Aretusväärtuse prognoosimine ühele tunnusele teise kaudu

Aretusväärtused ühele tunnusele on prognoositavad teise tunnuse kaudu, kui nende tunnuste vaheline geneetiline korrelatsioon erineb nullist. Olgu tunnuse Z väärtus mõõdetuna indiviidil i ja selle tunnuse keskmine fenotüübiväärtus populatsioonis. Indiviidi i aretusväärtus tunnusele Y on siis leitav selektsiooniindeksist

,

kus .

Kovariatsioon viimases võrduses on vastavalt lineaarsele geneetilisele mudelile ja geneetilise korrelatsiooni definitsioonile esitatav seosena

,

kus , ja tähistavad vastavalt geneetilist korrelatsiooni tunnuste Y ja Z vahel ning tunnuste Y ja Z aditiivdispersioone.

Et aditiivdispersioon on päritavuse abil esitatav seosena , avaldub selektsiooniindeksi kordaja b kujul

(siin ja ).

Hinnatud aretusväärtuse täpsus avaldub kujul

.

Näide. Võtame vaatluse alla 2 tunnust - veiste keskmise ööpäevase massi-iibe (P₁) ja söödatarbe 1 kg juurdekasvu saavutamiseks (söödakasutuse efektiivsuse, P₂) mõõdetuna erinevusena populatsiooni keskmisest. Enamasti on looma söödakasutuse efektiivsuse reaalne mõõtmine komplitseeritud või suisa võimatu ja indiviidide üksnes selle tunnuse alusel järjestamine seetõttu keeruline. Teades aga, et looma ööpäevane juurdekasv ja söödakasutusvõime on tugevalt korreleeritud, võime eeldada muutusi loomade söödakasutusvõimes ka peale üksnes ööpäevasel juurdekasvul baseeruvat selektsiooni.

Omades eelnevatest uuringutest andmeid mõlema tunnuse fenotüübidispersioonide ja päritavuskoefitsientide ning tunnustevahelise geneetilise korrelatsiooni kohta: , , , ja , saame igale indiviidile hinnata tema söödakasutusvõime aretusväärtuse.

Indeksi kordaja saame seosest

ja indeks ise on kujul

.

Asendades viimases valemis kordaja P₁ konkreetse looma ööpäevase juurdekasvu erinevusega populatsiooni keskmisest, saame teada looma söödakasutuse efektiivsuse aretusväärtuse.

Negatiivne selektsiooniindeksi kaaluparameeter on indikaator sellest, et selekteerides loomi suurema ööpäevase juurdekasvu alusel selekteerime me tegelikult ka parema söödakasutusvõimega loomi (neid, kelle puhul söödakulu on väiksem -- mida suurem on P₁, seda väiksem on ).

Hinnatud aretusväärtuse täpsus on .