Seljapeki paksus

Seljapeki paksus on näitaja, mida kasutatakse siiani searümpade toitumuse määramiseks mõnes riigis, kus pole veel üle mindud rümba hindamisele tailihasisal­duse alusel.

Rümpade hindamine seljapeki paksuse järgi ei stimuleeri seakasvatajaid tootma suure tailiha­si­saldusega rümpasid. Normaalsetes majanduslikes oludes on prob­leemiks liigse peki (rasva) kasu­­tamine. Samas peaks meeles pidama, et selja- ja turjapekki on tarvis vorstitööstuses paljude vorstide tootmisel.

Poolrümba pekipaksuste mõõtmiskohad (BF 1 – õlgmiku paksem koht; BF 2 – 6.-7. roide kohal; BF 3 – selja õhem koht; BF 4 – keskse tuharalihase (m. gluteus medius) kõrgemast punktist) (A. Tänavots)

Joonis. Poolrümba pekipaksuste mõõtmiskohad (BF 1 – õlgmiku paksem koht; BF 2 – 6.-7. roide kohal; BF 3 – selja õhem koht; BF 4 – keskse tuharalihase (m. gluteus medius) kõrgemast punktist) (A. Tänavots)

Üheks põhjuseks, miks kasutatakse rümba kvaliteedi hindamist seljapeki paksuse järgi, on mõõ­t­mis­vahendite puudumine väiksemates lihatööstustes ja farmide tapapunktides tailiha­sisalduse määramiseks tapa­liinil (Rei, 2004).

Praeguseks ajahetkeks on Eestis sigade aretusel saavutatud tase, kus sigade seljapekk on vä­henenud, lihassilma pindala ja rümba tailihasisaldus suurenenud lihatööstuste andmetel 59-60%-ni. Liigne rümba tailihasisalduse suurenemine võib põhjustada liha kvaliteedi alanemist (Põldvere jt, 2010).

Tabelis on toodud Eesti Tõusigade Aretusühistus hinnatud noorkultide rümpade lihajõudluse andmed.

Tabel. Noorkultide rümpade keskmine lihajõudlus tõuti (2002-2008. a)

Näitajad Tõug
Eesti maatõug Eesti suur valge tõug Pjeträän Kokku/ keskmine
Kontrollitud järglaste arv 749 1004 189 1942
Seljapeki paksus 6.-7. roide kohal, mm 16,8 19,6 19,5 18,5
Lihassilma pindala, cm2 48,0 47,7 50,8 48,1
Tailihasisaldus rümbas, % 60,6 59,7 60,8 60,2
Rümpade jagunemine klassidesse SEUROP klassifikatsiooni järgi, %
S – lihaskudet 60% ja rohkem 68,2 48 61,4 57,1
E – 55 – 60% 29,4 49,5 38,6 40,7
U – 50 - 55 2,4 2,5 - 2,2