, I. Jalaka-maltsaürask (Scolytus triarmatus (Eggers, 1912)) - uus üraskiliik Baltikumis. Lk. 112-117.
Scolytus triarmatus (Eggers, 1912) – a new bark beetle in the Baltics. Summary.

Sander, H. Eesti võõrokaspuud Aleksei Paiveli käsitluses 1950. ja 1960. aastatel. Lk. 118-144.
Exotic coniferous trees in Estonia studied by A. Paivel in 1950s and 1960s. Summary.

Sisukord

1(1939) 1(1957) 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40
41 42 43 44

Tagasi algusesse