Seljapeki paksus
Seljapeki paksus on näitaja, mida kasutatakse siiani searümpade toitumuse määramiseks mõnes riigis, kus pole veel üle mindud rümba hindamisele tailihasisalduse alusel.
Rümpade hindamine seljapeki paksuse järgi ei stimuleeri seakasvatajaid tootma suure tailihasisaldusega rümpasid. Normaalsetes majanduslikes oludes on probleemiks liigse peki (rasva) kasutamine. Samas peaks meeles pidama, et selja- ja turjapekki on tarvis vorstitööstuses paljude vorstide tootmisel.
Joonis. Poolrümba pekipaksuste mõõtmiskohad (BF 1 – õlgmiku paksem koht; BF 2 – 6.-7. roide kohal; BF 3 – selja õhem koht; BF 4 – keskse tuharalihase (m. gluteus medius) kõrgemast punktist) (A. Tänavots)
Üheks põhjuseks, miks kasutatakse rümba kvaliteedi hindamist seljapeki paksuse järgi, on mõõtmisvahendite puudumine väiksemates lihatööstustes ja farmide tapapunktides tailihasisalduse määramiseks tapaliinil (Rei, 2004).
Praeguseks ajahetkeks on Eestis sigade aretusel saavutatud tase, kus sigade seljapekk on vähenenud, lihassilma pindala ja rümba tailihasisaldus suurenenud lihatööstuste andmetel 59-60%-ni. Liigne rümba tailihasisalduse suurenemine võib põhjustada liha kvaliteedi alanemist (Põldvere jt, 2010).
Tabelis on toodud Eesti Tõusigade Aretusühistus hinnatud noorkultide rümpade lihajõudluse andmed.
Tabel. Noorkultide rümpade keskmine lihajõudlus tõuti (2002-2008. a)
Näitajad | Tõug | ||||
Eesti maatõug | Eesti suur valge tõug | Pjeträän | Kokku/ keskmine | ||
Kontrollitud järglaste arv | 749 | 1004 | 189 | 1942 | |
Seljapeki paksus 6.-7. roide kohal, mm | 16,8 | 19,6 | 19,5 | 18,5 | |
Lihassilma pindala, cm2 | 48,0 | 47,7 | 50,8 | 48,1 | |
Tailihasisaldus rümbas, % | 60,6 | 59,7 | 60,8 | 60,2 | |
Rümpade jagunemine klassidesse SEUROP klassifikatsiooni järgi, % | |||||
S – lihaskudet 60% ja rohkem | 68,2 | 48 | 61,4 | 57,1 | |
E – 55 – 60% | 29,4 | 49,5 | 38,6 | 40,7 | |
U – 50 - 55 | 2,4 | 2,5 | - | 2,2 |