Forestry Studies

Metsanduslikud Uurimused XXXI. Koost. ja toim. M. Kurm ja Ü. Tamm. Tartu 1999, 183 lk. (Eesti Põllumajandusülikool, Metsanduslik Uurimisinstituut).

Meikar, T., Tamm, Ü. Kuuskümmend aastat “Metsanduslikke uurimusi”. Lk. 8-14.
Sixty years of “Metsanduslikud uurimused”.

Meikar, T. Metsakasutus Liivi- ja Eestimaa kubermangude riigimetsades (1870-1917). Lk. 15-22.
Die Waldnutzung in den staatlichen Waldungen der livländischen und estländischen Gouvernements (1870-1917). Zusammenfassung.

Tankler, H., Voolma, K. Heinrich Moritz Willkomm (1821-1895) ja tema osa metsateaduses. Lk. 23-35.
Heinrich Moritz Willkomm (1821-1895) und seine Rolle in der Forstwissenschaft. Zusammenfassung.

Meikar, T., Lepp, A., Viilma, K. Abruka metsakooslus – looduse ja inimtegevuse koosmõju tulem. Lk. 36-51.
Forest communities of Abruka island – result of natural processes and human activity. Summary.

Kurm, M., Tamm, Ü. Seemlate olukord ja metoodilised alused kõrgema astme seemlate rajamiseks. Lk. 52-60.
The condition of seed orchards and methodical basis for the establishment of higher generation seed orchards.

Pikk, J., Seemen, H., Peterson, P. Pohlamännikute normaalse juurdekasvu taastumine pärast lämmastikuga väetamist. Lk. 61-71.
Re-establishment of normal growth increment rate in Scots pine stands on Vaccinium vitis-idaea site type after fertilization. Summary.

Mandre, M., Ots, K., Rauk, J., Klõšeiko, J. Muutused süsteemis kasvukeskkond – okaspuu põlevkivitööstuse piirkonnas. Lk. 72-83.
Deviations in the system growth environment – conifer in the area of oil shale industry. Summary.

Kurvits, V. Puurinde produktsiooni määramine ja jaotus keskealises pohlamännikus. Lk. 84-89.
Above-ground production of a middle-aged Scots pine (Pinus sylvestris L.) stand. Summary.

Vares, A. Peamised toitained (NPK) ja biomass 20 aastases sanglepa-katsekultuuris. Lk. 90-97.
The most important nutrients (NPK) and biomass in the experimental culture of black alder. Summary.

Kull, E. Lehepinnaindeksi ja võrastiku liituse määramine palumetsades poolsfäärifotode ja vertikaalse toru meetodil. Lk. 98-103.
Relationship of leaf area index and canopy closure in mesotrophic pine forests: an assessment by hemispherical photographs and by the vertical tube methods. Summary.

Ivask, M., Truu, J., Lõhmus, K., Truu, M., Ostonen, I. Mõnede lagundajakoosluste struktuur ja aktiivsus kuusikutes ja männikutes. Lk. 104-110.
Structure and activity of some decomposer communities in spruce and pine forests. Summary.

Mandre, M., Klõšeiko, J., Ots, K., Rauk, J. Imiteeritud happevihmade toime kuuseseemikute biomassi formeerumisele ja toiteelementide ning süsivesikute sisaldusele. Lk. 111-119.
Impact of simulated acid precipitation on the biomass formation, content of nutrients and carbohydrates of the Norway spruce seedlings.

Bogdanov, V. Okaspuude vahad ja nende funktsioonid. Lk. 120-123.
Conifers waxes and their functions.

Kasesalu, H. Lehiste kasvatamise tulemusi Järvseljal. Lk. 124-130.
Cultivation of larches (Larix sp.) at Järvselja.

Paal, T. Metsamarjade ja seente varud ning kasutamine Eestis. Lk. 131-140.
Wild berry and mushrooms resources in Estonia and their exploitation.

Hanso, M., Hanso, S. Andmeid juuremädanike tekitajate kohta Eesti metsades. Lk. 141-161.
On the root rot fungi in the forests of Estonia. Summary.

Hanso, S., Hanso, M. Juurepessu levimisest Eesti metsades. Lk. 162-172.
Spread of Heterobasidion annosum in forests of Estonia. Summary.

Luig, J., Voolma, K. Puidulembsed kaevurherilased Eestis I: alamsugukonnad Pemphredoninae ja Larrinae (Hymenoptera, Sphecidae). Lk. 173-180.
Arboreal digger wasps in Estonia I: subfamilies Pemphredoninae and Larrinae (Hymenoptera, Sphecidae).

Süda, I. Harilik haavaürask (Trypophloeus asperatus (Gyll.)) Eestis. Lk. 181-183.
Trypophloeus asperatus (Gyll.) in Estonia.

Metsanduslikud Uurimused XXXII. Koost. ja toim. M. Kurm ja Ü. Tamm. Tartu 2000, 128 lk. (Eesti Põllumajandusülikool, Metsanduslik Uurimisinstituut).

Meikar, T., Etverk, I. Metsaomand Eestis. Lk. 8-18.
Forest ownership in Estonia.

Lepp, A., Meikar, T., Viilma, K. Puistute arengudünaamika aastail 1844-1993 toimunud Kärkna metsandiku metsakorralduste põhjal. Lk. 19-31.
Development dynamics of stands on the basis of forest survey data of Kärkna forest region in years 1844-1993.

Kurm, M., Möls, T., Tamm, Ü., Jõepera, E. Kõrguse ja rinnasdiameetri päritavuse uurimine harilikul männil. Lk. 32-42.
Heritability of stem height and BHD in Pinus sylvestris L.

Kurm, M. Hariliku männi geograafilised katsekultuurid Eestis. Lk. 43-51.
Provenance trials of Scots pine in Estonia.

Pihu, R., Möls, T. Harilik kuusk katsekultuurides: plusspuude ja tootmispartii järglaste võrdlus. Lk 52-62.
Norway spruce in experimental plantations: comparison of progenies of plus trees and the bulk seed lot.

Kasesalu, H. Introdutseeritud mändide (Pinus spp.) kasvatamise tulemusi Järvseljal. Lk. 63-72.
Cultivation of introduced pines (Pinus spp.) at Järvselja.

Vares, A. Lehe suuruse ja pindtiheduse vertikaalne varieeruvus 21 aasta vanustes sanglepakultuurides. Lk. 73-77.
Vertical variation of leaf size and weight per area in 21-year-old black alder plantations. Summary.

Uri, V. Biomassi produktsioon endisele põllumaale rajatud halli ja hübriid lepa kultuurides. Lk. 78-90.
Grey alder and hybrid alder plantations on former agricultural land and their biomass production. Summary.

Mandre, M. Mändide seisundist Edela-Eesti luidetel. Lk. 91-97.
State of Scots pine on a dune in South-West Estonia.

Klõšeiko, J., Mandre, M. Klinkritolmu mõjust kuuskedele. Lk. 98-107.
Response of Norway spruce to treatment of soil with cement dust.

Mandre, M., Bogdanov, V. Okaspuude epikutilaarsete vahade kvantitatiivne analüüs. Lk. 108-112.
The quantitative analyses of epicuticular waxes of coniferous trees.

Lõhmus, K., Ivask, M., Tamm, Ü., Vares, A., Tamm, U. Arukase (Betula pendula Roth.), sookase (Betula pubescens Ehrh.), sanglepa (Alnus glutinosa (L.) Gaertn.) ja haava (Populus tremula L.) tüve kalorsus Eestis. Lk. 113-120.
The caloric value of stem of silver birch (Betula pendula Roth.), downy birch (Betula pubescens Ehrh.), black alder (Alnus glutinosa (L.) Gaertn.) and aspen (Populus tremula L.) in Estonia. Summary.

Luig, J., Voolma, K. Puidulembesed kaevusherilased Eestis II: alamsugukond Crabroninae (Hymenoptera, Sphecidae). Lk. 121-128.
Arboreal digger wasps in Estonia II: subfamily Crabroninae (Hymenoptera, Sphecidae).

Metsanduslikud Uurimused XXXIII. Õhusaaste ja metsad Kirde-Eesti tööstuspiirkonnas. Toim. M. Mandre. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn 2000, 216 lk. (Eesti Põllumajandusülikool, Metsanduslik Uurimisinstituut).

Ratas, R., Ratas, J. Virumaa metsad. Lk. 9-16.
Forests in Virumaa.

Liblik, V., Pensa, M., Kundel, H. Õhusaaste trendid Ida- ja Lääne-Virumaa tööstuspiirkondades. Lk. 17-36.
Temporal changes in atmospheric air pollution in industrial areas of Ida- and Lääne-Viru counties. Summary.

Mandre, M. Metsaökosüsteemi hälvetest Virumaa tööstuslikust õhusaastest mõjutatud aladel. Lk. 37-64.
Changes in forest ecosystems of Viru county influenced by industrial air pollution.

Petersell, V., Mõttus, V. Kirde-Eesti mulla huumushorisondi geokeemiast. Lk. 65-86.
On the geochemistry of soil humus horizon in North-East Estonia.

Ots, K., Rauk, J. Okaspuude juurdekasv ja selle tendentsid seoses õhusaastega Ida- ja Lääne-Virumaal. Lk. 87-97.
Increment of conifers and its air pollution-related tendencies in Ida-Viru and Lääne-Viru counties. Summary.

Ots, K., Rauk, J. Okaspuude defoliatsioonist Põhja-Eesti tööstuspiirkonnas. Lk. 98-109.
Defoliation of conifers in the North Estonian industrial region. Summary.

Pärn, H. Keemiliste elementide sisaldusest erinevates keskkonnatingimustes kasvanud mändide puidus. Lk. 110-121.
Concentration of chemical elements in the xylem wood of Scots pines growing in different environmental conditions.

Mandre, M., Korsjukov, R. Pigmentide sisaldus hariliku kuuse ja hariliku männi okastes tsemenditootmise mõjutsoonis. Lk. 121-128.
Content of pigments in the the needles of Norway spruce and Scots pine in an area of cement production.

Mandre, M., Klõðeiko, J. Õhusaaste mõju süsivesikute sisaldusele hariliku kuuse okastes. Lk. 129-136.
Air pollution impact on the content of carbohydrates in the needles of Norway spruce.

Mandre, M., Bogdanov, V. Epikutikulaarsed vahad hariliku kuuse ja hariliku männi okastel Kunda tsemenditehase piirkonnas. Lk. 137-142.
Epicuticular waxes on the needles of Norway spruce and Scots pine in the area of the Kunda cement plant.

Ots, K. Õhusaaste mõju okaspuude morfoloogilistele parameetritele põlevkivi tootmise ja töötlemise piirkonnas. Lk. 143-157.
Impact of air pollution on morphological parameters of conifers in an area of oil shale mining and processing. Summary.

Ots, K. Okaspuude okaste ja võrsete morfomeetriast Kunda tsemenditehase ümbruses. Lk. 158-176.
Morphometric parameters of conifer needles and shoots in the areas near the Kunda cement plant. Summary.

Pensa, M. Hariliku männi okaste püsivuse kronoloogia Ahtme EJ mõjupiirkonnas asuvas puistus. Lk. 177-185.
Chronology of needle retention in Scots pine trees growing near the Ahtme Power Plant. Summary.

Martin, L., Martin, J. Epifüütsed suursamblikud Kirde-Eesti metsades. Lk. 186-198.
Epiphytic macrolichens in the forests of North-East Estonia.

Mandre, M. Must kuusk Kirde-Eesti industriaalpiirkonnas. Lk. 199-208.
Black spruce in the industrial area of North-East Estonia.

Karoles, K., Õunap, H., Pilt, E., Terasmaa, T., Kivits, H. Forest condition in Estonia in 1988-99, defoliation and forest damages on Level I sample points. Lk. 209-216.
Metsade seisund Eestis 1988.-1999. a., okkakadu ja metsakahjustused metsaseire I astme proovipunktides.

Metsanduslikud Uurimused XXXIV. Põhjala/Balti metsapatoloogide nõupidamine, 17.-22. juuni 2000, Sagadi. Koost. ja toim. M. Hanso. Tartu 2000, 91 lk. (Eesti Põllumajandusülikool, Metsanduslik Uurimisinstituut).
Forestry Studies XXXIV. Proceedings of the Nordic/Baltic Meeting on Forest Pathology, June 17-22, 2000, Sagadi, Estonia. Tartu, 2000.

Hanso, M. Eessõna. Preface. Pp. 6-8.

Asiegbu, F.O. Genetic transformation of the root rot fungus Heterobasidion annosum by particle bombardment. Pp. 9-16.

Uotila, A., Wang, T., Wang, L. Some ecological aspects of Chrysomyxa abietis (Wallr.) Unger epidemiology. Pp. 17-23.

Kaitera, J., Nuorteva, H. Some ongoing and future studies on pine stem rusts in Finland. Pp. 24-29.

Kurkela, T. Transmission of Heterobasidion root rot to planted Scots pine and Siberian larch after clear cut of infected pine forest. Pp. 30-34.

Grantina, L., Šica, L., Matjuškova, N., Muiznieks, I. The identification of the intersterility groups of Heterobasidion annosum with different methods using material collected in Latvia. Pp. 35-43.

Gaitnieks, T., Liepa, I., Rokjânis, B., Indriksons, A. Development of Norway spruce mycorrhiza in mixed Norway spruce and grey alder stands infected by Heterobasidion annosum. Pp. 44-51.

Vartiainen, S.M., Petäistö, R.-L., Kajander, E.O. Immunological methods for detecting Gremmeniella abietina spores. Pp. 52-56.

Petäistö, R.-L., Kurkela, T., Heinonen, J. Climatic factors and phases of Gremmeniella abietina conidial dispersal. Pp. 57-60.

Vuorinen, M. Cancer disease of Scots pine caused by Crumenulopsis sororia. Pp. 61-63.

Hanso, M. Phacidium snow blight in the Baltic countries. Pp. 64-74.

Jalkanen, R., Aalto, T., Kurkela, T. Needle Trace Method. Pp. 75-78.

Jalkanen, R., Pensa, M. Influence of the alkaline emissions produced by the oil-shale industry on needle retention and needle age of Scots pine. Pp. 79-84.

Drenkhan, R., Hanso, M. Needle retention, needle density and growth rate of Scots pine (Pinus sylvestris L.). Pp. 85-91.

Sisukord

1(1939) 1(1957) 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40
41 42 43 44

Tagasi algusesse