Jõevähi Astacus astacus kasvatuse tehnoloogia täiustamine (ETF 6155 )

Grandihoidja: Tiit Paaver, Eesti Põllumajandusülikool

Põhitäitjad: Riho Gross, EPMÜ

Rahastamine: 129 412 krooni (2005)

Kokkuvõte: Jõevähk on ohustatud liik, mis samal ajal on aga hinnatud püügi ja kaubanduse objektiks. Seetõttu on Põhja-Euroopas, sh Eestis rajatud vähikasvandusi, mis toodavad nii asustusmaterjali looduslike varude suurendamiseks kui kaubavähki. Kuid vähikasvatuse arendamine intensiivseks ja tasuvaks tootmisharuks siinsetes tingimustes eeldab veel cmitmete tehnoloogiliste probleemide lahendamist. Käesoleva projekti eesmärgiks on võrrelda vähi asustusmaterjali tootmise ja vähi arvukuse hindamise meetodeid koondades tähelepanu kahele kriitilisele valdkonnale – paljundamisele ja katsepüükidele. Sellele vastavalt jaguneb projekt kaheks alaprojektiks.

1. Hinnatakse vähi paljundamise tulemuslikkust (vastsete saagis, kasv, sugude vahekord järglaskonnas) emavähist eraldatud marja inkubeerimisel haudeaparaadis ja puuris peetava emavähi all ja erinevate temperatuurireziimide juures. Seejuures hinnatakse ka päritolu komponenti ja geneetilisi iseärasusi (värvus, DNA markerid). Vähi asustamise andmebaasile toetudes analüüsitakse erineva suurusega ja päritoluga asustusmaterjali kasutamise mõju vähi kasvule ja vähi populatsioonide kujunemisele asustatud veekogudes.
2. Vähitiikides hinnatakse toodang kaudsete meetoditega (katsepüükide saagikuse CPUE ja märgistamise-tagasipüügi meetodite abil) ja saadud andmeid võrreldakse tiigi tühjendamisel saadud täpsete produktsiooni näitajatega. Kõrvutades neid andmeid looduslikes vetes tehtud katsepüükide tulemustega töötatakse välja poolintensiivse ja ekstensiivse vähikasvatuse jaoks vajalik toodangu prognoosimise metoodika. Projekt viiakse ellu kolme Eesti vähikasvanduse (Härjanurme, Angla ja Pihtla) baasil koostöös Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Vähikasvatajate Ühistuga. Peamisteks katsete läbiviijateks on magistri- ja doktoriõppe üliõpilased.