Villasäugu määrdunud osa %

IkoonVillasäugu määrdunud osa osakaal villasäugu üldpikkusest (protsentides) iseloomustab eelkõige pesemata Lisainfovillaku
lamba terviklik, villkate, mis saadakse peale lamba pügamist. Villaku massi all mõistetakse ka lamba villatoodangut. Villak koosneb Lisainfosäukudest
peen-ja poolpeenvillalammaste villaku koostisosa. Villa säuk võib olla ühtlik või ebaühtlik. Ühtliku säuguga lammastel on säugu moodustunud villkarvad ühtlase diameetri ja pikkusega. Ebaühtliku säuguga lammastel on säugu moodustunud villkarvad ebaühtlase diameetri ja pikkusega ning villasäugus on erinevaid villakarva liike (alusvillkarvad-, üleminekuvillkarvad, pealisvillkarvad). Ühtliku säuguga lammaste vill on kvaliteetsem, sest see on paremini kedratav ja tooted kõrgema kvaliteediga (Jaama, 1946).

Ühtlik villasäuk (P. Piirsalu)
Ühtlik villasäuk (P. Piirsalu)

, mis on omavahel side-villkarvadega seotud. Jämevillalammastel ja pooljämevillalammastel nimetatakse säukusid salkudeks, sest villasalgud on omavahel vähem seotud ja villak laguneb kergemini osadeks. Villa säugud (salgud) koosnevad üksikutest villkarvadest (Canary Coloration..., 1980).
 kvaliteeti. Mida väiksem on silmaga nähtav määrdunud osa villasäugu üldpikkusest, seda parem on Lisainforasuhigi
 nahas asetsevate rasu-ja higinäärmete sekreet, mis koosneb kahest erinevate omadustega fraktsioonist-rasust ja higist (Piirsalu, 1991) Rasu (lanoliin) on rasuhigi kasulik komponent, mis kaitseb villa mitmesuguste kahjulike keskkonnamõjude eest (niiskus, päike jt. ) Higi tekib lammaste higistamisel ja sellel on aluseline reaktsioon (pH 7-10). Poolpeenvillalammastel on pestud villas soovitav rasu hulk 8-12%, higi sisaldus varieerub 7-23%-ni. Soovitav rasu-higi vahekord on peenvillalammaste villas 0,4:1- 1:1. Mida vähem sisaldab rasuhigi higi seda paremate villa kaitsvate omadustega on rasuhigi. Higi sisaldab peale vee, mineraalainete, orgaaniliste ainete (kusihape, lenduvad rasvhapped, valgud) ja soolade ka kollaseid pigmente. Lammaste rohkel higistamisel väheneb rasuhigis higi osakaal ja rasuhigi kaitsevõime väheneb ning higis olevad kollased pigmendid tungivad villakarva struktuuri ja villa omandab kollaka tooni ehk vill kolletub. Higi hulga suurenemine rasuhigis mõjutab ka rasuhigi värvust (Canary Coloration..., 1980).
kvaliteet ning tema kaitsevõime keskkonna tegurite ees (tolm, ultraviolettkiired, uriin). Optimaalne rasu kogus rasuhigis, rasu ja higi osakaal ning säugu tüüp suurendavad villaku kaitsevõimet ning tänu sellele moodustab soovitud juhul villasäugu määrdunud osa vaid ligikaudu veerandiku villasäugu üldpikkusest. Kui villasäuk on määrdunud üle 50% ulatuses on tegemist halva rasuhigiga ja lahtise, hõreda villakuga, mis on keskkonna-tegurite suhtes väiksema kaitsevõimega.