Stress
Ebaharilikku, võõrasse ümbrusse sattudes siga erutub, väsib, kuumeneb või jahtub liigselt. Seal tekib stressiseisund. Termin "stress" on tulnud inglise keelest, kus ta tähendab pinget, pingeseisundit.
Sead peavad pidevalt kohandama oma kehalist seisundit ja elustiili välismaailma tingimustele. Juhul kui siga ei kohane, ei suuda ta ka säilitada kehalist terviklikkust, kasvu ning jõudlusvõimet. Kohanemine ehk adaptsioon on seotud paljude anatoomiliste, füsioloogiliste, biokeemiliste, immunoloogiliste, käitumise ja psüühiliste mehhanismidega.
Terminit "stress" oleks õige kasutada vastureaktsioonina stressoritele, s.t. stressi all kannatav siga peab bioloogiliselt reageerima, et toime tulla ähvardava ohuga.
Stressireaktsioon on oma olemuselt nii kaitse- kui ka kohanemisreaktsioon, ta kindlustab kohanemise muutuvate väliskeskkonna tingimustega.
Põllumajandusloomadel esinevaid stressivorme
Transpordistress. Transpordil mõjub seale: kiirendus paigalt võtul, pidurdus peatumisel, pööretel tekib inerts ja toimib tsentrifugaaljõud, sigade tihe paigutus, müra, libedad põrandad, peale- ja mahalaadimine, ajamine, liiga kõrge või madal välistemperatuur, õhu puudus või tuuletõmme jne.
Olenevalt transporditingimustest ja selle kestusest toimuvad muutused sea füsioloogilises seisundis: võib väheneda kehamass, esineda sigade hukkumist, halvenevad liha omadused.
Transpordistressi suhtes on eriti tundlikud on sead. Kaasaegne kodusiga on aretatud lihasmassi tootmiseks ning aretuse käigus pole südame osamass kasvanud proportsionaalselt lihasmassiga. Koduseal on tekkinud n.ö. tasakaaluhäire: süda ja veresoonkond ei jõua varustada kogu keha piisava hulga vere ja hapnikuga. See on üks põhjusi, miks sigade transpordil on südame seiskumine kõige sagedasem surma põhjus. Kui transpordistressile lisandub mõni teine stressi liik, näiteks temperatuuristress suvisel keskpäeval, siis sigade hukkumine transpordi ajal suureneb.
Joonis. Sead on taranspordi suhtes eriti tundlikud (P. Piirsalu)
Temperatuuristress. Iga loomaliigi jaoks on teatud temperatuurivahemik, mis on optimaalne tema elutegevuseks. Temperatuuri järsud kõikumised tekivad organismis märgatavad muutused: kehamassi vähenemine, söödakulu suurenemine jne.
Tapasigade transpordi korral tuleb võimalusel temperatuuristress viia miinimumini.
Joonis. Temperatuuri kõikumised tekivad organismis märgatavaid muutuseid (A. Tänavots)
Liikumisstressi all mõeldakse füüsilist pingutust: jooks, kestev kõndimine, treppidest või kaldpindasid mööda üles või allapoole minek. Liikumisstress on sagedane tapamajade puhul, mis pole projekteeritud lähtudes looma eripäradest.
Lamamisvõimaluste puudumisel võib sigadel muutuda seisminegi stressoriks, näiteks pikaajalise transpordi korral. Veel olulisem on lamamisvõimaluste olemasolu sigade puhul. Sigadel ulatub füsioloogiline puhkeaeg 20 tunnini ööpäevas.
Joonis. Sigade omavaheline kisklemine tekitab stressi (A. Tänavots)
Stressi vältimise võimalusi. Tapasigade stress toob endaga kaasa rea ebasoovitavaid tagajärgi: liha kvaliteedi langus, saagiste vähenemine, tooraine piiratud kasutamine, seega ka otseselt või kaudselt majanduslike näitajate halvenemise liha töötlemisel ja tarbimisel. Stress on ebasoovitav ka loomakaitse seisukohalt vaadatuna. Seega tuleb luua sigadele tingimused, kus ei teki stressi või on minimaalne stress.