Forestry Studies

Metsanduslikud Uurimused XI. Koost. L.Raid. Tallinn: Valgus, 1974, 299 lk. (Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium, Eesti Metsamajanduse ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise Instituut).

Etverk, I. Hariliku kuuse mullastikuliste ökotüüpide esinemise võimalikkusest Eestis. Lk. 5-31.
О возможности наличия почвенных экотипов ели обыкновенной в Эстонии. Резюме.
On the possibility of the existence of soil ecotypes of the Norway spruce in Estonia. Summary.

Etverk, I. Viljasoomuse kuju järgi eristatud hariliku kuuse vormide esinemisest Eestis. Lk. 32-49.
О встречаемости форм ели обыкновенной, выделенных по очертанию семенной чешуи. Резюме.
On occurrence of Norway spruce forms in Estonia distinguished by cone scale. Summary.

Erik, Ü., Hainla, V. Kasvusubstraadi lupjamisest ja kastmisnormist kilehoonetes. Lk. 51-79.
Об известковании и нормах полива субстрата в теплицах с полиэтиленовым покрытием. Резюме.
Kalkung des Substrats und Giessnormen in den Foliengewächshäusern. Zusammenfassung.

Raid, L. Väetamise mõjust männiseemikute dimensioonidele pohla kasvukohatüübi muldadel. Lk. 80-102.
Влияние удобрений на размеры сосновых сеянцев на почвах брусничного типа местопроизрастания леса. Резюме.
Über die Auswirkung der Düngung auf die Dimensionen der Kiefersämlinge in den Böden des Preiselbeerstandorttyps. Zusammenfassung.

Paves, H. Kagu-Ida lehiste geograafilised külvid Eestis. Lk. 103-113.
Географические посевы дальневосточных лиственниц в Эстонии. Резюме.
Geographical sowings of Far Eastern larches in Estonia. Summary.

Valk, U. Estonian forests in the postglacial period. Lk. 114-133.
Развитие лесов Эстонии в течение послеледникового периода. Резюме.
Eesti metsad jääajajärgsel perioodil. Kokkuvõte.

Kollist, P. Karusambla kasvukohatüübi puistutest ja seniste kuivenduste mõjust nende tootlikkusele takseereralduste andmetel. Lk. 134-161.
О лесах долгомошниккового типа местопроизпастания и влиянии осушения на их производительность по данным таксационных выделений. Резюме.
Über die Bestände des Polytrichum-Standorttyps und den Einfluss bisheriger Entwässerungen auf ihre Produktion auf Grund der Taxierungsangaben der Unterabteilungen. Zusammenfassung.

Lõhmus, E. Eesti metsade ordineerimisest ja klassifitseerimisest. Lk. 162-194.
Об ординации и классификации лесов Эстонии. Резюме.
On ordination and classification of Estonian forests. Summary.

Lõhmus, E. Metsakoosluste kvantitatiivse sarnasuse hindamisest. Lk 195-205.
Об определении количественного сходства лесных сообществ. Резюме.
On evaluation of the quantitative similarity of forest communities. Summary.

Rebane, H. Täiendavaid andmeid looduslikule uuendusele kaasaaitamisest. Lk. 206-212.
Дополнительные данные о содействии естественному возобновлению. Резюме.
Ergänzende Angaben über die Begünstigung der natürlichen Verjüngung. Zusammenfassung.

Kaar, E., Vaus, M. Mulla temperatuurireþiimist Sirgala põlevkivikarjääris. Lk. 213-223.
О температурном режиме почвы в Сиргаласком карьере горючего сланца. Резюме.
Zum Temperaturregime des Bodens im Brennschiefertagebau von Sirgala. Zusammenfassung.

Sarv, I. Metsa kultiveerimise viisidest Maardu ammendatud fosforiidikarjäärides. Lk. 224-240.
О способах закладки лесных культур в отработанных и выравненных фосфоритных карьерах в Маарду. Резюме.
How to afforest the exhausted phosphorite qoarries of Maardu. Summary.

Ross, V., Tamm, Ü. Haavalehtede kasvu fütomeetriline uurimine. Lk. 241-258.
Фитометрические исследования роста листьев осины. Резюме.
A phytometric study of the growth of aspen leaves. Summary.

Hanso, M. Okaspuuseemikute talvitumishaiguste liigiline koosseis ja levik Eesti NSV metsataimlates aastatel 1969-1971. Lk. 259-296.
Болезни периода перезимовки сеянцев хвойных пород, видовой состав и распространение их в питомниках Эстонской ССР в 1969-1971 годах. Резюме.
Hibernation period diseases of conifer seedlings and their distribution in forest nurseries of Estonia in 1969-1971. Summary.

Metsanduslikud Uurimused XII. Koost. L.Raid. Tallinn: Valgus, 1975, 328 lk. (Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium, Eesti Metsamajanduse ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise Instituut).

Soobik, I. Tootmise intensiivsuse ja intensiivistamise koondnäitajatest metsamajanduses. Lk. 5-8.
Обобщающие показатели интенсивности и интенсификации лесного хозяйства. Резюме.
Über summarische Kennziffern der Produktionsintensität und der Intensitätssteigerung in der Forstwirtschaft. Zusammenfassung.

Etverk, I., Rätsep, H. Puude tootlikkuse varieeruvusest puhtkuusikuis ja fenotüübile põhineva valiku efektiivsusest. Lk. 9-21.
Об изменчивости производительности деревьев в чистых ельниках и об эффективности отбора на оснпве фенотипа. Резюме.
Variability of the productivity of trees in spruce stands and efficiency of selection based on phenotype. Summary.

Terasmaa, T. Hariliku kuuse [Picea abies (L.) Karst.] karüotüübi liigisisesest varieeruvusest. Lk. 22-42.
О внутривидовой изменчивости кариотипа ели обыкновенной [Picea abies (L.) Karst.]. Резюме.
On the intraspecific variation of the karyotype of the Norway spruce [Picea abies (L.) Karst.]. Summary.

Terasmaa, T. Tuumakeste arvust hariliku kuuse [Picea abies (L.) Karst.] interfaasi tuumades. Lk. 43-46.
О количестве ядрышек в ядрах интерфазы ели обыкновенной [Picea abies (L.) Karst.]. Резюме.
On the number of nucleoli in the interphase nuclei of [Picea abies (L.) Karst.]. Summary.

Erik, Ü. Kilehoonete reþiimi mõju kuuse- ja männiseemikute kasvule. Lk. 47-79.
Влияние тепличного режима на рост сеянцев ели и сосны. Резюме.
Über den Einfluss der Anzuchtsdauer in Foliengewächshäusern auf das Wachstum von Fichten- und Kiefernsämlingen. Zusammenfassung.

Raid, L. Väetamise mõjust männiseemikute dimensioonidele mustika kasvukohatüübi muldadel. Lk. 80-95.
Влияние удобрений на размеры сосновых сеянцев на подзолистых почвах черничного типа местопроизрастания. Резюме.
Auswirkungen der Düngung auf die Dimensionen von Kiefersämlingen auf Podsolböden des Heidelbeerstandorttyps. Zusammenfassung.

Raid, L. Mineraalväetiste mõjust männiseemikute okste keemilisele koostisele pohla kasvukohatüübis. Lk. 96-116.
Влияние минеральных удобрений на химический состав хвои сосновых сеянцев в брусничном типе местопроизрастания. Резюме.
Auswirkungen von Mineraldüngern auf die chemische Zusammensetzung von Kiefernnadeln in Preiselbeerstandorttyp. Zusammenfassung.

Rebane, H. Vanade puude mõju kuuse looduslikule uuenemisele. Lk.117-128.
Влияние старых деревьев на естественное возобновление ели. Резюме.
Die Einwirkung alter Bäume auf die natürliche Verjüngung der Fichte. Zusammenfassung.

Aaspõllu, J. Tallinna rohelise vööndi metsakultuuridest raskesti metsastatavatel aladel. Lk. 129-143.
О лесных культурах в зеленой зоне Таллина на трудноподдающихся облесению площадях. Резюме.
Waldkulturen auf schwer aufforstbaren Flächen des Tallinner Grüngürtels. Zusammenfassung.

Kaar, E., Paves, H. Lehis põlevkivikarjääride tasandatud puistangutel. Lk. 144-153.
Лиственница на выравненных сланцевых отвалах. Резюме.
Die Lärche auf eingeebneten Kippen des Brennschiefertagebaus. Zusammenfassung.

Vaus, M. Põlevkivi osast mullatekkeprotsessis ja selle mõjust puutaimede kasvule. Lk. 154-164.
О роли горючего сланца в процессе почвообразования и о влиянии последнего на рост древесных растений. Резюме.
Role of oil shale in the soil-forming process and its effect on the growth of tree plants. Summary.

Lõhmus, E. Mustika kasvukohatüübist. Lk. 165-190.
О черничном типе лесорастительных условий. Резюме.
Myrtillus forest site type. Summary.

Kollist, P. Osja-tarna kasvukohatüübis ja seniste kuivenduste mõjust nende tootlikkusele takseereraldiste andmetel. Lk.191-214.
О лесах хвощево-осокового типа местопроизрастания и влиянии осушения на их производительность, по данным таксационных выделений. Резюме.
Über die Bestände des Equisetum-Carex Standorttyps und den Einfluss bisheriger Entwässerungen auf ihre Produktivität auf Grund von Taxierungsangaben der Unterabteilungen. Zusammenfassung.

Валк У. О классификации Эстонских верховых болот. С. 215-230.
Valk, U. Eesti rabade klassifikatsioonist. Kokkuvõte.
On the classification of Estonian peat-bogs. Summary.

Paju, A., Tamm, Ü. Haava südamemädaniku levikust ja välistunnuste järgi diagnoosimise võimalustest. Lk. 231-261.
О распространении сердцевинной гнили осины и возможности ее диагностики по внешним признакам. Резюме.
Über die Verbreitung der Stammfäule bei der Espe und die Möglichkeiten zur Diagnose nach äusseren Merkmalen. Zusammenfassung.

Hanso, M., Tõrva, A. Okaspuu-nõgihallitus Eestis I. Herpotrichia juniperi (Duby) Petr. Ökoloogiast ja morfoloogiast. Lk. 262-279.
Шютте бурое в Эстонии. 1. К экологии и морфологии возбудителя болезни Herpotrichia juniperi (Duby) Petr. Резюме.
Black snow mould in Estonia I. On ecology and morphology of Herpotrichia juniperi (Duby) Petr. Summary.

Rõigas, P. Hiidüraski levikust ja kahjustustest. Lk. 280-293.
О распространении и вредительстве большого елового лубоеда. Резюме.
Zur Verbreitung und Schädlichkeit des Riesenbastkäfers. Zusammenfassung.

Riis, A. Latipihklasest Eesti NSV-s. Lk. 294-314.
О сосновом жердняковом долгоносике в Эстонской ССР. Резюме.
Der Kiefernstangenrüssler in der Estnischen SSR. Zusammenfassung.

Poolak, L. Kuuse-kooreüraskite talvitumisest. Lk. 315-325.
О зимовке еловых короедов. Резюме.
Zur Überwinterung des Fichtenborkenkäfers. Zusammenfassung.

Metsanduslikud Uurimused XIII. Koost. Ü. Tamm. Tallinn: Valgus, 1977, 344 lk. (Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium, Eesti Metsamajanduse ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise Instituut).

Etverk, I. Seemnesoomuse kuju ja seemnete suuruse varadiagnostiline tähtsus hariliku kuuse selektsioonis. Lk. 5-11.
Importance of an early diagnosis of cone scale shape and of seed size in the breeding of the Norway spruce. Summary.

Paves, H. Kuuseseeme ja seemikud geograafilisteks katsekultuurideks (vene k.). Lk.12-19.
Spruce seed and seedlings in provenance experiments. Summary.

Valk, U., Tälli, P., Pikk, J., Seemen, H. Väetamise mõju puidu kasvule siirdesoomännikus hinnatuna erinevate uurimismeetoditega. Lk. 20-45.
Effect of fertilization on the volume growth of a peatland forest evaluated by different research methods. Summary.

Tälli, P. Mineraalväetiste mõjust kuusepuistu viljakandvusele. Lk. 46-53.
Über die Wirkung von Mineraldungemitteln auf die Samenproduktion der Fichtenbestände. Zusammenfassung.

Seemen, H. Mineraalväetiste mõju seenesaagile mustikamännikus. Lk. 54-70.
Effect of mineral fertilizers on the mushroom crop in the Vaccinium myrtillus type of pine stands. Summary.

Tälli, P. Metsataimlate muldade kaaliumi- ja fosforitarbe määramine ammooniumlaktaatäädikhappe meetodil. Lk. 71-79.
Bestimmung des Kalium- und Phosphorbedarfs der Böden in Forstpflanzkämpen nach der Ammoniumlaktatessigsäuremethode. Zusammenfassung.

Terasmaa, T. Mõnede keemiliste mutageenide mõjust männiseemnete idanemisele ja mitoosi aktiivsusele idujuurtes (vene k.). Lk. 80-87.
About the effect of some chemical mutagens on seed germination and on mitotic activity in the primary roots of the Scotch pine. Summary.

Hallik, J. Kuusekultuuride kasvust ja kasvamisest mustika kasvukohatüübis. Lk. 88-103.
On the growth and raising of spruce cultures in the Vaccinium myrtillus site type. Summary.

Gael, A., Smirnova, L., Tälli, P. Sanglepakultuurist Luidja rannaliivikul (vene k.). Lk. 104-117.
Schwarzerlenkultur auf Küstensand beim Dorf Luidja auf der Insel Hiiumaa (ESSR). Zusammenfassung.

Rebane, H., Sepp, R. Kuuse- ja kuuse-lehtpuupuistute metsakõdu omadused loodusliku uuenduse eeldusena mõnedes Eesti NSV kasvukohatüüpides. Lk 118-159.
Eigenschaften der Waldstreu in Fichten- und Fichten-Laubholzbeständen als Voraussetzung der Naturverjüngung in einigen Standorttypen der Estnischen SSR. Zusammenfassung.

Kaar, E., Raid, L. Niiskustingimustest põlevkivil töötavate soojuselektrijaamade tuhaplatoode ja põlevkivikombinaatide tuhamägede pealmistes kihtides. Lk. 160-178.
Über den Wasserhaushalt der oberen Schichten von Aschehalden der Wärmekraftwerke und der Ölschieferkombinate. Zusammenfassung.

Lõhmus, E. Metsatüpoloogia aktuaalseid probleeme NSV Liidus. Lk. 179-193.
On topical problems of forest typology in the U.S.S.R. Summary.

Kollist, P. Soostuva luite ja rabastuva kanarbiku kasvukohatüübi puistutest ja kuivenduse mõjust nende tootlikkusele takseereraldiste andmetel. Lk. 194-226.
Über die Bestände der Carex- und Sphagnum-Calluna-Standorttypen und den Einfluss bisheriger Entwässerungen auf ihre Produktion auf Grund der Taxierungsangaben der Unterabteilungen. Zusammenfassung.

Luik, A. Kuuse-kooreüraski ja Ips typographus L. talvisest puhkeseisundist. Lk. 227-233.
Dormancy in the spruce bark beetle Ips typographus L. Summary.

Mihkelson, S. Vastsediapausist punakal männivaablasel. Lk. 234-241.
On the larval diapause of the European pine sawfly. Summary.

Tamm, Ü., Hannus, J. Haava lehe morfomeetriast (vene k). Lk. 242-269.
Zur Morphometrie der Espenblätter. Zusammenfassung.

Sepp, R., Tamm, Ü. Haava koore värvuse määramise metoodikast (vene k.). Lk. 270-311.
Methoden zur Bestimmung der Farbe der Espenrinde. Zusammenfassung.

Visnapuu, M., Margus, M. Mets müra vähendajana. Lk. 312-337.
Der Wald als Lärmdämpfer. Zusammenfassung.

Soobik, I. Eksperimentaalse metsaistutusmasina EMI-5 katsetamise tulemustest (vene k.). Lk. 338-341.
Prüfungsergebnisse der experimentellen Baumpflanzmaschine EMI-5. Zusammenfassung.

Metsanduslikud Uurimused XIV. Metsaparandus. Koost. M. Hanso. Tallinn: Valgus, 1979, 158 lk. (Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium, Eesti Metsamajanduse ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise Instituut).

Kollist, P. Madalsoo, siirdesoo ja kõduturbasoo kasvukohatüübi puistutest ja kuivendamise mõjust nende tootlikkusele takseereraldiste andmetel. Lk. 7-58.
Über die Bestände der Niedermoor-, Übergangsmoor- und Modermoor-Standorttypen und die Wirkung der Entwässerung auf ihre Ertragsfähigkeit auf Grund der Taxationsangaben der Unterabteilungen. Zusammenfassung.

Raid, L. Männi väetistarbest mõnede kasvukohatüüpide muldadel vegetatsiooninõukatsete põhjal. Lk. 59-76.
Über die Düngungsbedürftigkeit des Kiefers auf Grund von Vegetationsversuchen auf den Böden einiger Standorttypen. Zusammenfassung.

Raid, L. Väetamise mõju tugevusest männiseemikute kasvule. Lk. 77-88.
Über die Wirkungsstärke der Düngung auf das Wachstum der Kiefernsämlinge. Zusammenfassung.

Raid, L. Männiseemikute kasvust erinevates toitumistingimustes. Lk. 89-107.
Über das Wachstum von Kiefernsämlingen unter verschiedenen Ernährungsbedingungen. Zusammenfassung.

Tälli, P., Seemen, H., Pikk, J. Väetuskatsete tulemustest erineva vanusega pohlamännikutes. Lk. 108-118.
Über die Ergebnisse der Düngungsversuche in Vaccinium-Kiefernbeständen verschiedenen Alters. Zusammenfassung.

Tälli, P., Veermets, M. Pohlamännikute alustaimestiku muutumisest mineraalväetiste toimel. Lk. 119-133.
Über die Reagierbarkeit der Bodenvegetation der Vaccinium-Kiefernbestände auf die Mineraldünger. Zusammenfassung.

Pikk, J. Väetamise mõjust kuivendatud soomännikute käbisaagile ja seemnete omadustele. Lk. 134-143.
Effect of fertilization on the cone yield of drained bog pine stands and on seed properties.

Seemen, H. Karbamiidiga väetamise aja mõjust pohla kasvukohatüübi männikultuurile. Lk. 144-155.
On the effect of the time of urea fertilization of the pine culture of Vaccinium type.

Metsanduslikud Uurimused XV. Metsaselektsioon. Koost. E. Lõhmus. Tallinn: Valgus, 1979, 158 lk. (Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium, Eesti Metsamajanduse ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise Instituut).

Etverk, I. Männi ja kuuse plusspuude järglaskatsete korraldamisest (vene k.). Lk. 7-13.
On conducting progeny tests with pine and spruce plus-trees. Summary.

Terasmaa, T. Keemiliste mutageenide nõrkade dooside mõjust hariliku männi üheaastaste seemikute kasvule (vene k.). Lk. 14-22.
Concerning the effect of weak doses of chemical mutagens on the growth of year-old seedlings of the Scotch pine. Summary.

Terasmaa, T. Ülitugev k-mitootiline okaspuude kromosoomide kontraktsioon alküülivate ühendite toimel. (vene k.). Lk. 23-26.
A very strong c-mitotic contraction of conifer chromosomes under the action of alkylating agents. Summary.

Terasmaa, T. Kasvuregulaatorite teisendavast mõjust mõnede keemiliste mutageenide tsütogeneetilisele toimele harilikul männil (vene k.). Lk. 27-33.
On the modifying action of growth regulators on the cytogenetic effect of some chemical mutagens in the Scotch pine. Summary.

Paal, H. Kuusepoogendite reproduktiivorganite arengu iseärasusi. Lk. 34-45.
Einige Eigentümlichkeiten der Entwicklung der Reproduktivorgane der Fichtenpropfungen. Zusammenfassung.

Paal, H. Käbide paiknevus männipoogendite võrades (vene k.). Lk. 46-59.
Die Verteilung der Zapfen in der Kronen der Kiefernpfropfungen. Zusammenfassung.

Truus, M. Esialgseid tulemusi hariliku männi õitsemise stimuleerimisel bioloogiliselt aktiivsete ainetega. Lk. 60-72.
Vorläufige Ergebnisse der Untersuchungen zum Stimulieren des Blühens der Kiefer mit biologisch aktiven Wuchsstoffen. Zusammenfassung.

Paves, H. Lehise seemnesaak ja kvaliteet vegetatiivsetes seemlates 1976. a. Lk. 73-80.
Seed yield and quality in larch orchards in 1976. Summary.

Tamm, Ü., Ross, V. Haava maapealne biomass Eesti NSV puistutes (vene k.). Lk. 81-108.
Above-ground biomass of the aspen (Populus tremula L.) in stands of the Estonian S.S.R. Summary.

Rebane, H. Kuusetaimede kasv ja areng olenevalt kasvukohatüübist. Lk. 109-129.
Wachstum und Entwicklung von Fichtenpflanzen in Abhängigkeit von dem Standorttyp. Zusammenfassung.

Rebane, H. Kuuse vegetatsioonikatse tulemusi mitmesuguse päritoluga kõdul võrdlevalt metsas kasvanud kuusetaimedega. Lk. 130-148.
Ergebnisse eines Vegetationsversuches mit Fichte auf Waldsteu verschiedener Herkunft, verglichen mit den Fichtenpflanzen unter natürlichen Bedingungen des Waldes. Zusammenfassung.

Hainla, V. Lepalehtede morfoloogiast. Lk. 149-155.
Zur Morphologie der Erlenblätter. Zusammenfassung.

Metsanduslikud Uurimused XVI. Metsakaitse. Koost. M. Hanso. Tallinn: Valgus, 1980, 158 lk. (Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium, Eesti Metsamajanduse ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise Instituut).
Лесоводственные исследования XVI. Лесозащита. Таллин: Валгус, 1980.

Rodima, T., Mihkelson, S. Ürasklaste (Col., Scolytidae) atraktandid – feromoonid ja terpeenid. Ülevaade. Lk. 7-17.
Аттрактанты короедов (Col., Scolytidae) - феромоны и терпены. Обзор. Резюме.
Attractants-pheromones and terpenes of bark beetles (Col., Scolytidae). Summary.

Mihkelson, S. Munakireslase Achrysocharella ruforum Krausse osast punaka männivaablase arvukuse regulatsioonis. Lk. 18-25.
О роли яйцееда Achrysocharella ruforum Krausse в регуляции численности рыжего соснового пилильщика. Резюме.
The role of the egg-parasite Achrysocharella ruforum Krausse in controlling the numbers of the European pine sawfly. Summary.

Куузик А. О паразитах сосновых побеговьюнов “Evetria” (Lepidoptera, Tortricidae) в Эстонии. С. 26-33.
Kuusik, A. Männimähkurite (“Evetria”, Torticidae, Lepidoptera) parasiitidest Eestis. Kokkuvõte.
Studies on parasites of European pine shoot moths “Everita” (Lerpidoptera, Tortricidae) in Estonia. Summary.

Ыунап Х. О видовом составе хищных жесткокрылых (Coleoptera) в ходах короедов хвойных пород в Эстонии. С. 34-43.
Õunap, H. Okaspuudel esinevate üraskite käikudes esinevate röövtoiduliste mardikaliste (Coleoptera) liigilisest koosseisust Eestis. Kokkuvõte.
On the specific composition of the predatory Coleoptera established in the boreholes of bark beetles inhabiting conifers. Summary.

Воолма К. Распространение и экология короеда-дендроктона (Dendroctonus micans Kug. (Coleoptera, Scolytidae)) в Эстонии. С. 44-51.
Voolma, K. Hiidüraski (Dendroctonus micans Kug. (Coleoptera, Scolytidae) levik ja ökoloogia Eestis. Kokkuvõte.
The distribution and ecology of the European spruce beetle Dendroctonus micans Kug. (Coleoptera, Scolytidae) in Estonia. Summary.

Луйк А., Воолма К. О зимовке жуков короеда-дендроктона (Dendroctonus micans Kug.). С. 52-64.
Luik, A., Voolma, K. Hiidüraski (Dendroctonus micans Kug.) talvitumisest. Kokkuvõte.
On the hibernation of the European spruce beetle (Dendroctonus micans Kug.). Summary.

Воолма К. Биометрическая характеристика отдельных фаз развития короеда-дендроктона (Dendroctonus micans Kug.). С. 65-72.
Voolma, K. Hiidüraski (Dendroctonus micans Kug.) erinevate arengujärkude biomeetriline iseloomustus. Kokkuvõte.
Biometrische Kennzahlen verschiedener Entwicklungsstadien des Riesenbastkäfers (Dendroctonus micans Kug.). Zusammenfassung.

Kalamees, K. Eesti mükoroosaseened. Lk. 73-84.
Микоризообразователи Эстонии. Резюме.
Estonian mycorrhizal fungi. Summary.

Райтвийр А. Краткий обзор рода Lachnellula в СССР. С. 85-98.
Raitviir, A. Lühike ülevaade perekonnast Lachnellula Nõukogude Liidus. Kokkuvõte.
A preliminary revision of the genus Lachnellula in the U.S.S.R. Summary.

Hanso, M., Karoles, K., Tõrva, A. Okaspuu-nõgihallitus Eestis II. Lk. 99-119.
Шютте бурое в Эстонии. 2. О биологии распространения Herpotrichia juniperi (Duby) Petr. Резюме.
Black snow mould in Estonia II. Summary.

Hanso, M., Karoles, K. Okaspuude infektsioonilise tõusmepõletiku tekitajad ja nendega kaasnevaid mikroseeni Eesti metsataimlatest. Lk. 120-134.
Некоторые возбудители полегания сеянцев хвойных пород и сопровождающие их микроскопические грибы в лесных питомниках Эстонии. Резюме.
Some agents of infectious damping-off in conifers and associated microfungi in Estonian forest nurseries. Summary.

Каролес К. О некоторых аспектах влияния фунгицидов на Fusarium avenaceum (Fr.) Sacc. - возбудитель полегания всходов сосны обыкновенной. С. 135-143.
Karoles, K. Fungitsiidide mõju mõningaid aspekte seene Fusarium avenaceum (Fr.) Sacc. – hariliku männi infektsioonilise tõusme põletiku tekitaja suhtes. Kokkuvõte.
Einige Aspekte des Einflusses der Fungizide bei der Bekämpfung des Pilzes Fusarium avenaceum (Fr.) Sacc. Zusammenfassung.

Мардисте М. Поверхностная стерилизация растительного материала шприцевым методом. С. 144-149.
Mardiste, M. Taimse materjali pindsteriliseerimise süstlameetod. Kokkuvõte.
The syringe method of sterilizing the surfaces of plant materials. Summary.

Järvis, T. Metskitsede invadeeritusest helmintidega Eestis. Lk. 150-155.
О заражении косуль гельминтами в Эстонии. Резюме.
About helminth invasion in roedeer in Estonia. Summary.

Metsanduslikud Uurimused XVII. Metsade kuivendamine ja väetamine. Koost. L. Raid. Tallinn: Valgus, 1982, 143 lk. (Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium, Eesti Metsamajanduse ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise Instituut).

Kollist, P. Siirderaba ja raba kasvukohatüübi puistutest ja seniste kuivenduste mõjust nende tootlikkusele takseereraldiste andmetel. Lk. 4-23.
Über die Bestände des Übergangshochmoor- und Hochmoor-Standorttypyps und den Einfluss der Entwässerung auf ihre Produktion auf Grund der Taxierungsangaben der Unterabteilungen. Zusammenfassung.

Sepp, M., Timmusk, T. Metsakuivenduskraavide põhjalangu lubatavast ülempiirist liivapinnases. Lk. 24-27.
Über die zulässige Obergrenze des Gefälles der Grabensohlen der Waldentwässerungsgräben in Sandböden.. Zusammenfassung.

Soobik, I. Metsaparanduse majanduslik efektiivsus (vene k.). Lk. 28-34.
Die ökonomische Effektivität der Waldverbesserung. Zusammenfassung.

Valk, U. Mineraalväetiste mõju metsakultuuride kasvule kuivendatud soodes. Lk. 35-57.
The effect of mineral fertilizers on the growth of forest plantations on drained peatlands in the Estonian S.S.R. Summary.

Kollist, P., Valk, U. Mineraalväetiste mõju puude juurdekasvule kuivendatud soometsades. Lk. 58-79.
The effect of fertilization on timber increment in drained peatland forests. Summary.

Raid, L. Männiseemikute kasvu ja okaste keemilise koostise vahelistest seostest. Lk. 80-96.
Über die Zusammenhänge zwischen dem Wuchs der Kiefernsämlinge und der chemischen Zusammensetzung der Nadeln. Zusammenfassung.

Tälli, P. Lämmastikühendite kontsentratsioon gravitatsioonivees ja väljauhtumine pohla kasvukohatüübi mullast ammooniumnitraadi ja karbamiidiga väetamisel. Lk. 97-112.
Die Konzentration von Stickstoffverbindungen im Filtrationwasser und die Auswaschung des Stickstoff aus den Böden des Preiselbeerstandorttyps bei der Düngung mit Ammoniumnitrat und Harnstoff. Zusammenfassung.

Tälli, P., Veermets, M. Rabamännikute alustaimestiku muutumisest mineraalväetiste toimel. Lk. 113-127.
Über Änderungen an der Bodenvegetation des Kiefern-Hochmoorwaldes unter dem Einfluss von Mineraldüngemitteln. Zusammenfassung.

Pikk, J. Männikultuuri optimaalsest väetamisajast jääksool. Lk. 128-135.
On the optimum time of fertilizing pine cultures growing in a denuded peat bog. Summary.

Semen, H., Vaksmann, P. Mineraalväetiste mõjust mustikale. Lk. 136-141.
Effect of mineral fertilizers on Vaccinium myrtillus. Summary.

Metsanduslikud Uurimused XVIII. Looduse kaitse. Koost. A. Kalda. Tallinn: Valgus, 1983, 162 lk. (Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium, Eesti Metsamajanduse ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise Instituut).

Kirk, A. Halljänese arvukust mõjutavatest faktoritest Eestis (vene k.). Lk. 6-19.
Factors influencing the number of the European hare in Estonia. Summary.

Randveer, T., Järvis, T. Metskitse morfoloogilistest iseärasustest ja tervislikust seisundist Mahtra jahimajandis (vene k.). Lk. 20-35.
Morfological characteristics and state of health of roe-deer in the Mahtra game management area during 1975…1976. Summary.

Viht, E. Tedre seedetrakti helmintofaunast Eestis. Lk. 36-41.
Intestinal helminthofauna of the black grouse in Estonia. Summary.

Örd, L. Jõevähi varude seisundist ja kaitsest Eestis. Lk. 42-54.
Crayfish population and their protection in Estonia. Summary.

Kõvask, V., Milius, A. Mõnede Eesti oligotroofsete järvede eutrofeerumisest (vene k.). Lk. 55-66.
Eutrophication in some Estonian oligotrophic lakes. Summary.

Kalda, A. Epifüütsete sammalde levikust Põhja-Eesti tööstusrajoonides (vene k.). Lk. 67-76.
Distribution of the epiphytic mosses in the industrial regions of North Estonia. Summary.

Kukk, Ü. Harju rajooni taimharuldused ja nende kaitse. Lk. 77-90.
Rare plants of Harju district and their conservation. Summary.

Hurt, V. Laukasoo ümbruse pinnavormidest. Lk. 91-96.
Land forms surrounding Laukasoo. Summary.

Örd, A. Vooremaa saarikute kasvukäik. Lk. 97-110.
Development of Vooremaa ash stands. Summary.

Lõhmus, E. Kõdusoometsade mulla aeratsioonitingimustest. Lk. 111-130.
Soil aeration conditions of well-drained swamp site types. Summary.

Tälli, P. Fosfori liikuvusest metsamuldades. Lk. 131-141.
Migration of phosphor in forest soils. Summary.

Raid, L. Männikülvide väetamisest rabaturbal. Lk. 142-153.
Fertilization of pine seedlings in peat bogs. Summary.

Mihkelson, S., Õunap, H. Feromoonide mõjust kuuse-kooreüraski Ips typographus L. agregatsioonile. Lk. 154-160.
Influence of pheromones on the aggregation of spruce bark beetle Ips typographus L. Summary.

Metsanduslikud Uurimused XIX. Ökoloogiliste tegurite mõju metsade tootlikkusele. Koost. T. Terasmaa. Tallinn: Valgus, 1984, 164 lk. (Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium, Eesti Metsamajanduse ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise Instituut).

Truus, M. Hariliku männi seemnekandvuse stimuleerimisest giberelliinhappega. Lk. 7-17.
Über die Stimulierung des Samenertrages der gemeinen Kiefer mit der Gibberellinsäure. Zusammenfassung.

Paal, H. Kuusikute seemnetoogi potentsiaalist Eesti NSV-s. Lk. 18-27.
Über das Potential des Samenertrages der Fichtenberstände in der Estnischen SSR. Zusammenfassung.

Paal, H. Kuuseseemne varumine 1978/79. aastal Eesti NSV-s. Lk. 28-35.
Die Einbringung der Fichtensamenernte im Jahre 1978/79 in der Estnischen SSR. Zusammenfassung.

Terasmaa, T. Ökoloogiliste tegurite osast mutageense stimulatsiooni avaldumisel okaspuudele (vene k.). Lk. 36-44.
Importance of ecological factors in Mutagenic stimulation of coniferous trees. Summary.

Terasmaa, T. Etüleenoksiidi mõjust harilikule kuusele (vene k.). Lk. 45-49.
Influence of ethylene oxide on Norway spruce. Summary.

Tälli, P. Karbamiidi muundumine metsa- ja taimlamuldades (vene k.). Lk. 50-64.
Die Umwandlung des Harnstoffs in Wald- und Forstbaumschulböden. Zusammenfassung.

Kõdar, M. Mustika kasvukohatüübi mulla biogeensete horisontide bioloogilisest produktiivsusest (vene k.). Lk. 65-78.
Biological productivity of the biogenic horizons of Myrtillus site type soil. Summary.

Raid, L. Männiseemikute kasvust väetatud siirdesooturbal. Lk. 79-89.
Über das Wachstum von Kiefernsämlingen auf gedüngtem Übergangmoortorf. Zusammenfassung.

Pikk, J. Puistu väetamise mõju järglaskonna kasvule. Lk. 90-99.
Effect of stand fertilization on progeny growth. Summary.

Seemen, H., Vaksmann, P. Pohlast metsaväetamise katsealadel (vene k.). Lk. 100-109.
Effect of forest fertilization on cowberry on experimental areas. Summary.

Lõhmus, E. Mulla aeratsioonireţiim ja hüdrotermilised tingimused angervaksa kasvukohatüübis (vene k.). Lk. 110-124.
Soil aeration regime and hydrothermal conditions of Filipendula forest site-type. Summary.

Karoles, K. Ekstreemsete niiskustingimuste mõju männitõusmete kasvule, füsioloogilistele näitajatele ja haigestumisele patogeensest mullaseenest Fusarium avenaceum (Fr.) Sacc. Lk. 125-137.
Die Wiekung extremer Bodenfeuchtigkeitsverhältnisse auf den Wuchs, die physiologischen Werte und auf die Erkrankung durch den bodenpathogenen Pilz Fusarium avenaceum (Fr.) Sacc. Der Kiefernkeimlinge. Zusammenfassung.

Paves, H. Lehisevähk vegetatiivses seemlas. Lk. 138-143.
The canker on larch seed orchard. Summary.

Tullus, H. Lehisepuistute optimaalse tiheduse arvutamisest (vene k.). Lk. 144-150.
Calculation of optimum density of larch stands. Summary.

Viht, E. Tedre elupaigad ja nende muutmine Eestis. Lk. 151-161.
Habitats of the black Grouse and their changes in Estonia. Summary.

Metsanduslikud Uurimused XX. Metsakasvatus. Koost. L. Raid. Tallinn: Valgus, 1985, 154 lk. (Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium, Eesti Metsamajanduse ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise Instituut).

Terasmaa, T. 1,4-bis-diasoatsetüülbutaani kasutamisest männi ja kuuse istutusmaterjali kasvatamisel (vene k.). Lk. 5-10.
Application of 1,4-bis-diazoacetylbutane in cultivating Scotch pine and Norway spruce plants. Summary.

Paal, H. Vegetatiivsete männiseemlate käbide mõnedest tunnustest (vene k.). Lk. 11-26.
Über einige Merkmale der Zapfen vegetativer Kiefernsamenplantagen. Zusammenfassung.

Hallik, J. Kuuse kultiveerimise ulatusest. Lk. 27-38.
Cultivation amplitude of Norway spruce. Summary.

Laas, E. Kuuse küngaskultuuridest. Lk. 39-48.
About the spruce cultures on the mounds. Summary.

Hainla, V. Sanglepa järglas-katsekultuurid. Lk. 49-56.
Die Sprösslings-Versuchskulturen der Schwarzerle. Zusammenfassung.

Rebane, H. Kuuse loodusliku uuenemise tingimused Eesti NSV angervaksa kasvukohatüübi kuivendatud puistutes (vene k.). Lk. 57-67.
Bedingungen der natürlichen Verjüngung der Fichte in Mädesüss-Standorttypen der entwässerten Bestände in der Estnischen SSR. Zusammenfassung.

Lõhmus, E. Puistu produktiivsuse seosest kasvukoha mullaomadustega pohla kasvukohatüübis. Lk. 68-76.
Relation between stand productivity and soil characteristics in Vaccinium site-type. Summary.

Valk, U., Pikk, J., Seemen, H. Väetamise mõju puidu juurdekasvule mineraalmaamännikutes. Lk. 77-85.
The effect of fertilization on timber increment in Scotch pine stands on mineral soils. Summary.

Raid, L. Väetamise mõjust männi- ja kuuseseemikute okastusele. Lk. 86-95.
Über die Wirkung der Düngung auf den Nadelbestand der Kiefern- und Fichtensämlinge. Zusammenfassung.

Nikolajeva, L. Sirgala karjääri rekultiveeritud puistangute kaardi koostamine aeromeetoditega (vene k.). Lk. 96-107.
Charting map of the Sirgala quarry dump by aerial survey method. Summary.

Karoles, K. Infektsioonilise tõusmepõletiku tekitajate liigiline koosseis Eesti metsataimlates aastatel 1977...1981. Lk. 108-121.
Die Artzusammensetzung der Erreger infektiöser Sämlingsumfallkrankheit von Baumgattungen in Forstbaumschulen Estlands in den Jahren 1977…1981. Zusammenfassung.

Hanso, M., Hanso, S. Juurepessu antagonistide otsing (vene k.). Lk. 122-152.
Search for antagonists to Heterobasidion annosum (Fr.) Bref. Summary.

Sisukord

Tagasi algusesse