Õppetoolis õpetatakse patoloogilist
anatoomiat ja lahanguõpetust, kalade haiguseid ning
kohtuveterinaariat veterinaarmeditsiini eriala
üliõpilastele. Patoanatoomiat võetakse
läbi kolmandal ja neljandal, lahanguõpetust neljandal ja
viiendal õppeaastal. Kalade haiguseid ja kohtuveterinaariat
viiendal õppeaastal.
Patoanatoomia ja lahanguõpetuse kursust viivad läbi dots.
Elbi Lepp ja lekt. Tõnu Järveots. Kalade haigusi
õpetab ass. Jüri Kasesalu ja kohtuveterinaariat lekt.
Tõnu Järveots.
Patoloogilise
anatoomia ja lahanguõpetuse kursuse läbimine annab 5 AP
(ainepalli) ja sisaldab 64 tundi loenguid ja 64
tundi praktikume. Kursus lõpeb eksamiga.
Lahanguõpetuse kursus sisaldab 64 tundi praktikume (lahanguid)
ja annab 3 AP ning lõpeb arvestusega. Kohtuveterinaaria
kursuse maht on 1,5 AP. Kursus sisaldab 16 tundi loenguid ja 16 tundi
praktikume. Kohtuveterinaaria kursus lõpeb arvestusega.
3. Õppematerjalid
üliõpilastele.
Kasutatav kirjandus:
1. Lepp, E., Järveots, T. Põllumajandusloomade ja lindude
lahanguõpetus.— Tartu, 2004.
2. Lepp, E. Patoloogilise histoloogia laboratoorsete
tööde
juhend.—Tartu,1997.
3. Kozlov, N. Üldine patoloogiline anatoomia. Loengukursuse
abiõppematerjal.— Tartu, 1992.
4. Ridala, V. Põllumajandusloomade lahanguõpetus. I osa.—
Tartu, 1980.
Õppematerjalid
Korjuse
surmajärgsed muutused
Word
failina
Natiivpreparaatide
valmistamine Word failina
Patohistoloogilised
preparaadid
Lindude, täiskasvanud hobuse ja veise lahangumetoodika
Abistavad joonised
lahanguõpetuses
Eksperthinnangud
(õppematerjal kohtuveterinaarias)
Kordamisküsimused: patoloogilises
anatoomias IV
kursusele Word failina
lahanguõpetuses
V kursusele
4. Uurimistöö.
Prof. N. Koslovi uurimistöö suunaks on klamüdioosi
leviku etioloogia, patogenees ja patomorfoloogia Eestis. Dots. E. Lepa
teadusliku uurimistöö põhisuunaks on kasvikute,
peamiselt vasikate haiguste, eriti kopsupõletike patomorfoloogia
uurimine. Lisaks veel mao ja sooletrakti haiguste
patomorfoloogia, koduloomade kasvajate patomorfoloogia.
Õppetoolis toimuvad loomade lahangud. Need leiavad aset 2004.
aastal
ehitatud lahangukompleksis, kus kaasaegsel tasemel lahangulauad nii
väike- kui suurloomadele. Patoloogilist materjali
uuritakse makroskoopiliselt, histoloogiliselt ja ka
tsütoloogiliselt. Histoloogilised preparaadid valmistatakse
kohapeal. 2004. aastal on soetatud aparatuur patoloogilise histoloogia
laborisse. Seal on koeprotsessor, parafiinsisestaja, mikrotoomid (ka
külmutusmikrotoom), preparaatide värvimisautomaat ja
valgusmikroskoobid. Kasutusel on koetükkide parafiinsisestus ja
võimalus külmutuslõikude
valmistamiseks.Histoloogiliste lõikude
värvimiseks kasutatakse peamiselt hematoksüliini ja eosiini
ning
hematoksüliini ja pikrofuksiini. Lõikude
uurimiseks kasutatakse valgusmikroskoopi. Histoloogilistest
lõikudest on võimalik teha mikropilte, kasutades selleks
videokaameraga varustatud mikroskoopi ja arvutit.
Kasutusel on ka skaneeriv elektronmikroskoop kudede pinnaehituse
uurimiseks (soetatud 2004. a.).
5. Paiknevus.
Patoloogilise anatoomia ainetool asub Tartus Kreutzwaldi 62
I korrusel (tel 7313 234), kus on loenguruum (A118), patoloogilise
histoloogia labor (A121) ja kabinetid (M15, M16)
ning lahangukompleks loomakliiniku otsas (samas on ka krematoorium).
Esimesel korrusel asub ka patoloogilise anatoomia muuseum (M25).
Postiaadress: Kreutzwaldi 62, 51014 Tartu
e-mail: patanat@eau.ee
Tagasi pealehele
