Villkarva diameeter

... e. üldisemalt villa peenus on tähtsaim villa kvaliteeti iseloomustav omadus, sest peenemast villast on võimalik teha parema kvaliteediga (eelkõige pehmemat, ühtlasemat ja suurema väljatulekuga) lõnga ja riiet. Villa peenus määrab ära villa kasutamise otstarbe. Peenemast villast on otstarbekas teha tooteid, mis peavad olema pehmemad (sallid, kampsunid, laste rõivad), jämedamast lõngast aga esemeid ,mis peavad olema tugevamad, vastupidavamad ja võivad olla karmimad (sokid, kindad, mööbliriie, vaibad ). Kuigi villa peenus ja pehmus on omavahel tihedalt seotud ei ole seos absoluutne (vt. villa läige). On teada, et villkarva diameetrist sõltub ka toodete torkivus. Kui vill on jämedam kui 30 µm, siis kootud esemed on sõltuvalt villa peenusest vähem või rohkem torkivad (Naylor, 1992). Kuna villkarv on väga peenike, siis peenuse määramiseks kasutatakse kas okulaarmikromeetiga varustatud mikroskoopi, spetsiaalset villa peenuse mõõturit lanameetrit või kaasaegset Ikoonelektro-optilist või lasertehnikat. Villkarva peenust iseloomustab tema diameeter, mida mõõdetakse mikromeetrites (µm) või väljendatakse LisainfoBradfordi kvaliteedinumbritena
... all mõistetakse ühe inglise naela (458,6 grammi) töödeldud puhta kammvilla ketramisel saadava lõnga pikkust vihtidest. Ühe lõngavihi standardpikkus on 560 jardi ehk 512 meetrit. Mida peenem ja ühtlikum on vill, seda pikemat lõnga saadakse ühe inglise naela kammvilla ketramisel ning seda suurem on Bradfordi number (Jaama, 1984).
(vt. tabel 1). 

Tabel 1. Villa peenusklassid Eestis

Villa peenusklass
LisainfoBradfordi kvaliteedinumbrites, s
... all mõistetakse ühe inglise naela (458,6 grammi) töödeldud puhta kammvilla ketramisel saadava lõnga pikkust vihtidest. Ühe lõngavihi standardpikkus on 560 jardi ehk 512 meetrit. Mida peenem ja ühtlikum on vill, seda pikemat lõnga saadakse ühe inglise naela kammvilla ketramisel ning seda suurem on Bradfordi number (Jaama, 1984).
Peenusklassi piirid mikromeetrites, µm Villa peenusklasside üleviimine mikromeetriteks Villkarva loogete arv 1 sentimeetril, looget/cm
80 18 ja peenem 17 7
70 18.1...20 19 6
64 20.1...22 21 5
62 22.1...24 23 4
60 24.1...26 25 3.3
58 26.1...28 27 3
56 28.1...30 29 2.7
50 30.1...33 32 2.5
48 33.1...36 34 2.3
46 36.1...39 37 2.2
44 39.1...41 40 2
40 41.1...43 42 1.5
36 43.1 ja jämedam 43 1

Kahjuks on villa peenuse määramine mõõteriistadega küllaltki aeganõudev ning töömahukas ning Eestis on seda tehtud eelkõige teadlaste poolt. Kõige odavam aparaat villa peenuse mõõtmiseks on mikroskoop, mis on varustatud objektiiv- ja okulaarmikromeetriga. Mikroskoobi all määratakse teatud arvu villkarvade keskmine diameeter ja arvutatakse villaproovi keskmise peenuse variatsioonikoefitsient. Villa peenust võib hinnata ka silma järgi kasutades mikroskoobiga kontrollitud villa etalone, kuid see nõuab piisavalt kogemusi ja tulemused ei pruugi olla täpsed sõltudes suurel määral hindaja oskustest. Lihtsam silma järgi peenuse hindamise viis seisneb villkarva loogete arvu lugemisega ühel sentimeetril (vt. tabel 1). Tabelist 1 nähtub, et peenem vill on säbaram ja omab ühel sentimeetril suurema arvu lookeid.

Villkarva diameetri erinevused üksikute villkarvade vahel sõltuvad lamba tõust, soost, vanusest, söötmisest ja individuaalsetest omadustest. Kõige peenemat villa annavad meriino lambad, kellel on aga halb lihajõudlus, mistõttu nende tõugude populaarsus Euroopas on viimasel aastakümnel tunduvalt vähenenud. Probleem seisneb selles, et villa peenus on negatiivses korrelatsioonis lamba lihajõudlusega. Seepärast on problemaatiline teha valikut ainult lamba villa peenuse järgi, sest see vähendab kehamassi ja lihajõudlusnäitajaid. Seetõttu on väga peene villaga lambad (meriino) tavaliselt väikse suuruse ja kehvemate lihajõudlusnäitajatega.

Lamba halva söötmise tulemusena võib villkarva diameeter erineda üksiku villkarva piires. Nälgimise puhul tekib villkarvale nn. “näljapeenus”, mis vähendab oluliselt villa tugevust ja sellisest villast ei saa tugevat ja vastupidavat lõnga.

Villa peenuse järgi on hakatud lambatõugusid klassifitseerima:

Ingliskeelsetes riikides kasutatakse peenuse kategooriate väljendamiseks veidi teistsuguseid nimetusi: meriino-, krossbred- ja vaibavill. Täpseid piire villa peenuse kategooriate osas kindlaks määratud ei ole, kuid orienteeruvalt peetakse kuni 26 µm jämedusega villa meriino-, 26...41 µm krossbred- ja Lisainfovillakut
lamba terviklik, villkate, mis saadakse peale lamba pügamist. Villaku massi all mõistetakse ka lamba villatoodangut. Villak koosneb Lisainfosäukudest
peen-ja poolpeenvillalammaste villaku koostisosa. Villa säuk võib olla ühtlik või ebaühtlik. Ühtliku säuguga lammastel on säugu moodustunud villkarvad ühtlase diameetri ja pikkusega. Ebaühtliku säuguga lammastel on säugu moodustunud villkarvad ebaühtlase diameetri ja pikkusega ning villasäugus on erinevaid villakarva liike (alusvillkarvad-, üleminekuvillkarvad, pealisvillkarvad). Ühtliku säuguga lammaste vill on kvaliteetsem, sest see on paremini kedratav ja tooted kõrgema kvaliteediga (Jaama, 1946).

Ühtlik villasäuk (P. Piirsalu)
Ühtlik villasäuk (P. Piirsalu)

, mis on omavahel side-villkarvadega seotud. Jämevillalammastel ja pooljämevillalammastel nimetatakse säukusid salkudeks, sest villasalgud on omavahel vähem seotud ja villak laguneb kergemini osadeks. Villa säugud (salgud) koosnevad üksikutest villkarvadest.
mille keskmine villkarvade diameeter on üle 41 µm vaibavillaks.

Tõud ja villatüübid (British Wool)

  Peenike Keskmine Ristand Künklik piirkond Mäestik Loomulikult värvunud Läikiv
Tüüpilised tõud Clun Forest, Dorset Down, Dorset Horn, Shropshire, Oxford, Southdown jt. Suffolk fotol Lleyn, Texel, Romney, Border Leicester jt. Half Bred fotol Welsh Mule, Greyface, jt. Nort of England Mule fotol Beulah, Hill Radnor, Gritstone, Lonk jt. Cheviot fotol Blackface, Swaledale, Rough Fell jt. Welsh Mountain fotol Black Welsh, Herdwick, Shetland Moorit jt. Jacob fotol Lincoln Longwool, Wensley-dale, Devon, Cornwall Longwool jt. Blue Leicester fotol
Peenikese villatüübi tüüpiline esindaja - suffolk (British Wool) Keskmise villatüübi tüüpiline esindaja - pooleverene (British Wool) Peenikese villatüübi tüüpiline esindaja - põhja-inglise muul (British Wool) Künkliku piirkonna villatüübi tüüpiline esindaja - ševiot (British Wool) Mäestiku villatüübi tüüpiline esindaja - walesi mägilammas (British Wool) Värvilise villatüübi tüüpiline esindaja - jacob (British Wool) Läikiva villatüübi tüüpiline esindaja - sinisepealine leister (British Wool)
Vahemik mikronites 29-35 31-35 29-33 30-33 35+ 30-35+ 26-35+
Villasäuk Peenikese villatüübi villasäuk(British Wool) Keskmise villatüübi villasäuk (British Wool) Peenikese villatüübi villasäuk (British Wool) Künkliku piirkonna villatüübi villasäuk (British Wool) Mäestiku villatüübi villasäuk (British Wool) Värvilise villatüübi villasäuk (British Wool) Läikiva villatüübi villasäuk (British Wool)
Peamised lõppkasutusalad Õhukesed riided & tviidid, vilt, magamis-matid & käsitsi kudumine Riided, käsitsi kudumine, tviidid & vaibad Vaibad & kudumid Õhukesed tviidid, rõivad, flanellid & vaibad Käsitsi kudumine, tviidid & vaibad Vaibad & kudumid Peenikesed läikivad lõngad, kudumid, vaibad & kootud riided