Forestry Studies

Metsanduslikud Uurimused XXXV. Koost. ja toim. M. Kurm ja Ülo Tamm. Tartu 2001, 202 lk. (Eesti Põllumajandusülikool, Metsanduslik Uurimisinstituut).
Forestry Studies XXXV. Tartu, 2001.

Pikk, J., Seemen, H., Peterson, P. Pohlamännikute juurdekasvu dünaamika toitumistingimuste pikaajalisel mõjutamisel mineraalväetistega. Lk. 8–18.
The growth increment dynamics of Scots pine stands on the Vaccinium vitis-idea site type under long-term stimulation with mineral fertilizers.

Mandre, M., Korsjukov, R., Bogdanov, V. Okaspuude okaste vananemisega seotud biokeemilistest muutustest. Lk. 19–26.
Age related changes in the biochemical composition of conifer needles.

Ots, K. Keemiliste elementide sisaldus männiokastes Kunda tsemenditehase piirkonnas. Lk. 27–37.
The content of chemical elements in the needles of Scots pine in the area influenced by the Kunda Cement Plant.

Pärn, H. Mikroelementide sisaldus ja selle muutused männi aastarõngastes erinevates saastetingimustes. Lk. 38–51.
Variation in microelement concentrations in annual rings of Scots pine growing in different environmental conditions.

Ots, K. Kaltsiumi ja vase sisaldusest hariliku männi tüvepuidus Narva Elektrijaamade mõjupiirkonnas. Lk. 52–58.
The concentration of Ca and Cu in the stem wood of Scots pine in the area influenced by the Narva Power Plants.

Kuuba, R. Raiemahtude dünaamika ja iseloom Eestis kahekümnenda sajandi viimasel kümnendil. Lk. 59-73.
The dynamics and the character of harvest rates in Estonia during the last decade of the 20th century.

Kasesalu, H. Muutused Järvselja looduskaitsekvartali puistutes kuue aastakümne vältel. Lk. 74-88.
Changes in the Nature Reserve District stands at Järvselja during the last six decades.

Paal, J., Rooma, I. Eesti ranniku-lodumetsadest. Lk. 89-103.
On Estonian coastal swamp forests.

Paal, J., Vellak, K., Ingerpuu, N. Eesti pangametsade liigiline koosseis, klassifikatsioonistruktuur ja seos peamiste mullaparameetritega. Lk. 104-132.
Species content of the Estonian klint forests, their classification structure and correlation with the main soil parameters.

Kurm, M., Kiviste A. Väetamise mõjust hariliku kuuse (Picea abies (L.)) poogendeile Pauska seemlas. Lk. 133–148.
The effect of fertilization on the grafts of Norway spruce in Pauska seed orchard.

Vares, A. Sanglepa (Alnus glutinosa (L.) Gaertn.) lehevarise lagunemine ja lämmastiku dünaamika Eesti kliimatingimustes. Lk. 149-155.
Decomposition and nitrogen dynamics in black alder (Alnus glutinosa (L.) Gaertn.) leaf litter in the climatic conditions of Estonia.

Uri, V., Lõhmus, K., Tullus, H. Lämmastiku netomineralisatsioon halli lepa kultuuris endisel põllumaal. Lk. 156-163.
Nitrogen net mineralization in a grey alder plantation on an abandoned field.

Klõšeiko, J., Mandre, M. Pikalehise paju füsioloogilisest seisundist leelistunud kasvukeskkonnas. Lk. 164–171.
The physiological condition of willow on alkalised soils.

Voolma, K. Harilik männikärsakas (Hylobius abietis L.) Räpina metskonna raiestikel: uurimus atraktantpüünistega. Lk. 172–178.
The large pine weevil, Hylobius abietis L., in the felling areas of the Räpina forest district: a case study with baited ground traps.

Süda, I. Ksülobiontsete mardikaliste (Coleoptera) väljakasvatamise tulemused aastail 1994–2000. Lk. 179–188.
The results of the rearing of xylobiont beetles (Coleoptera) in 1994–2000.

Hanso, M., Hanso, S. Kaseseemikute haigused metsataimlates. Lk. 189–202.
Diseases of birches (Betula spp.) in forest nurseries.

Metsanduslikud Uurimused XXXVI. Okaspuude reaktsioon stressifaktoritele. Koost. ja toim. M. Mandre. Tallinn, 2002, 136 lk. (Eesti Põllumajandusülikool, Metsanduslik Uurimisinstituut).
Forestry Studies XXXVI. Responses of conifers to stress factors. Tallinn, 2002.

Etverk, I. Foreword. Pp. 7.

Mandre, M. Preface. Pp. 8.

Mandre, M. Stress concepts and plants. Pp. 9–16.
Stress ja taim. Kokkuvõte.

Pärn, H. Some methods for evaluating forest growth responses to stress factors. Pp.17–25.
Meetoditest metsa kasvu reaktsiooni hindamiseks stressitingimuste mõjule. Kokkuvõte.

Jõgiste, K., Metslaid, M. Acclimation of spruce advance regeneration to light conditions: estimation by needle characteristics. Pp. 26–31.
Kuuse eeluuenduse kohanemine valgustingimustega okkamassi näitajate põhjal. Kokkuvõte.

Pensa, M. Needle longevity and foliar nitrogen content of Scots pine in Vaccinium and pine bog forests. Pp.32–38.
Hariliku männi (Pinus sylvestris) okaste eluiga ja lämmastikusisaldus palu ja raba metsatüüpides. Kokkuvõte.

Ots, K. The length growth of needles of Scots pine in the industrial area of Northeast Estonia. Pp. 39–46.
Männiokaste pikkuskasv Kirde-Eesti tööstuspiirkonnas. Kokkuvõte.

Pärn, H. Relationships between radial growth of Scots pine and climate in the northeastern industrial region of Estonia. Pp. 47–61.
Hariliku männi radiaalkasvu seostest kliimateguritega Kirde-Eesti tööstuspiirkonnas. Kokkuvõte.

Reisner, V., Ots, K. Bark pH of Scots pine in industrial areas of Lääne- and Ida-Viru counties. Pp.62–71.
Männikoore pH Lääne- ja Ida-Virumaa tööstuspiirkonnas. Kokkuvõte.

Mandre, M. Stress induced changes in the lignin content of the needles of Norway spruce and Scots pine. Pp.72–81.
Stressitingimuste mõju hariliku kuuse ja hariliku männi okaste ligniinisisaldusele. Kokkuvõte.

Klõšeiko, J., Mandre, M. Effect of wood ash on hexose content in Scots pine needles. Pp.82–94.
Puutuha mõju hariliku männi okaste heksooside sisaldusele. Kokkuvõte.

Mandre, M., Korsjukov, R. Responses of the pigment systems of Norway spruce and Scots pine to alkalisation of the environment. Pp.95–106.
Hariliku kuuse ja hariliku männi okaste pigmentsüsteemi reaktsioonid keskkonna leelistumisele. Kokkuvõte.

Mandre, M., Bogdanov, V., Rahi, M. Impact of alkaline air pollution and alkalisation of the environment on the structure and quantity of epicuticular waxes on needles of Picea abies. Pp.107–119.
Leeliselise õhusaaste ja keskkonna leelistumise mõju epikutikulaarse vaha struktuurile ja hulgale Picea abies okastel. Kokkuvõte.

Kaar. E. Coniferous trees on exhausted oil shale opencast mines. Pp.120–125.
Okaspuud põlevkivikarjääride tasandatud puistangutel. Kokkuvõte.

Tullus, H. The influence of intermediate cuttings on the growth of pine and spruce forests: silvicultural recommendations. Pp.126–135.
Hooldusraiete mõju männikute ja kuusikute kasvule, metsakasvatuslikud soovitused. Kokkuvõte.

Metsanduslikud Uurimused XXXVII. Puistu ehitus ja kasvukäik. Koost. ja toim. K. Kiviste ja Ülo Tamm. Tartu, 2002, 160 lk. (Eesti Põllumajandusülikool, Metsanduslik Uurimisinstituut).
Forestry Studies XXXVII. Forest structure and growth. Tartu, 2002.

Eessõna. Lk. 7–8.

Nilson, A. Fragmente puistu kasvu ja ehituse mudelitest. Lk. 9–20.
Some fragments of stand growth and structure models. Summary.

Hynynen, J. Developing the tools of forest management - an overview of the growth and yield research in Finland. Pp. 21–32.
Metsamajanduslike mudelite arendamine – ülevaade puistu kasvikäigu uurimisest Soomes. Kokkuvõte.

Ozolins, R. Forest stand assortment structure analysis using mathematical modelling. Pp. 33–42.
Puistu sortimentatsiooni analüüs matemaatilise modelleerimisega. Kokkuvõte.

Kiviste, A., Hordo, M. Eesti metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustik. Lk. 43–58.
Network of permanent forest growth plots in Estonia. Summary.

Korjus, H. Puistu loodusväärtuse inventeerimine. Lk. 59–71.
Inventorying natural values in forest stands. Summary.

Jõgiste, K., Väät, T. Uuenemine ja uuendamine puistu dünaamika mudelis. Lk. 72–79.
Natural and artificial regeneration in stand dynamics model. Summary.

Lang, M., Nilson, T., Lükk, T. Puistu kasvufunktsioonide kasutamisest kaugseires. Lk. 80–88.
Using forest growth functions in satellite remote sensing. Summary.

Nilson, A. Teisenduskaalust regressioonivõrrandite lineariseerimisel. Lk. 89–112.
Weight function for non-linear transformation of regression equations. Summary.

Nilson, A. A family of asymptotic functions for forest models. Pp.113-128.
Asümptootiliste funktsioonide pere metsanduslike mudelite tarvis. Kokkuvõte.

Kask, R., Pikk, J., Kuusepuu, T. Hariliku männi (P. sylvestris L.) puiduniiskus ja maltspuidu osatähtsus erinevates kasvukohatüüpides. Lk. 129–141.
Scots pine (P. sylvestris L.) wood moisture and sapwood ratio on different forest site types.

Merenäkk, M. Johnsoni S_B-jaotuse kasutamine puude diameetri jaotuste kirjeldamiseks. Lk. 142–160.
Modelling of tree diameter distribution using Johnson's S_B distribution. Summary.

Metsanduslikud Uurimused XXXVIII. Koost. ja toim. M. Kurm ja Ülo Tamm. Tartu 2003, 133 lk. (Eesti Põllumajandusülikool, Metsanduslik Uurimisinstituut).
Forestry Studies XXXVIII. Tartu, 2003.

Meikar, T., Viilma, K. Metsaökosüsteemide pikaajalise arengudünaamika uurimisvõimalusi. Lk. 9–18.
An analysis of long-term dynamics in forest ecosystems. Summary.

Kurm, M., Meikar, T., Tamm, Ü. Kohalike okaspuude seemnete päritolust Eestis. Lk. 19–45.
The provenance of conifers in Estonia. Summary.

Kurm, M., Möls, T., Tamm, Ü. Hariliku männi (Pinus sylvestris) kõrguskasvu sõltuvus seemnete päritolust. Lk. 46–57.
The dependence of height increment on seed provenance in Pinus sylvestris. Summary.

Pikk, J. Puistute ja puuliikide kohanemine toitumistingimuste muutustele erineva veereziimi ja troofsusega kasvukohtadel. Lk. 58–73.
Adaptation of stands and tree species to changes in nutrient conditions under different moisture and nutrition regimes. Summary.

Hanso, M., Hanso, S. Seenhaiguste genees metsataimlates, -kultuurides ja puistutes. Lk. 74–84.
The genesis of fungal diseases in forest nurseries, plantations and forest stands. Summary.

Voolma, K., Õunap, H., Süda, I., Sibul, I. Mardikaliste (Coleoptera) liigirikkus ja arvukus intensiivselt majandatavas männimetsas ja raiestikel. Lk. 85–102.
The diversity and abundance of Coleoptera in intensively managed pine forests and clearings. Summary.

Süda, I. Euroopa Liidu loodusdirektiiviga kaitstavad mardikalised (Coleoptera) Eesti metsades. Lk. 103–114.
EU Habitats Directive protected beetles (Coleoptera) in Estonian forests. Summary.

Randveer, T., Tõnisson, J. Põdra ja metsa suhete ajaloost ja hetkeseisust Eestis. Lk. 115–124.
Moose and forest - relations through the times. Summary.

Paal, T., Karp, K., Starast, M. Hariliku pohla ja ahtalehise mustika seemne idanemisest ja ahtalehise mustika seemikute väetamisest. Lk. 125–133.
About lingonberry and low-bush blueberry seed germination and blueberry seedling fertilization. Summary.

Metsanduslikud Uurimused XXXIX. Metsaökosüsteemid Edela-Eesti rannikuala luidetel. Koost. ja toim. M. Mandre. Tallinn, 2003, 104 lk. (Eesti Põllumajandusülikool, Metsanduslik Uurimisinstituut).
Forestry Studies XXXIX. Forest ecosystems on coastal dunes of Southwest Estonia. Tallinn, 2003.

Tullus, H. Foreword. Pp. 7.

Mandre, M. Preface. Pp. 7–8.

Ratas, U., Rivis, R. Coastal dune landscape of Estonia. Pp. 9–19.
Eesti luitelised maastikud. Kokkuvõte.

Pärn, H. Forests on dunes in Southwest Estonia. Pp. 20–31.
Metsad Edela-Eesti luidetel. Kokkuvõte.

Mandre, M. Conditions for mineral nutrition and content of nutrients in Scots pine (Pinus sylvestris) on dunes in Southwest Estonia. Pp. 32–42.
Hariliku männi (Pinus sylvestris) toitumistingimused ja mineraalainete sisaldus Edela-Eesti luidetel. Kokkuvõte.

Mandre, M., Korsjukov, R. Some characteristic features of the pigment system of Scots pine (Pinus sylvestris) on sandy dunes in the coastal area of Southwest Estonia. Pp. 43-49.
Hariliku männi (Pinus sylvestris) pigmentsüsteemi iseärasustest Edela-Eesti rannikuala liivaluidetel. Kokkuvõte.

Klõšeiko, J. Relationship between the light environment and carbohydrates in needles of Scots pine (Pinus sylvestris) on a dune. Pp. 50–57.
Valguskeskkond ja okaste süsivesikute sisaldus luitemännikus. Kokkuvõte.

Mandre, M., Ots, K. The growth of needles and shoots of Scots pine (Pinus sylvestris) on a sandy dune. Pp. 58–64.
Hariliku männi (Pinus sylvestris) okaste ja võrsete kasv Edela-Eesti luidetel. Kokkuvõte.

Pärn, H. Growth of Scots pines (Pinus sylvestris) on dunes of Southwest Estonia related to climate. Pp. 65–80.
Hariliku männi (Pinus sylvestris) kasvu seosest kliimateguritega Edela-Eesti luidetel. Kokkuvõte.

Kõresaar, P. Natural renewal of dune pine forest of Vaccinium vitis-idaea and Cladina site types on the southwestern coast of Estonia. Pp. 81–92.
Edela-Eesti luitemännikute looduslikust uuenemisest sambliku ja pohla kasvukohatüübis. Kokkuvõte.

Kose, M., Kose, M., Klein, A. The conservation history of the Rannametsa Dunes. Pp. 93–98.
Rannametsa luidete looduskaitse ajaloost. Kokkuvõte.

Hepner, H., Kosenkranius, E. Economic evaluation of biodiversity in the context of Estonian forest sector macromodel. Pp. 99–104.
Bioloogilise mitmekesisuse majanduslik hindamine Eesti metsasektori makrotaseme mudelis. Kokkuvõte.

Metsanduslikud Uurimused 40. Koost. ja toim. M. Kurm. Tartu, 2004, 208 lk. (Eesti Põllumajandusülikool, Metsanduslik Uurimisinstituut).
Forestry Studies 40. Tartu, 2004. (Estonian Agricultural University, Forest Research Institute).

Gontšarenko, G., Kurm, M., Tamm, Ü., Maaten, T., Ševtšenko, L. Hariliku kuuse (Picea abies (L.) Karst.) geneetilisest varieeruvusest Eesti ja Valgevene looduslikes populatsioonides. Lk. 9–22.
Goncharenko, G., Kurm, M., Tamm, Ü., Maaten, T., Chevchenko, L. On genetic variability in Estonian and Byelorussian natural populations of Norway spruce (Picea abies (L.) Karst.). Summary.

Vardja, R., Tamm, Ü., Enno, T. Triploidse haava (Populus tremula f. gigas) mikropaljunduse tulemustest. Lk. 23–31.
Micropropagation of triploid aspen Populus tremula f. gigas. Summary.

Roosileht, U., Voolma, K., Õunap, H. Faunistilisi andmeid mardikalistest (Coleoptera) Vihterpalu põlendikul. Lk. 32–40.
Faunistic notes on Coleoptera in the burned forest area of Vihterpalu, Estonia. Summary.

Sander, H., Meikar, T. Eksootilised okaspuud Eesti metsakultuurides. Lk. 41–64.
Exotic conifers in Estonian forest plantations. Summary.

Pärn, H. Hariliku männi puistute radiaalkasvu ja kliimategurite vaheliste seoste ajalisest varieeruvusest. Lk. 65–79.
Temporal variability in the relationships between the radial growth of Scots pine stands and the climate. Summary.

Kuznetsova, T., Mandre, M. Keerdmanni (Pinus contorta var. latifolia Engelm.) seisundist põlevkivikarjääri tasandatud puistangutel. Lk. 80–91.
The state of lodgepole pine (Pinus contorta var. latifolia Engelm.) on exhausted oil shale opencast mines. Summary.

Mandre, M., Korjukov, R. Puutuha mõju hariliku männi (Pinus sylvestris) okaste mineraalsele koostisele ja pigmentkompleksile. Lk. 92–100.
The effect of wood ash on the mineral composition and pigment complex of Pinus sylvestris needles. Summary.

Ots, K., Haugas, R. Puutuhaga väetamise mõju hariliku männi (Pinus sylvestris L.) okkamassi formeerumisele. Lk. 101–109.
The effect of wood ash on Scots pine (Pinus sylvestris L.) needle mass formation. Summary.

Kangur, A., Jõgiste, K., Korjus, H. Kõpu poolsaare riigimetsa säästev majandamine ökosüsteemide väärtushinnangute skooringmeetodi alusel. Lk. 110–123.
Sustainable management of state-owned forests on Kõpu Peninsula based on the ecosystem value evaluation method. Summary.

Paal, J., Rooma, I., Turb, M. Sürjametsadest Otepää kõrgustikul. Lk. 124–149.
About meso-eutrophic boreo-nemoral hillock forests on Otepää Upland. Summary.

Seemen, H., Jäärats, A. Kasvatustehnoloogiate mõjust okaspuu istutusmaterjali kvaliteedile. Lk. 150–164.
Growth technology influence on coniferous planting stock quality. Summary.

Vares, A., Tullus, H., Lõhmus, K. Maapealse osa biomass, produktsioon ja peamised mineraaltoitained erineva tihedusega noortes sanglepikutes (Alnus glutinosa (L.) Gaertn.). Lk. 165–175.
Aboveground biomass, production and main mineral nutrients in young stands of black alder (Alnus glutinosa (L.) Gaertn.) of different density. Summary.

Külla, T., Lõhmus, K., Kurvits, V., Seemen, H. Lämmastiku netomineraliseerumine keskealises pohlamännikus nõrgalt leetunud leedemullal. Lk. 176–186.
In situ net nitrogen mineralisation in the organic layer under a middle-aged Rhodococcum Scots pine (Pinus sylvestris L.) stand on podzol. Summary.

Pikk, J., Kask, R., Kuusepuu, T., Peterson, P. Kasvutingimuste mõju hariliku männi (Pinus sylvestris L.) puiduomadustele. Lk. 187–197.
The effect of growth conditions on Scots pine (P. sylvestris L.) wood properties. Summary.

Muiste, P., Kiivit, K., Niidumaa, M. Kütusena kasutatavate raiejäätmete potentsiaal harvendus-ja uuendusraies. Lk. 198–207.
The potential for using residues from thinning and final felling as fuel. Summary.

Metsanduslikud Uurimused 41. Puistute biomass ja seda mõjutavad tegurid. Koost. ja toim. K. Ots ja H. Pärn. Tallinn, 2004, 100 lk. (Eesti Põllumajandusülikool, Metsanduslik Uurimisinstituut).
Forestry Studies 41. Stand biomass and factors influencing it. Tallinn, 2004.

Ots, K., Pärn, H. Eessõna. Lk. 7–8.

Kuznetsova, T. Musta kuuse (Picea mariana (Mill.) B.S.P.) biomass ja kasv Sirgala põlevkivikarjääri puistangutel. Lk. 9–16.
Biomass formation and growth of black spruce (Picea mariana (Mill.) B.S.P.) on exhausted oil shale opencast mines at Sirgala. Summary.

Mandre, M., Kuznetsova, T. Conditions for mineral nutrition of conifers on reclaimed oil shale mine sites. Pp. 17–26.
Okaspuude toitumistingimused tasandatud põlevkivikarjääris. Kokkuvõte.

Mandre, M. Partitioning of lignin in the Pinus sylvestris canopy after application of wood ash on forest soil. Pp. 27–34.
Puutuha mõju hariliku männi (Pinus sylvestris) okaste ligniinisisalduse varieeruvusele võras. Kokkuvõte.

Pärn, H. The effect of wood ash application on litter decomposition in a Scots pine stand. Pp. 35–41.
Puutuha mõjust metsakõdu lagunemisele männikus. Kokkuvõte.

Klõšeiko, J. Relationship of whole tree carbohydrates and tree biomass in Norway spruce with the wood ash treated soil. Pp. 42–52.
Hariliku kuuse süsivesikute sisalduse ja biomassi seosed puutuhaga töödeldud mullal. Kokkuvõte.

Ots, K., Reisner, V. Radial increment of Scots pine in Tolkuse bog. Pp. 53–57.
Tolkuse raba mändide radiaalne juurdekasv. Kokkuvõte.

Ots, K., Siht, T. Rabamändide biomassi formeerumisest. Lk. 58–61.
Biomass formation of bog pines. Summary.

Pikka, J. Reoveesette kasutamisest väheviljakate põllumaade metsastamisel. Lk. 62–72.
Use of wastewater sludge for soil improvement in afforesting alvar areas. Summary.

Lõhmus, A., Soon, M. Katusliigid bioloogilist mitmekesisust säästvas metsanduses: kriitiline ülevaade ja perspektiivid Eestis. Lk. 73–85.
The use of umbrella species in ecologically sustainable forestry: a critical review and the perspectives in Estonia. Summary.

Laas, E., Väät, T. Turberaied männikutes ja männiuuenduse tekkimine turberaiealadel. Lk. 86–100.
Shelterwood system in Scots pine stands and pine regeneration under shelterwood. Summary.

Sisukord

1(1939) 1(1957) 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40
41 42 43 44

Tagasi algusesse