Villa mahutavus

(wool bulk) on täiesti uus villa kvaliteeti iseloomustav näitaja, mis on võetud kasutusele alles pärast 1994. a Uus Meremaal toimunud Massey konverentsi, kui anti selle näitaja kohta tehniline iseloomustus (Burling-Claridge, 1995). Praegu on see juba kasutusel koos ülalseletatud näitajatega rahvusvahelistes villatestides ja villakaubanduses. See on võimalikuks osutunud tänu tehnoloogia täiustumisele (uued mõõtmismeetodid). Tänapäeval toimub maailmaturul villapartiide ost-müük nn. villa spetsifikatsioonide alusel mitte villa näidistega nagu seda varem tehti. Villa spetsifikatsioon sisaldab endas lisaks villa mahutavusele (cm3/g) järgmised kvaliteedinäitajad:

  • villkarva diameeter (µm),
  • villa pikkus (mm ja variatsioonikoefitsient),
  • säsikihti omavate villkarvade osatähtsus (%),
  • värvus (Lisainfokolletumise
    e villa kollaseks muutumine (canary colouration) on villa kollaseks muutumine teatud keskkonnatingimuste toimel (kõrge temperatuur, niisked ruumid jt), kusjuures kollane toon säilib ka pärast villa mitmekordset pesemist (Canary Coloration…, 1980). Kolletunud villa rasuhigi pH on kõrgem (pH 8,5-10) kui valge villa rasuhigil (pH 7,0-8,5), sest higistamisega kaasneb aluselise reaktsiooni tõus. Seetõttu on kolletunud vill tundlik pesemisvahendite suhtes ning see võib vähendada kolletunud villa tugevust. Samuti on teada, et kolletunud villas on bakterite hulk suurem ja nende pikemajalise mõju tagajärjel on kolletunud vill halvemini töödeldav, väiksema tugevusega ning sellisest villast valmistatud riideesemete kasutusiga on lühem. Villa kolletumist mõjutavad ka geneetilised tegurid (päritavuskoefitsent ~0,25) ja villa kolletumist saab vähendada suguloomade valikuga (Piirsalu, 1991). Tihedama, lühema ja kinnise villasäuguga lammastel kolletub vill rohkem, sest vihmavesi tungib neil vähemal määral villakusse ja vihmavesi neutraliseerib vähem higi aluselist reaktsiooni. Villa kolletumist aitab vähendada lammaste pügamine vahetult enne kuuperioodi algust, sest lühike vill ei takista higi aurustumist. Lambad peaksid saama karjamaadel varjuda kuuma päikese eest. Karja täienduseks tuleks valida valge rasuhigiga lambaid ja villa tuleks hoida pärast pügamist õhku läbilaskvates kottides, mis hoiab ära villa kolletumist soodustava kondenseeruva vee tekkimise (Canary Coloration…, 1980).
     aste 1st kuni 5-ni),
  • villa läige (1st kuni 5ni).

Spetsifikatsiooni on valitud need näitajad, mis iseloomustavad kõige paremini villa kvaliteeti.

LisainfoMis siis ikkagi on villa mahutavus?
Defineeritakse seda kui villa spetsiifilist mahtu teatud puhta villa massi kohta (cm3/g) ja see väljendub villkarvade erinevas mahu moodustumise võimes ning on seotud villkarvade erineva koostoimega (joonis) nii kraasimisel, ketramisel kui kudumisel. Seepärast antakse see omadus edasi villalt heidele, lõngale ja isegi lõpptoodangule (Sumner, 1994). On teada, et villa mahutavus on sõltuv villa säbarusest ja villkarva diameetrist, sest säbaram vill haarab enda alla rohkem nähtavat mahtu. Suurema mahutavusega villast saab ketramisel suurema mahutavusega lõnga, s.t. lõnga diameeter on suurem sama villa pikkuse juures. Järelikult ka lõngakera on suurem ja toodetel on parem, õhulisem väljanägemine. Kudumisel lõng katkeb vähem (Burling-Claridge, 1995).

Joonis. Villa mahutavus avaldub villkarvade erinevas koostoimes, mis antakse villalt edasi heidele, sellelt lõngale ja tootele. Üleval (A) on joonis kahe villkarva koostoime kohta madala villa mahutavuse puhul, all (B) - sama suure villa mahutavuse korral
Joonis. Villa mahutavus avaldub villkarvade erinevas koostoimes, mis antakse villalt edasi heidele, sellelt lõngale ja tootele. Üleval (A) on joonis kahe villkarva koostoime kohta madala villa mahutavuse puhul, all (B) - sama suure villa mahutavuse korral

Joonis 1. Villa mahutavus avaldub villkarvade erinevas koostoimes, mis antakse villalt edasi heidele, sellelt lõngale ja tootele. Üleval (A) on joonis kahe villkarva koostoime kohta madala villa mahutavuse puhul, all (B) - sama suure villa mahutavuse korral
Joonis 1. Villa mahutavus avaldub villkarvade erinevas koostoimes, mis antakse villalt edasi heidele, sellelt lõngale ja tootele. Üleval (A) on joonis kahe villkarva koostoime kohta madala villa mahutavuse puhul, all (B) - sama suure villa mahutavuse korral

Uus-Meremaa teadlase Sumneri (1994) arvates on villa mahutavusel väga kõrge päritavus 0.6 (kõrgem teistest villkarva füüsikalistest omadustest), mis näitab, et söötmine ja pidamine mõjutavad antud näitajat vaid 40% ulatuses. Villa mahutavuse alusel on Uus Meremaa lambatõud jaotatud 3 erinevasse rühma:

  1. Madala villa mahutavusega (17...23 cm3/g) tõud, kuhu kuuluvad pikavillalised  Ikoonleisteri ja Ikoonlinkolni tõugu lambad.
  2. Keskmise villa mahutavusega (24...30 cm3/g) on Ikoonkorrideili ja Ikoonperendeili tõugu lambad.
  3. Kõrge villa mahutavusega (30...35 cm3/g) lambatõugude hulka arvatakse Ikoontekseli, Ikoonševioti ja meriino lambad.