KALAKASVATUSE ALASTE UURINGUTE AJALUGU EPMÜs

Kalakasvatuse osakond moodustati Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudis (ELVTUI, lühendatult ELVI) 1964. aastal. 1971-78. aastal valmisid Ilmatsalus osakonna katsebaasiks oleva Ilmatsalu Kalakasvanduse tiigid.

Põhilised uurimistöö tulemused 1970.-80. aastatel:

• töötati välja ja evitati Eesti oludele sobiv karpkalakasvatuse tehnoloogia (biol. kand. Mare Puhk, Tiiu Tohvert, Erik Shattshneider);
• töötati välja karpkala parasitaarhaiguste tõrje meetodika (vet. kand. Jüri Kasesalu);
• formeeriti mitmest puhtast tõust ja nendevahelistest ristanditest koosnev karpkala sugukari, võrreldi  tõugude produktiivomadusi ja viidi läbi tõuaretust (põllumaj. kand. R. Gross, M. Puhk, T. Tohvert).

Karpkala probleemide kõrval uuriti ka forellikasvatust (biol. kand. Ilme Post) ja järvede kalamajanduslikku kasutamist (Karl Toomepärg). Osakond oli kalakasvatajate väljaõppe baasiks Türi Näidisovhoostehnikumile ja Tartu ülikoolile.

1971-1991 kaitstud väitekirjad:

• Puhk, Mare.  Karpkala Eesti NSV tiigimajandeis. Tartu, 1971 (biol. kand.)
• Kasesalu, Jüri. Ihtüoparasitaarne olukord ja kalade haigused Eesti NSV tiigimajandeis. Tartu, 1971 (vet. kand.)
• Post, Ilme. Vikerforell Eesti NSV tiigimajandeis. Tartu, 1975 (biol. kand.)
• Gross, Riho. Eesti karpkala aretuse lähtevormide geneetiline, morfoloogiline ja kalamajanduslik iseloomustus ning tarberistamise tulemused. Tartu, 1991 (põllumaj. teaduste kand.)

1993. aastal erastati Ilmatsalu kalakasvandus OÜ-le Ilmatsalu Kala. 1994. aastal liitus ELVI Eesti Põllumajandusülikooliga ja kalakasvatuse osakond läks üle EPMÜ Loomakasvatusinstiuudi alluvusse. 1996. aastal anti kalakasvatuse osakonna laboratooriumi  ja haudemaja hoone Ilmatsalus üle Tähtvere vallale ja osakond kolis Tartu linna.

2004/2005 toimunud struktuurireformi käigus viidi kalakasvatuse alane teadus- ja õppetöö üle EPMÜ Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituuti.