| Metsanduslikud
Uurimused XXI. Metsakaitse. Koost. K. Voolma.
Tallinn: Valgus, 1986, 167 lk. (Eesti NSV Metsamajanduse
ja Looduskaitse Ministeerium, Eesti Metsamajanduse ja
Looduskaitse Teadusliku Uurimise Instituut).
Лесоводственные
исследования XXI. Лесозащита.
Örd,
A., Tõnisson, J. Põdrakahjustused ja nende
vähendamise võimalused Eesti NSV männinoorendikes
(vene k.) Lk. 7-25.
Elk-damage to young pine stands in the Estonian SSR.
Possibilities of decreasing this damage. Summary.
Padaiga,
V. Abinõude kompleks põdrakahjustuste vältimiseks
puistutes (vene k.). Lk. 26-38.
Measures to counteract elk-damage to stands. Summary.
Sarma,
V. Põdrakahjustustega männinoorendike kasv ning
repellentide kasutamise tulemused männikultuuride
kaitseks (vene k.). Lk. 39-44.
Growth of elk-damaged young pine forests and results of
use of repellents for forest culture protection. Summary.
Lillenberg,
A., Veske, P. Põdrakahjustuste mõjust
männinoorendike kasvukäigule (vene k.). Lk. 45-49.
Influence of elk-damage upon the growth of young pine
trees. Summary.
Randveer,
T. Põdra loendusest Eestis (vene k.). Lk. 50-55.
Elk census in Estonia. Summary.
Nõmmsalu,
F. Põdra tarbimisest (vene k.). Lk. 56-63.
Exploitation of elks. Summary.
Mihkelson,
S. Männivaksiku massilisest sigimisest Eestis. Lk.
64-72.
Massive reproduction of Bupalus piniarius in
Estonia. Summary.
Pilt,
E. Hariliku männivaablase kahjustuse mõjust poogitud
mändide kõrguse juurdekasvule seemlates (vene k.). Lk.
73-78.
Influence of Diprion pini damage to height
increment of grafted pines in seed orchard. Summary.
Õunap,
H. Okaspuudel esinevate ürasklastel parasiteerivate
kiletiivaliste (Hymeniptera) liigilisest
koosseisust Eestis (vene k.). Lk. 79-88.
The species composition of Hymenoptera as parasites of
bark beetles inhabiting conifers in Estonia. Summary.
Voolma,
K. Hiidüraski entomofaagid Eestis (vene k.). Lk.
89-97.
Entomophages of European spruce beetle in Estonia.
Summary.
Luik,
A. Temperatuur kui ksülofaagide talvise puhkeseisundi
peamine eksogeenne regulaator (vene k.). Lk. 98-102.
Temperature as principal exogenic regulator of winter
dormancy in xylophages. Summary.
Hansen,
T. Hariliku niineüraski (Polygraphus polygraphus
L.) vastsete talvitumisfüsioloogiast (vene k.). Lk.
103-113.
Hibernation physiology of the larvae of Polygraphus
polygraphus L. Summary.
Hanso,
M., Mardiste, M. Okaspuu-nõgihallitus Eestis III. Lk.
114-126.
Black snow mould in Estonia III. Summary.
Karoles,
K. Infektsioonilise tõusmepõletiku mõju
männitõusmete vee- ja energiabilansile meteoroloogilise
stressi tingimustes (vene k). Lk. 127-136.
Influence of damping-off upon water and energy balances
of pine seedlings in meteorological stress condition.
Summary.
Hanso,
S. Juurepessu tekitaja Heterobasidion annosum
(Fr.) Bref. ökoloogiast. Ülevaade. Lk. 137-152.
Ecology of root fungus Heterobasidion annosum (Fr.) Bref.
A survey. Summary.
Karoles,
M., Karoles, K. Okaspuude koore kuumapõletiku
etioloogia ja ökoloogia (vene k). Lk. 153-163.
Etiology and ecology of bark-blister of coniferous bark.
Summary.
Metsanduslikud
Uurimused XXII. Metsade kuivendamine ja väetamine.
Koost. P. Tälli. Tallinn: Valgus, 1987, 177 lk. (Eesti
NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium, Eesti
Metsamajanduse ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise
Instituut).
Kollist,
P. Kuivendusjärgsetest muutustest siirdesoo turbas,
alustaimestikus ja puistus stationaarsel katsealal. Lk.
7-23.
Über entwässerungsfolgende Änderungen in Torfboden,
Bodenvegetation und Baumbestand des Übergangsmoores nach
Ergebnissen von einer stationären Versuchsfläche.
Zusammenfassung.
Valk,
U. Eesti soometsade tootlikkuse suurendamise
võimalusi. Lk. 24-37.
Possibilities of raising Estonian peatland forest
productivity. Summary.
Raid,
L. Väetamise mõjust metsakõdu omadustele (vene k).
Lk. 38-47.
Influence of fertilization on forest litter
characteristics. Summary.
Semen,
H. Väetamise mõjust pohla- ja mustikamännikute
alustaimestikule. Lk. 48-63.
Influence of fertilization upon ground cover of Rhodococcum
vitis-idaea and Vaccinium myrtillus site-type
pine stands. Summary.
Valk,
U., Peterson, P. Jõhvika väetamiskatsete tulemustest
Tanipalu soos. Lk. 64-80.
Results of cranberry fertilization experiments in
Tanipalu mire. Summary.
Raid,
L. Lämmastikväetiste ühekordse ja korduva kasutamise
mõju kuuse- ja männiseemikute kasvule. Lk. 81-93.
Die wirkung der ein- und mehrmaligen Anwedung von
Stickstoffdüngen auf das Wachstum der Fichten- und
Kiefernsämlinge. Zusammenfassung.
Tälli,
P. Kaaliumväetiste migratsioon mõningates Eesti NSV
metsamuldades (vene k.). Lk. 94-116.
Die migration von Kalidüngern in einigen Waldböden des
Estnischen SSR. Zusammenfassung.
Pikk,
J. Kuivendatud ja väetatud soode pinnavee
lämmastikusisaldus ja reaktsioon. Lk. 117-127.
Nitrogen content and reaction of surface waters of
drained and fertilized bogs. Summary.
Pobedov,
V.S., Lebedev, E.A., Kopõtkov, V.V. Toiteelementide
migratsioon gravitatsioonivetega aeglasetoimeliste
lämmastikväetiste kasutamisel metsas (vene k.). Lk.
128-134.
Nutrients migration with infiltrated waters by applying
slow-released nitrogen fertilizers in the forest.
Summary.
Pobedov,
V.S., Kopõtkov, V.V. Aeglasetoimeliste väetiste
kasutamise perspektiivid metsamajanduses (vene k). Lk.
135-140.
The prospects of slow-acting fertilizers application in
forest management. Summary.
Tälli,
P. Ammoniaagi lendumine karbamiidi kasutamisel
väetisena metsataimla tingimustes. Lk. 141-149.
Gasförmige N-Verluste in der Form von NH3 bei
Harnstoffdüngung unter den Bedingungen der
Forstbaumschulen. Zusammenfassung.
Peterson,
A. Linnustiku muutustest kuivendatud ja metsastatud Rae
raba katsealal. Lk. 150-158.
Über Änderungenin der Vogelfauna einer entwässerten
und aufgeforsteten Versuchsfläche des Hochmoores Rae.
Zusammenfassung.
Tamm,
Ü., Tullus, H. Isas- ja emashaabade raadiuse
juurdekasvu sesoonne dünaamika (vene k.). Lk. 159-174.
Seasonal dynamics of radius increment of male and female
aspens. Summary.
Metsanduslikud
Uurimused XXIII. Metsade tootlikkuse tõstmine. Koost.
H. Paves. Tallinn: Valgus, 1989, 160 lk. (Eesti NSV
Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium, Eesti
Metsamajanduse ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise
Instituut).
Paal,
H. Männi vegetatiivsete seemlate käbikandvuse
seaduspärasusi (vene k). Lk. 7-25.
Über Gesetzmässigkeiten der Zapfenertragsmenge in
vegetativen Samenplantagen der Kiefer. Zusammenfassung.
Kurm,
M. Mineraalväetiste mõju männiseemlas. Lk. 26-38.
Über die Düngung in der Kiefernsamenplantage.
Zusammenfassung.
Paal,
H. Männi- ja kuusetõusmete idulehtede arv Eesti NSV-s
(vene k). Lk 39-51.
Anzahl der Keimblätter der Kiefern- und
Fichtenkeimplanzen in der Estnischen SSR.
Zusammenfassung.
Meikar,
T. Metsaseemne päritolust Eestis 1860. Aastateni. Lk.
52-64.
Über die Herkunft des Waldsamens bis zu den 1860er
Jahren in Estland. Zusammenfassung.
Rjazantseva,
L., Fedchenko, A., Paves, H. Lehisekloonide ja nende
järglaskonna füsioloogilis-bioloogilised omadused (vene
k.). Lk. 65-73.
Physiological and biological characteristics of larch
clones and their offsrpings. Summary.
Terasmaa,
T. Hariliku kuuse reaktsioon laserkiirguse punasele
valgusele (vene k.). Lk. 74-81.
Norway spruce reaction to the red rays of laser
radiation. Summary.
Raid,
L. Lämmastikväetiste mõju kaseseemikute kasvule
turvasmuldadel. Lk. 82-91.
Die Wirkung von Stickstoffdüngemitteln auf das Wachstum
der Birkensämlinge auf Torfböden. Zusammenfassung.
Hallik,
J. Metsauuenduse, metsakasvatuse ja lageraie
tehnoloogia suhete optimeerimisest naadi
metsakasvukohatüübis. Lk. 92-100.
Optimization of ratio between forest areas on Aegopodium
forest site type. Summary.
Rebane,
H. Üldtootlikkus kaherindelistes puistutes ja
hooldusraied. Lk. 101-114.
Die Gesamtproduktivität der zweischichtigen
Waldbestände und Pflegehiebe. Zusammenfassung.
Lõhmus,
E. Eesti poolhüdromorfsete leetmuldade produktiivsuse
statistilised mudelid. Lk. 115-126.
Statistical models of productivity of Estonian
semi-hydromorphic podzolic soil. Summary.
Pikk,
J. Puude arvu muutumine kuivendatud rabamännikute
väetamisel. Lk. 127-133.
Changes in number of pines in fertilized and drained
swamp site type. Summary.
Tullus,
H., Tamm, Ü., Nilson, T. Valgustingimuste muutumisest
keskealistes männikutes pärast põimendusraiet (vene
k.). Lk. 134-146.
Change in radiation conditions of middle-aged pine forest
subsequent to thinning. Summary.
Tälli,
P. Mulla karbonaatsuse mõju lämmastiku gaasilisele
kaole lämmastikväetistest (vene k.). Lk. 147-157.
Der Einfluss der Kalkgehalt der Böden auf den
gasförmige N-Verluste in Form von NH3 nach der
Ausbringung verschiedene Stickstoffdünger.
Zusammenfassung.
Metsanduslikud
Uurimused XXIV. Metsakasvatuse mitmesuguseid aspekte.
Koost. L. Raid. Tartu 1992, 159 lk. (Eesti Vabariigi
Riiklik Metsaamet, Eesti Metsamajanduse ja Looduskaitse
Teadusliku Uurimise Instituut).
Terasmaa,
T. Hariliku kuuse kasvu dünaamika metsakultuuris
mõnede keemiliste mutageenide mõjul (vene k). Lk. 4-10.
Growth dynamics of Norway spruce in a forest culture
under the influence of some chemical mutagens. Summary.
Paal,
H. Männiseemlate seemnete kvaliteet Eestis. Lk. 11-23.
Die Samenqualität in den Kiefernsamenplantagen in der
Estland. Zusammenfassung.
Meikar,
T. Metsaseemne päritolust Eestis (1860…1917. a.).
Lk. 24-35.
Zur Herkunft des Waldsamens in Estland (in den Jahren
1860..1917). Zusammenfassung.
Raid,
L. Metsamuldade väetistarbe määramise meetoditest.
Lk. 36-46.
Über die Methoden zur Bestimmung von
Düngungsbedürftigkeit des Waldbodens. Zusammenfassung.
Raid,
L. Väetamise mõju männi ja kuuse järglaskonnale.
Lk. 47-56.
Einfluss der Düngung auf die Nachkommenschaft des
Kiefers und der Fichte. Zusammenfassung.
Kurm,
M. Väetamise tulemustest vegetatiivses männiseemlas.
Lk. 57-68.
Über die Ergebnisse der Düngung in vegetativen
Kiefersamenplantagen. Zusammenfassung.
Seemen,
H., Tälli, P. Mineraalväetiste ühekordse ja korduva
kasutamise efektiivsusest pohlamännikutes. Lk. 69-75.
Von Wirkungsdauer ein- und mehrmaliger Mineraldüngung in
Preiselbeer-Kiefernbeständen. Zusammenfassung.
Tullus,
H., Tamm, Ü. Toiteelementide sisaldus keskealise
pohlamänniku okastes. Lk. 76-85.
The content of nutrient elements in needles of a
middle-aged Scotch pine stand. Summary.
Tullus,
H. Keskealiste männikute rinnasdiameetri juurdekasv
pärast hooldusraiet (vene k). Lk. 86-92.
The increase of the breast height diameter of middle-aged
pine stands after thinning. Summary.
Tullus,
H. Keskealiste männikute rinnaspindala juurdekasv
pärast hooldusraiet (vene k.). Lk. 93-102.
The increase of the breast height diameter of middle-aged
pine stands after thinning. Summary.
Lõhmus,
E. Eesti männikute dendrokronoloogiline üldskaala.
Lk. 103-120.
Scotch pine generalized chronology in Estonia. Summary.
Tälli,
P. Fosforiidi potentsiaalselt viljakate kattekivimite
kasutamisest tehismuldade tootmisel. Lk. 121-134.
Von Auswertung der potentiell fruchtbaren Deckgesteine
des Phosphorits bei der Herstellung von Kunstboden.
Zusammenfassung.
Kaar,
E., Lainoja, L., Leedu, E., Paalme, G. Rekultiveerimise
sõltuvus looduslikest tingimustest (inglise k.). Lk.
135-142.
Dependence of recultivation on natural conditions.
Õunap,
H. Okaspuudel elavate ürasklaste käikudes esinevate
röövtoiduliste kahetiivaliste (Diptera)
liigilisest koosseisust Eestis (vene k). Lk. 143-151.
On the species composition of the predatory Diptera
established in the boreholes of bark beetles inhabiting
conifers in Estonia. Summary.
Voolma,
K. Männi ja kuuse tüvekahjurid hiidüraskikolletes
(vene k). Lk. 152-155.
Pine and spruce stem pests on trees injured by the great
European spruce bark beetle. Summary.
Metsanduslikud
Uurimused XXV. Metsamajanduse päevaprobleeme. Koost.
L. Raid. Tartu 1992, 161 lk. (Eesti Vabariigi Riiklik
Metsaamet, Eesti Metsamajanduse ja Looduskaitse
Teadusliku Uurimise Instituut).
Etverk,
I., Kurm, M. Kuuskede kasv Songa seemlas. Lk. 4-16.
The growth of spruces in Songa seed orchard. Summary.
Terasmaa,
T. Kuuse pistikutega paljundamise kahe meetodi võrdlus
(vene k). Lk. 17-24.
Comparative analysis of two methods in propagation of
Norway spruce by cuttings. Summary.
Paal,
H. Männiseemikute kvaliteet sõltuvalt käbide
korjamise ajast. Lk. 25-36.
Die Qualität des Kiefernsamens in ihren Abhängigkeit
von der Zeit der Zapfenernte. Zusammenfassung.
Asi,
E., Etverk, I., Tõiste, L. Metsamajanduslikud
kulutused Eesti NSV metsamajandeis ja nende seos
metsafondi iseloomuga. Lk. 37-49.
Forest management expenditures in the Estonian SSR and
their connection with a character of a forest fund.
Summary.
Lõhmus,
E. Hariliku männi radiaalkasvu seosest
meteoroloogiliste teguritega. Lk. 50-59.
The dependence of Scots pine annual ring indices on some
climatic factors. Summary.
Tullus,
H., Tamm, Ü. Okkamassi iseloomustus keskealistes
männikutes (vene k). Lk. 60-72.
A characterization of needle mass in middle-aged pine
stands. Summary.
Tullus,
H. Konkurentsiindeksite sobivus liigisisese konkurentsi
kirjeldamisel keskealistes puistutes (vene k). Lk. 73-86.
About the suitability of competition indices for a
description of the inner-species competition in
middle-aged pure stands. Summary.
Meikar,
T. Hooldusraied Liivi- ja Eestimaa kubermangu
riigimetsades. Lk. 87-95.
Pflegehieb in den Staatsforsten der Gouvernements Liv-
und Estland. Zusammenfassung.
Raid,
L. Metsakultuuride väetamisest. Lk. 96-108.
Zur Waldkulturendüngung. Zusammenfassung.
Kaar,
E., Raid, L. Tasandatud põlevkivikarjääride
rekultiveerimise mõningaid tulemusi. Lk. 109-117.
Einige Ergebnisse der Rekultivierung eingeebneter
Schifertagebauen. Zusammenfassung.
Nurk,
T. Metsamajandite masina-traktoripargi koosseisu ja
kasutamise optimeerimisest. Lk. 118-123.
About the optimization of the utilization of machinery
and tractors of forest enterprises. Summary.
Hanso,
M., Hanso, S. Juurepessu antagonistide otsing II (vene
k.). Lk. 124-142.
Search for antagonists to Heterobasidion annosum
(Fr.) Bref., II. Summary.
Karoles,
K. Männikute sanitaarset seisundit halvendavad tegurid
ja võimalik kahjustusmehhanism. Lk. 143-158.
Faktoren, die eine Vitalitätsverminderung der
Kiefernwälder verursachen, und mögliche
Schädigungsmechanismen. Zusammenfassung.
Metsanduslikud
Uurimused XXVI. Koost. L. Raid. Tartu 1994, 143 lk.
(Eesti Vabariigi Riiklik Metsaamet, Eesti Metsanduse ja
Looduskaitse Instituut).
Jõgiste,
K. Kuuse-kase segapuistute struktuurist. Lk. 4-15.
On the sructure of mixed spruce-birch stands. Summary
Meikar,
T. Metsakultuurid Eesti- ja Liivimaa kubermangu
riigimetsades (kuni 1870. aastateni). Lk. 16-26.
Forstkulturen in den Staatswäldern der Gouvernements
Est- und Livland (bis 1870). Zusammenfassung.
Tamm,
Ü., Hendrikson, G. Haabade lehtimise sõltuvus
ilmastikutingimustest. Lk. 27-36.
Dependence of budding of aspens on weather conditions.
Summary.
Siimon,
V. Kaskede liigi määramine lehe mõõtmete kaudu. Lk.
37-43.
The determination of birch species by means leaf
dimension. Summary.
Pikk,
J., Valk, U. Metsaparanduslike katsete tulemused
siirdesoopuistutes. Lk. 44-57.
The research into forest improvement in stands on
transitional bogs. Summary.
Valk,
U., Raid, L. Metsakultuuride ja noorendike väetamine.
Lk. 58-66.
Fertilization studies of forest cultures and young
stands. Summary.
Kurm,
M. Väetamise mõju männipoogendeile Lätiroo seemlas.
Lk. 67-78.
On the influence of fertilization on pine grafts in the
Lätiroo seed orchard. Summary.
Raid,
L. Väetamise mõju metsakõdu ja alustaimestiku
keemilisele koostisele. Lk. 79-88.
Die Wirkung der Düngung die chemische Zusammensetzung
der Waldstreu und Pflanzendecke. Zusammenfassung.
Valk,
U., Laitamm, H., Seemen, H. Metsaväetamise mõju
mulla mikrofloorale. Lk. 89-95.
An effect of fertilization on the microflora of forest
soils. Summary.
Voolma,
K. Atraktantpüüniste kasutamine männikärsakate ja
juureüraskite arvukuse hindamiseks. Lk. 96-109.
Use of baited ground traps for monitoring pine weevil, Hylobius
abietis, and root-colonizing bark beetles. Summary.
Voolma,
K., Õunap, H. Täiendusi Eesti ürasklaste (Coleoptera,
Scolytidae) nimestikule. Lk. 110-112.
Addition to the list of bark beetles (Coleoptera, Scolytidae)
in Estonia. Summary.
Voolma,
K. The occurrence of the great European spruce bark
beetle, Dendroctonus micans Kug (Coleoptera,
Scolytidae), as a pest of Scots pine, Pinus sylvestris
L. Lk. 113-124.
Mihkelson,
S. Management problems of the moose population in
Estonia. Lk. 125-130.
Randveer,
T. Põdrakahjustused Eesti kuusikutes. Lk. 131-141.
Damage made by moose in the Estonian spruce stands.
Summary.
Metsanduslikud Uurimused XXVII. Koost.
L. Raid. Tartu 1996, 179 lk. (Eesti Vabariigi Riiklik
Metsaamet, Eesti Metsamajanduse ja Looduskaitse
Instituut).
Meikar,
T. Metsakultuurid Liivi- ja Eestimaa kubermangu
riigimetsades (1870…1917). Lk. 4-20.
Waldkulturarbeiten in den Kronswäldern Liv- und Estlands
(1870…1917). Zusammenfassung.
Tullus,
H., Tamm, Ü. Haavalehtede paksuse sõltuvus
mitmesugustest teguritest. Lk. 21-35.
The effect of some factors on the thickness of aspen
leaves. Summary.
Külla,
T., Lõhmus, K. Juurte ruumilisest struktuurist erineva
kultiveerimisviisiga keskealistes kuusikutes. Lk. 36-46.
Assessment of cultivation method on spatial distribution
of roots in middle-aged spruce stands. Summary.
Kurm,
M., Tamm, Ü., Siimon, V. Vegetatiivsed seemlad männi
genofondi säilitajana. Lk. 47-61.
Vegetative seed orchards as the retainers of the gene
pool of Scots pine. Summary.
Kurm,
M. Väetamise mõjust erineva käbikandvuse
intensiivsusega männipoogendeile. Lk. 62-83.
Effect of fertilizers on the grafts of Scots pine of
different reproductive abielities. Summary.
Raid,
L. Toiteelementide dünaamika männiokastes. Lk. 84-91.
Die Dynamik der Nährelemente in den Kiefernnadeln.
Zusammenfassung.
Raid,
L. Ühekordse ja korduva väetamise mõju
okaspuuseemikute toitumisele. Lk. 92-101.
Die Wirkung der einmaligen und wiederholten Düngung auf
die Ernährung der Nadelholzsämlinge. Zusammenfassung.
Tälli,
P., Riispere, A. Kommunaalmuda kasutamisest ilupuude ja
–põõsaste kasvatamisel. Lk. 102-111.
Using sewage sludge in growing decorative trees and
bushes. Summary.
Terasmaa,
T. Keskealise degradeeruva pohlamänniku tervisliku
seisundi muutustest väetamise järgselt. Lk. 112-124.
About changes in the health state of a middle-aged pine
stands of Vaccinium site type. Summary.
Voolma,
K., Õunap, H., Süda, I. Ürasklased (Coleoptera,
Scolytidae) Eesti entomoloogilistes
kollektsioonides. Lk. 125-132.
Bark beetles (Coleoptera, Scolytidae) in
the insect collections of Estonia. Summary.
Õunap,
H. Saareüraskitest (Hylesinus) ja
kääbusüraskitest (Crypturgus) (Coleoptera,
Scolytidae) Eestis. Lk. 133-139.
On Hylesinus Fabricius and Crypturgus
Erichson (Coleoptera, Scolytidae) in
Estonia. Summary.
Voolma,
K. Puitu kahjustavate ürasklaste (Trypodendron,
Xyleborus) (Coleoptera: Scolytidae)
esinemisest Eestis. Lk. 140-148.
Distribution of xyomycetophagous scolytids (Trypodendron
and Xyleborus) (Coleoptera: Scolytidae)
in Estonia. Summary.
Süda,
I. Haavaüraskitest (Trypophloeus Fairmaire)
Eestis ja lähiriikides. Lk. 149-154.
On Trypophloeus Fairmaire in Estonia and
neighboring countries. Summary.
Tõnisson
J., Mardiste, M. Põtrade talve-eelsest toitumisest.
Lk. 155-164.
About the pre-winter nutrition of moose. Summary.
Nurk,
T. Koondamis- ja kokkuveomasinate koormatuse
määramisest. Lk. 165-176.
About the determination of the burden of the skidding and
forwarding machines. Summary.
Metsanduslikud Uurimused XXVIII. Metsa
geneetiliste ressursside säilitamine. Koost. ja
toim. M. Kurm ja Ü. Tamm. Tartu 1997, 100 lk. (Eesti
Põllumajandusülikool, Metsandusteaduskond,
Metsaökosüsteemide Uurimiskeskus).
Forestry Studies XXVIII. Conservation of Forest
Genetic Resources. Tartu, 1997.
Turok,
J. International collaboration on the conservation of
forest genetic resources in Europe. Lk. 15-31.
Koski,
V. National strategy of gene conservation. Lk. 32-35.
Kurm,
M., Tamm, Ü. Conservation of forest genetic resources
in Estonia. Lk. 36-45.
Lahtinen,
M.-L., Pulkkinen, P., Helander, M.-L. Potential gene
flow by pollen between English Oak (Quercus robur
L.) stands in Finland. Lk. 46-50.
Lindgren,
D., Lindgren, K. Long distance pollen transfer may make
gene conservation difficult. Lk. 51-62.
Mattila,
A., Vakkari, P. Genetic variation of Quercus robur and
Ulmus laevis in Finland. Lk. 63-68.
Pliûra,
A. Geographical patterns of Scots pine variation and
its consequences on dynamic gene conservation in
Lithuania. Lk. 69-81.
Ryynänen,
L. Cryopreservation of Silver Birch – an example of
conservation of tree genes. Lk. 82-85.
Spanos,
K., Andersson, E.W., Lindgren, D. Multi-generation
comparison between restricted phenotypic and combined
index selection for genetic gain and diversity. Lk.
86-100.
Metsanduslikud Uurimused XXIX.
Koost. ja toim. M. Kurm ja Ü. Tamm. Tartu 1998, 169 lk.
(Eesti Põllumajandusülikool, Metsanduslik
Uurimisinstituut).
Forestry Studies XXIX. Tartu, 1998.
Kurm,
M. Metsanduslikud uurimused Eesti Metsainstituudis. Lk.
8-21.
“Forestry studies” in Estonian Forestry Institute.
Summary.
Meikar,
T. Metsakasutus Liivi- ja Eestimaa kubermangude
riigimetsades 1870. Aastani. Lk. 22-44.
Die Waldnutzung in den staatlichen Waldungen der
livländischen und estlädischen Gouvernements bis zum
Jahre 1870. Zusammenfassung.
Kurm,
M., Tamm, Ü., Möls, T. Järglaste omaduste sõltuvus
emapuu omadustest ja kasvukohast harilikul männil. Lk.
45-55.
Evaluation of the role of mother tree factors on progeny
in Scots pine. Summary.
Pikk,
J., Seemen, H. Angervaksa kasvukohatüübi puistud
Eesti erinevates piirkondades. Lk. 56-67.
Filipendula site type stands in different regions of
Estonia. Summary.
Rauk,
J., Ots, L., Tuulmets, L. Okaspuude juurdekasvu
sõltuvus kasvukeskkonna parameetritest Kunda
tsemenditehase mõjupiirkonnas. Lk. 68-90.
Dependence of the radial increment of conifers on
environmental parameters in the influence zone of the
Kunda cement plant. Summary.
Paal,
T., Banner, A., Möls, T. Pohlavormide areng
kultuuristamisel. Lk. 91-100.
Development of the lingonberry (Vaccinium vitis-idaea
L.) forms in the culture. Summary.
Hanso,
S., Hanso, M. Põleseen (Rhizina undulata Fr.)
kui juuremädaniku tekitaja okaspuudel. Lk. 101-108.
Rhizina undulata Fr. As the cause of root rot in
conifers. Summary.
Süda,
I. Ohustatud mardikalised (Coleoptera) Eesti
metsades. Lk. 109-123.
Endangered beetles (Coleoptera) of Estonian
forests. Summary.
Heidemaa,
M., Voolma, K., Süda, I. Puiduvaablaste (Hymenoptera,
Siricoidea) liigiline koosseis ja levik Eestis.
Lk. 124-135.
Species composition and distribution of the horntails (Hymenoptera,
Siricoidea) of Estonia. Summary.
Sibul,
I., Merivee, E., Luik, A. Hariliku männikärsaka (Hylobius
abietis L.) ööpäevasest liikumis- ja
toitumisaktiivsusest. Lk. 136-145.
On dial feeding and locomotor activities of the large
pine weevil Hylobius abietis L. (Col.,
Curculionidae). Summary.
Luik,
A., Sibul, I., Voolma, K. Taimetõmmised
männikärsaka küpsussööma mõjutajatena. Lk. 146-154.
Influence of plant extracts on the maturation feeding of
the large pine weevil, Hylobius abietis L.
Summary.
Randveer,
T., Mardiste, M., Tõnisson, J. Kuuskede koorimine
põtrade poolt: kahjustuse sesoonne ja pikaajaline
dünaamika ning ilmastiku mõju sellele. Lk. 155-163.
Spruce bark stripping by moose: The seasonal and long
term dynamics, effect of weather conditions. Summary.
Nurk,
T. Metsa ülestöötamise tehnoloogiate hindamise ja
võrdlemise erinevaid aspekte. Lk. 164-169.
Different aspects of the evaluation and comparison of
logging technologies in the forest. Summary.
Metsanduslikud Uurimused XXX.
Rahvusvaheline konverents Metsamarjade
kultuuristamine: Lääne ja Ida kogemused,
10.-13. august 1998. Koost. ja toim. T. Paal. Tartu
1998, 218 lk. (Eesti Põllumajandusülikool, Metsanduslik
Uurimisinstituut).
Forestry Studies XXX. International conference Wild
Berry Culture: an Exchange of Western and Eastern
Experiences, 10-13 August, 1998. Tartu.
Banner,
A. Germination of lingonberry (Vaccinium vitis-idaea
L.) seeds in the presence of Trichoderma viride
Pers. Fr. Pp. 11-15.
Bandzaitiene,
Z. Secondary fruiting of cowberry (Vaccinium
vitis-idaea L.) in forest and in experimental plots.
Pp. 16-22.
Budriûnienë,
D. Investigation of Vaccinium macrocarpon Ait., Vaccinium
oxycoccus L. varieties in Kaunas Botanical Garden.
Pp. 23-29.
Cherkasov,
A., Makeev, V., Makeeva, G. Cultivation of Oxycoccus
palustris Pers. in European Russia central regions.
Pp. 30-34.
Chesoniene,
L. Winter hardiness of Actinidia Lindl.
cultivars propagated by softwood cuttings. Pp. 35-39.
Cuddy,
J.D. Commercial lingonberry production practices and
varietal evaluations: 1995 trough 1997. Pp. 40-45.
Estabrooks,
E.N. The use of Vaccinium angustifolium clones
for improved fruit quality and yield. Pp. 46-49.
Gertnere,
D., Kantans, P. Highbush blueberry establishing and
propagation in Latvia. Pp. 50-53.
Gorbunov,
A.B. Bog blueberry – a new horticultural crop. Pp.
54-60.
Gough,
R.E. Gross morphology of the rhizome system in the
Montana blue huckleberry (Vaccinium globulare
Rydb.) Pp. 61-62.
Gustavsson,
B.A. Development of the lingonberry (Vaccinium
vitis-idaea L.) culture in Sweden. Pp. 63-69.
Karp,
K., Starast, M. Domestication of Estonian natural
arctic bramble. Pp. 70-75.
Kask,
K. The Tomentosa Cherry in Estonia. Pp. 76-81.
Kokko,
H., Hämäläinen, J., Kärenlampi, S. Cultivation of
arctic bramble in Finland is seriously disturbed by downy
mildew. Pp. 82-86.
Kutas,
E. Morphogenesis of introduced varieties of Vaccinium
vitis-idaea in aceptic culture. Pp. 87-93.
Kutas,
E.N., Sidorovitch, E.A. Adaptation of regenerants of
introduced varieties of Vaccinium corymbosum and Vaccinium
vitis-idaea to in vivo (ex vitro)
conditions. Pp. 94-101.
Lehmushovi,
A. Highbush blueberries in Finland. Pp. 102-107.
Morozov,
O.V. Tetraploid Vaccinium vitis-idaea, remote
hybridization experiment. Pp. 108-112.
Moskvina,
O.A., Plekhanova, M.N., Kolbasina, E.I. Actinidia
kolomicta – a promising crop for new food
technologies. Pp. 113-115.
Pavlovsky,
N., Ruban, N. Fruiting of Vaccinium vitis-idaea
varieties introduced in Belarussian Polesie. Pp. 116-122.
Percival,
D. Carbon, water, and nutrient dynamics of lowbush
blueberry. Pp. 123-126.
Pihlik,
U. Cultivation of wild berry plants and using them for
medicinal purposes. Pp. 127-133.
Piir,
R., Kelt, K. Chemical composition of Hippophae
rhamnoides fruits in Estonia. Pp. 134-139.
Plekhanova,
M.N. Lonicera subsect. Caerulea (Caprifoliaceae)
genetic resources in Russia and neighbouring countries.
Pp. 140-142.
Plekhanova,
M.N., Streltsyna, S. Fruit chemical composition of Lonicera
subsect. Caerulea (Caprifoliacea) species. Pp.
143-146.
Reier,
Ü., Paal, T. Germination of Vaccinium vitis-idaea and
Rubus chamaemorus seeds originating from different
latitudes. Pp. 147-156.
Saario,
M. Allelopathy of lingonberry? Pp. 157-161.
Siimisker,
T. Sea buckthorn cultivar trials at Rõhu testing
station. Pp. 162-168.
Simagin,
V. Bird cherry cultivars and the problems of their
introduction in Russia. Pp. 169-174.
Smolarz,
K. The influence of pruning on fruit yielding of
highbush blueberry “Bluecrop”. Pp. 175-179.
Stackeviciene,
E. Highbush blueberry cultivars promising in Lithuania.
Pp. 180-186.
Starast,
M., Karp, K. Quality of arctic bramble`s yield
depending on genotype. Pp. 187-191.
St-Pierre,
R. Developing new fruit crops on the Canadian
prairies-challenges and accomplishments. Pp. 192-197.
Tiak,
G., Cherkasov, A. Experiences in growing Vaccinium
vitis-idaea L. Pp. 198-200.
Volchkov,
V. Cultivation of cranberry (Oxycoccus macrocarpus (Ait.)
Pers.) in Belarus using labour-saving technologies. Pp.
201-206.
Zillmer,
A. Some thoughts about the cultivation ov lingonberries
Vaccinium vitis-idaea L. Pp. 207-208.
Sisukord
Tagasi algusesse
|
