Õpiobjektid -> Selektsiooniindeksid

SELEKTSIOONIINDEKSID


Õpiobjekti kirjeldus
Õpijuhis
 
1. Definitsioonid
2. Aretusväärtuse prognoosimine ühe informatsiooniallika alusel
3. Aretusväärtuse prognoosimine ühele tunnusele teise kaudu
4. Näiteid mitmestest selektsiooni-indeksitest
5. Kasumiindeksid
6. Selektsiooniindeksite teisendamine
7. Enesekontroll
Lisa
¤ Kogu materjal ühe pdf-failina: Selektsiooniindeksid.pdf
¤ Exceli makro selektsiooniindeksite konstrueerimiseks ja võrdlemiseks: stselind_est.xls

Aretusväärtuse prognoosimine järglaste fenotüübiväärtuste alusel

Kui uuritava tunnuse väärtused saavad olla mõõdetud üksnes emastel indiviididel, toimub isade aretusväärtuste hindamine enamasti nende järglaste keskmiste väärtuste alusel.

Tähistagu vaadeldava isa järglaste keskmist väärtust ja eeldame, et järglased on omavahel sugulased vaid isa kaudu. Vaatlusaluse isa aretusväärtus As on siis hinnatav seosest

kus .

Et

  • , kus As ja märgivad vastavalt isa ja ema aretusväärtusi ning n tähistab järglaste arvu vaatlusalusel isal, ja
  • et meile pakub huvi üksnes isa poolt järglasele edasi kandunud geneetiline materjal (järglastele mõjuvad emapoolsed aditiivgeneetilised efektid nagu ka kõik mitteaditiivsed geneetilised efektid loetakse kuuluvaks juhuslike keskkonnamõjude hulka, mis uuritava isa aretusväärtusega ei korreleeru),

siis

.

Arvestades, et sama isa aga erinevate emade järglaste aretusväärtuste sarnasus on tingitud just isalt pärandunud geenidest, esitatakse ka järglaste keskmise fenotüübiväärtuse dispersioon isalt pärandunud geenidest tingitud varieeruvuse kaudu:

.

Siin on isa aditiivgeneetilisest mõjust tingitud dispersioon ja isalt pärandunud geenide summaarse mõjuga mitte kirjeldatav osa fenotüübilisest varieeruvusest (viimane hõlmab nii emalt pärandunud geenide mõjust kui ka keskkonnatingimustest tingitud varieeruvust fenotüübiväärtustes). Et päritavuskoefitsient , siis järelikult

ja .

Viimastest võrdustest tulenevalt

,

millest kordaja indeksis saab kuju

.

Kui nüüd eeldada, et järglaste arv , siis ja , mistõttu se­lekt­siooniindeksi kordaja , andes tulemuseks aretusväärtuse definitsiooni .

Isa aretusväärtuse hinnangu täpsus avaldub vastavalt valemile (7) kujul

.

On loomulik eeldada, et isa aretusväärtuse hinnang on seda täpsem, mida enam on isal järglasi. Joonisel 2 on kujutatud erinevate täpsuste saavutamiseks vajalik järglaste arv sõltuvalt päritavuskoefitsiendi väärtusest. Ilmneb, et mida suurem on päritavuskoefitsiendi väärtus, seda vähem on vaja järglasi isa (või ema) aretusväärtuse täpseks hindamiseks.

Joonis 2. Isa aretusväärtuse hinnangu täpsus sõltuvalt järglaste arvust ja päritavuskoefitsiendi väärtusest.


< Eelmine

Creative Commons License Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Unported License