Loomaheaolu Eurogrupp on kõige mõjukam loomakaitsealane parlamentaarne mõjugrupp (lobbying group). Tema tegevuse eesmärk on "...Euroopa Liidu (EL) loomaheaolu puudutava seadusandluse algatamine, menetlemine ja rakendamine". Poliitilise lobitöö tulemuslikkus peegeldub Euroopa poliitikas juba paarkümmend aastat.
Asja algatus pärineb Inglismaa Kuninglikult Loomakaitse Seltsilt (RSPCA). Sihiks oli ühendada loomaheaolualased pürgimused ja selgitada neid Euroopa võimukoridorides. Arvestades eri maade ja inimeste vaadete suuri erinevusi, pole loomaheaolusuunaline lobitöö lihtne. Paiguti on seoses EL-iga üles kerkinud ka sisepoliitilisi pingeid, kuid saavutatud on oluline lähenemine ühise eesmärgi kujundamisel.
Organisatsiooniliselt moodustus Europarlamendi liikmetest 1983. aastalLoomaheaolu Intergrupp koordineerimaks erinevate poliitiliste rühmituste ühisaktsioone. Igakuistel töökokkutulekutel osaleb 20 kuni 35 parlamendi liiget. Seisukohad on kujundatud näiteks kosmeetikavahendite testimise suhtes loomade peal, vasikate pidamisviiside, silmuspüüniste ja laborkatsete inimahvide osas.
1994. aastast alates loomakaitse temaatika laienes loomariigi, eriti ohustatud liikide kaitsmise küsimustega. Viimase osas kehtib rahvusvaheline leping CITES (Convention on International Trade in Endangered Species). Ühiseid seisukohti jagatakse ka looduslike ressursside säästliku kasutamise alal.
Enamik EL liikmesriike on Eurogrupis esindatud ühe organisatsiooniga. Lisaks kuulub siia ka WSPA (Üleilmne Loomakaitse Ühing).
Eurogrupi seisukohad loomaheaolu küsimustes on mõõdukad ja mõistuspärased. Lähtutakse poliitilisest tarkusest, mille kohaselt süsteemi efektiivne muutmine peab tulenema seestpoolt. Seega tuleb Euroopa poliitilisse süsteemi liitumisega olla äärmiselt ettevaatlik. Formuleeritakse Euroopa Komisjoni erinevate tasandite seisukohti ning esitatakse tulemused ametlikult Euroopa nõukogule. Nii käivitati ühisprojekt Euroopa Laborloomateaduse Liidu Föderatsiooniga loomkatsete läbiviijate koolitamiseks.
Eurogrupile avaldab poliitilist survet Eurokoalitsioon Loomkatsete Lõpetamiseks 1994. Koalitsiooni eestvõtjaks ja suunajaks on radikaalne Briti Vivisektsioonivastane Liit. Europarlamendis leidub selle suuna toetajaid, kes tõsimeeli peavad võimalikuks lahendada mitmetahulisi keerukaid küsimusi loomkatsete osas lihtsal viisil. Vaatamata ahvatlustele säilitab Eurogrupp loomkatsete osas mõõduka ja aruka lähenemise.
Euroliidu algses põllumajanduspoliitikas määratleti loomi põllumajandustootena (products). Loomade muu kasutamine, nt teaduse arendamisel ei vasta hoopiski toodud mõistele. Õigemaks ja laiemaks 'looma' määranguks saab olla 'tunnetav olend'.
Euroliidus tähtsustatakse loomaheaolu probleeme oluliselt rohkem kui sinna pürgivates kandidaatmaades. Eestis on küll kohe-kohe jõustumas ulatuslik, mõne peatüki osas isegi põhjalik loomakaitseseadus. Kommentaare selle olemuse ja euronõuetele vastavuse kohta pole eelnõu autorid siiani avalikustanud. Pole teada milliseid parandusettepanekuid eelnõule arvestati ning mis kaalutlustel üks või teine variant sisse võeti. Ingliskeelne valiidne variant pole seni kättesaadav. Ajakirjanduse jaoks on loomakaitsealane seadusandlus atraktiivne ainult erakorralise loomapiinamise vms korral.
Korvamaks kandidaatriikide eelduspärast mahajäämust loomaheaolu edendamisel toimus 30.novembril 2000 Brüsselis TAIEX'i seminar teemal "Loomakaitsenõukogu moodustamine ja funktsioneerimine kandidaatriikides". Seminari suuniste rakendamiseks ja mõnede EL liikmesriikide kogemuste tutvustamiseks toimus 11.juunil 2001 Tallinnas Euroliidu ja TAIEX'i esindaja dr. Peter van Houwelingeni eestvõtmisel ja põllumajandusministeeriumi juures oleva loomakaitsebüroo (Katrin Alekand) organiseerimisel kokkutulek-seminar.
Loomakaitsenõukogu teema arutamisele olid peale vastavate ametiisikute kutsutud ka Eestis tegutsevate loomakaitseühingute esindajad, TÜ vivaariumi juhataja ja loomade transpordifirma juht. Hubases miljöös tutvustas Peter H. oma riigi (Madalmaad), Inglismaa (UK), Rootsi jt EL liikmesriikide loomaheaolualase olukorda, peamiselt siiski euronõuete järelvalve osas. Võrreldes Põhjariikidega peetakse Euroopa Nõukogu konventsioonide nõudeid leebeks. Vaatamata suurele riikidevahelisele erinevusele jäi kõlama soovitus luua kandidaatriigis koordineeriv ja soovitusliku statuudiga loomakaitsenõukogu (komitee, komisjon vms.).
Kandidaatriikide elanikkonna teadlikkuse tõusu indikaatorina nähakse loomakaitse organisatsioonide olemasolu ja sidemete parandamist loomaheaolu Eurogrupiga. Ette nähakse jätkuv TAIEX'i tegevus teadlikkuse tõstmisel, sh teabe levitamisel. Seminaril tõstis Peter H. esile loomade heaolu nende transportimisel. Kaudselt viitas ta Eestist Itaaliasse tapmiseks saadetud hobuste transpordil avastatud puudustele. Järgmistel päevadel oli planeeritud praktiline õppus loomade transpordi korraldajatele ja järelevalvajatele.
Loo autori arvates on nõukogu euromõistes määratlemisega tegemist siiski rohkem loomaheaolu tagava struktuuriga, mis lähtub teaduslikult ja eetiliselt põhjendatud farmiloomade ja -lindude ning laboriloomade pidamise, söötmise, tapmise ning transpordi reglementeerimisest. Eesti keeles tähendab loomakaitse ja vastavate seltside praktika eeskätt praktilist tegelemist lemmikloomade probleemide ja uitloomade saatusega. Euroopa Nõukogu konventsioonid lemmikloomade (vaatamata nende päritolule) asju ei käsitle. Kõik osalejad kiitsid põhimõtteliselt heaks laia esindatusega loomakaitsenõukogu loomise.
Ühtset ja selget seisukohta ei suudetud formuleerida nõukogu juriidilise staatuse, pädevuse ja teemade haarde osas. Uues loomakaitseseaduses sellist institutsiooni ette ei nähta. Seaduses fikseeritakse küll põllumajandusministri alluvuses tegutseva loomkatsete eetikakomisjoni loomine, mis sisuliselt peaks loastama kõiki (valdavalt Tartus läbiviidavaid) loomkatseid. Vaatamata mitmete riikide praktikale tekitab mõningat kõhklust ühe, antud juhul põllumajandusministri kompetentsus väga laiahaardelise ja keeruka loomaheaolu problemaatika vallas. Ministri loodud ja kaudselt temale ka alluv nõukogu võib saada ülemäära mõjutatavaks kitsastest huvigruppidest.
Loodetavasti suudavad vastutavad ametkonnad luua Euroliidule ja üldsusele vastuvõetavad loomakaitsealased struktuurid. Palju raskem saab olema siiski inimeste eetilise valmiduse tagamine rohujuure tasandil. See tuuakse ära ülalmärgitud suunistes esimese punktina.