Avaleht > Märksõnad 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

Märksõnad 

Allikas: Karusloomakasvatuse terminid. H. Tikk, V. Tikk, S. Kangur, L. Hansson. Tartumaa Põllumeeste Liit, Eesti Maaülikool. 2007.

  • aguutivärvus – ulukivärvus punarebasel, tšintšiljal, uluk­küülikul jt. Aguutivärvuse puhul on kattekarva alaosa ja tipp tumedad, kesk- ja ülaosa hele või valge.
    E. agouti color pattern
  • hõbejuse intensiivsus – hõbejuse avaldumise aste, mis oleneb hõbejate (ja plaatinakarvade) esinemise tihedusest, heleda vööndi laiusest ning üleni pigmenteerunud karvade osatähtsusest karvkattes.
    E. intensity of silver
  • hõbejuse protsent – ühtlaselt hõbejate karvadega kaetud karusnaha osa (või looma kehaosa) pikkuse suhe protsentides karusnaha (või looma keha) pikkusesse.
    E. silveriness percentage
  • hõbejas rõngas, hõbejane rõngas – karvatüviku hele vöönd pigmenteerunud alade vahel.
    E. silvery ring
  • isaskaruslooma polügaamiline võime – isaskaruslooma omadus paaritada ühe paaritussesooni vältel mitut emas­looma.
    E. polygamous power of male fur animal
  • kandekast – karusloomade kandmiseks ja kaalumiseks kasutatavad traatvõrgust või plekist, õhuavadega kastid, mis on varustatud käepidemega. Kasti otstes on siibrid. Erinevate karusloomaliikide kandekastide mõõtmed on erinevad.
    E. carrying box, carrying crate
  • karusloom – karusnaha saamiseks farmides kasvatatav või ulukina kütitav loom.
    E. fur animal, fur-bearing animal, fur-bearer
    • emaskarusloom
      E. female fur animal
      • mittetiinestunud emaskarusloom – isasloomaga paaritatud emaskarusloom, kes ei viljastunud.
        E. nonpregnant female fur animal
      • paaritamata emaskarusloom, ahtraksjäänud emas­karusloom – emaskarusloom, kes on jäänud paari­tusperioodil paaritamata.
        E. barren female fur animal
      • põhikarja emaskarusloom – tootmisaasta algul põhikarjas olev emaskarusloom.
        E. foundation female fur animal
    • isaskarusloom
      E. male fur animal
    • tapanoorkarusloom, nahanoorloom, nahastatav noor­karusloom – karusnaha saamise eesmärgil tapmiseks määratud, samal aastal sündinud karusloom.
      E. young fur animal for slaughter
    • uuendkarusloom, noor sugukarusloom, remontkarus­loom – sugukarusloomade karja täiendamiseks sügisel põhikarja viidavad noorloomad.
      E. young breeding fur animal, young replacement fur animal
  • karusloomade heaolu
    E. fur animal welfare, fur animal well-being
    • heaolu kontseptsioon – eesmärk on vähendada puuri­karusloomade kannatusi, kindlustades neile tingi­mused, mis arvestavad loomade vajadusi ja käitumus­likke harjumusi.
      E. concept of welfare
    • heaolu hindamiskriteeriumid – on tingimused, millised viitavad loomade elukeskkonna seisundile. Nendeks on suremus ja haigestuvus, organismi seisund ja viljakus, käitumislaad ja füsioloogiline seisund.
      E. welfare assessment criteria
  • karusloomade kunstlik seemendus – karusloomakasva­tuses rakendatav loomade loomulikku paaritust asendav aretusvõte, millega saab kiiremini ja ökonoomsemalt kasutada parimaid isasloomi. Karusloomade kunstliku seemenduse esimesed õnnestunud katsed toimusid NLiidus 1940. a. Alates 1970ndatest aastatest kasutatakse ka hõbe- ja sinirebasekasvatuses nende liikide vaheliste hübriidide saamiseks. Teiste karusloomaliikide puhul kasutatakse vähe.
    E. artifical insemination of fur animals
  • karusloomakasvatus – peamiselt minkide, rebaste, sini­rebaste, tšintšiljade, nutriate ja küülikute puurispidamisel põhinev põllumajandusharu karusnahkade ja liha tootmiseks.
    E. fur farming
  • karusloomapuur – on karusloomade elupaigaks, valmista­takse keevitatud tsingitud võrgust silmaga 25×25 mm, traadi jämedus on 2–2,2 mm. Puur asub maapinnast kõrgemal, jalgadel. Puuri külge kinnitub pesakast (mingid) või paigutatakse sisse pesamaja (rebased).
    E. cage, hutch
    • jalutuspuur – on puuri osa, mis on määratud karus­loomade jalutus- ja söötmisruumiks.
      E. animal run
    • kandepuur – sangade või käepidemetega varustatud võrgust puur, millega on võimalik loomi transportida lühikeste vahemaade taha.
      E. portable cage
  • karusnaha defektid e karvkatte kahjustused – karvkatte seisundid, kus esinevad katte- või aluskarvade murdu­mised, väljalangemised või muud vigastused, mis on tekkinud kas eluajal, tapmisel, naha nülgimisel, esmasel töötlemisel, säilitamisel või transpordil.
    E. fur defects
    • avatud aluskarv, avatud karvkate – karusnaha defekt, mis on tingitud aluskarvastiku vähesest kattumisest kattekarvadega.
      E. open fur
  • karusnaha defektsus – karvkatte vigastused, karvade puudumised, karvade väljalangemine, nende värvuse muutus võrreldes normaalse karusnahaga, alusnaha ja mälvapoole kahjustused.
    E. fur defectiveness, fur faultiness
  • karusnaha kvaliteet – kõikide karusnaha omaduste esinemine, defektide puudumine nii karvade värvuse, karvkatte terviklikkuse, tiheduse, elastsuse osas, alusnaha ja mälvapoole vigastuste puudumine.
    E. fur quality
  • karusnaha märgumine – uriini tahtmatu nirisemine ja valgumine kõhualusele piirkonnale kusiti ümbrusesse. Karvkate muutub niiskeks, nahal tekib ärritusseisund, muutub põletikuliseks. Esineb minkidel.
    E. wetting of fur
  • karusnaha sort – väljendab katte- ja aluskarvade arengu seisundit, alusnaha värvust ja mälva puhtust. Esimesse sorti kuuluvad nahastusperioodi aegsed karusnahad. Nendel on lõplikult arenenud välja katte- ja aluskarvad, karvkate on tihe, läikiv, siidjas, alusnahk – hele ja mälvapool puhas. Teise sorti kuuluvad karusnahad nendelt loomadelt, kes on tapetud või surnud hilissügisel või varakevadel. Nende karvkate on õhem, katte- ja aluskarvad ei ole lõpuni välja kasvanud. Alusnahk on sinaka varjundiga, mõnedel üleni sinakas.
    E. fur sort, fur grade
  • karusnahk – on karusloomade, ka metsloomade nahk, mis on kaetud tihedate katte- ja aluskarvadega.
    E. fur
    • normaalne karusnahk – kui nahka kattev karvkate on arenenud lõplikult välja, aluskarv on tihe, kogu karvkate on tihe, ühtlane, läikega, elastne, alusnahk ja mälv on heledad.
      E. normal fur
    • tuhm karusnahksinirebase või hõberebase karusnahk, millel kõik või peaaegu kõik kattekarvad on ühtlaselt kogu pikkuses pigmenteerunud.
      E. dull hair coat
  • karv, karvad
    E. hair, hairs
    • aluskarvad – jagunevad ülemineku ja villkarvadeks. Karusnaha soojapidavus sõltub peamiselt vill­karvadest.
      E. down hair, ground hair, under hair, underfur, undercoat
    • hallid karvad – ühtlaselt valkjad karvad karusloomade karvkattes.
      E. gray hairs
    • hõbejad karvad – karusloomade osaliselt pigmenteeru­nud kattekarvad, mille ülemises osas on pigmenteeru­mata hõbedane rõngas laiusega 1–15 mm. Hõbeja karva tipp on jällegi pigmenteerunud.
      E. silvercoloured hair, silvery hair
    • juhtkarvad – on karusloomade karvkattes pikemad ja jämedamad, tavaliselt tsonaalselt pigmenteerunud kattekarvad, mille tipud moodustavad loori.
      E. lead hair
    • kattekarvad – kattekarvadel on villkarvade ja naha kaitsefunktsioon. Nad paigutuvad nahas kallakjalt, karvatippude suunaga taha ja alla. Jagunevad juht- ja okas- ehk ohekarvadeks. Tavaliselt tsonaalselt pigmenteerunud.
      E. guard hair
    • kompimiskarvad – jämedad, koonilise tipuga kompi­miskarvad paiknevad karusloomade koonul, kulmudel ja põskedel.
      E. sensory hair, tactile hair
    • ohekarvad, okaskarvad – kattekarvade hulka kuuluvad karvad.
      E. awn hair
    • plaatinakarvad – karusloomade kattekarvad, mis on karvatüviku alus- ja keskosas pigmenteerumata ja tipus vähemal või suuremal määral pigmenteerunud.
      E. platinum hair
    • tsonaalselt värvunud karvad – karusloomade karvad eri värvitsoonidega (näit aguutivärvus).
      E. zonally coloured hair
    • villkarvad – aluskarvade peamine ja peenem osa, arvuliselt ca 80% karvade üldarvust.
      E. wool hair, soft fine hair
    • üleminekukarvad – villkarvade hulka kuuluvad ja nendega sarnanevad karvad, mis on aga neist veidi pikemad ja jämedamad.
      E. intermediate hair
  • karvade depigmenteerumine – pantoteenhappe puudusel esinev vaegushaigus. See algab koonul ja kuklal, levides sealt edasi kaelale, seljale jt kehaosadele. Degpigmen­teerumisega kaasneb karvade väljalangemine.
    E. depigmentation of hair
  • karvade väljalangemine – karusnaha töötlemise defekt, mille on tekitanud karvade nõrgenenud seos nahaga.
    E. falling out of hair, hair shedding
  • karvajuurte paljastumine, väljaulatuv karv – karusnaha töötlemise defekt, mis väljendub karvajuurte paljastu­mises naha mälvapoolsel küljel.
    E. hair stretching through the skin
  • karvaliigid – karusloomade karvkate jaotatakse katte- ja aluskarvadeks. Kattekarvad jagunevad omakorda juht- ja okas- ehk ohekarvadeks. Okas- ja villkarvade ülemineku­vormid, üleminekukarvad, arvatakse villkarvade hulka.
    E. hair types
  • karvavahetus – karusloomade regulaarne karvkatte ealine või sesoonne vahetus, sõltub liigist, aastaajast ja loomade vanusest.
    E. hair shedding, mo(u)lting
  • karvavärvuse geenvalem – peaaegu kõikidelt puurikarus­loomadelt (v.a soobel) on saadud erineva karvkatte värvusega isendeid, mutante, kes on geneetikute poolt tähistatud tähtsümbolitega: dominantsed mutandid suur­tähtedega, retsessiivsed väiketähtedega. Mutandi tähista­miseks tekstis kasutatakse tavaliselt mutandi nimetuse järel sulgudes ainult seda geenipaari, mis muteerus, et teksti mitte koormata kuni 20-täheliste geenvalemitega (näiteks minkide puhul). Rebastel kasutatakse mutantide genotüübi täpsustamiseks kaht geenipaari.
    E. gene formula of coat color, coat color genetic formula
    • punarebase ja standardhõberebase karvavärvuse geen­valem (AABBCCGGPPSSRRww)punarebase ja standardhõberebase karvavärvuse mutante on Skandi­naaviamaades kasutatavate geensümbolite alusel kokku 17: 9 dominantset ja 8 retsessiivset. Geenipaar ww on omakorda muteerudes andnud punarebastel 4 ja standardhõberebastel 5 mitmikalleelina palju uusi karvavärvusi. Täpsemalt on erineva genotüübiga rebaste lähtemutante kirjeldatud märksõna "hõbe­rebane" all.
      E. gene formula of red and silver fox coat color
    • sinirebase karvavärvuse geenvalem (CCDDEEFFGGllsstt)sinirebase karvavärvuse mutante on Skandinaaviamaades kasutatavate geensümbolite alusel kokku 13: 6 dominantset ja 7 retsessiivset. Geenipaarid FF, ss ja tt on omakorda muteerudes andnud mitmikalleelidena uusi karva­värvusi.
      E. gene formula of blue fox coat color
    • standardkährikkoera karvavärvuse geenvalem (ww) – seni on saadud kaks värvilist teisendit: valge ja mustvalge-laiguline kährikkoer. Omaette mutandiks on seni peetud ainult valget kährikkoera (Ww).
      E. gene formula of standard raccoon dog coat color
    • standardmingi karvavärvuse geenvalem (AABBCCeeff  GGHHIIJJKKMMnnOOPPQQRRssTTvvwwzz) – karvavärvuse mutante on Skandinaaviamaades kasutatavate geenisümbolite alusel kokku 35: 15 dominantset ja 20 retsessiivset. Paljud mutandid on omakorda muteerudes andnud mitmikalleelidena uusi karvavärvusi.
      E. gene formula of standard mink coat color
    • standardnutria karvavärvuse geenvalem (AABBCCHH KKPPTTvvwwzz) – mutante on Saksamaal ja Vene­maal kasutatavate geensümbolite alusel kokku 12: 3 dominantset ja 9 retsessiivset. Geenipaar TT on standardnutrial muteerunud seejuures 3 korda, andes seega 3 erineva värvusega mutante.
      E. gene formula of standard nutria coat color
    • standardpuurituhkru karvavärvuse geenvalem (BBCC) – saadud on 3 värvilist retsessiivset mutanti, neist kahele (albiino- ja pastellpuurituhkur) on kinnitatud ka geentähised.
      E. gene formula of standard ferret coat color
    • standardtšintšilja karvavärvuse geenvalem (AABB CCCnCn MMPPPrPrSSSpSpblblpwpwww) – karva­värvuse mutante on Skandinaaviamaades kasutatavate geensümbolite alusel kokku 12: 3 dominantset ja 9 retsessiivset.
      E. gene formula of standard chinchilla coat color
    • ulukküüliku karvavärvuse geenvalem (AABBCCDDEE) – karvavärvus on Inglismaa ja Venemaa teadlaste arvates määratud viie geenipaariga. Erinevatel tõugudel võivad osa neist geenipaaridest esineda mitmikalleeli­dena või lisandub viiele geenipaarile veel täiendavaid modifikaatorgeenipaare. Ulukküülikust aretatud tõuge ja tõugude eri karvavärvusega teisendeid arvatakse kokku olevat 250–300. Käesolevas väljaandes kasuta­takse küülikute karvavärvuse tähistamiseks rahvus­vahelist tähistust.
      E. gene formula of wild rabbit coat color
  • karvkate
    E. coat, hair, hair coat, fur
    • suvekarv – peaaegu kõikidel karusloomadel vahetub talvekarv suvekarvaga märtsi- ja aprillikuus. Algul langevad karvad välja peal ja kaelal, seejärel muudel kehaosadel. Vees eluneval nutrial, kopral, kotikul ja merisaarmal puuduvad karvkatte järsud sesoonsed muutused.
      E. summer hair coat
    • talvekarv – kuivamaaloomadel on talvekarv märksa tihedam, kõrgem, kahusem ja tihedama villkarvaga kui suvekarv. Talvekarva hakkavad karusloomad meie tingimustes vahetama suve teisel poolel. Talvekarv valmib novembri-detsembrikuus.
      E. winter hair coat
    • karvkatte ealine muutuvus – karvkatte vahetumine seoses looma vanusega. Ealised muutused on kiired. Näiteks kiskjaliste karusloomade poegadel hakkab esialgne karvkate 50–60-päevaselt vahetuma suvise karvkatte vastu. Juulikuu lõpul hakkab kasvama juba talvine karvkate.
      E. age-related variation in hair coat
    • karvkatte elastsus – karuslooma karvkatte omadus saavutada pärast naha kokkusurumist, sirutamist või väljavenitamist oma endine karvade asend.
      E. resilience of hair coat
    • karvkatte kohevus, karvkatte kahusus – karusloomade karvkatte kõrgus tingituna karvkatte struktuurist, elastsusest ja nahale laskumise nurgast.
      E. hairiness of fur, flufifness of hair coat
    • karvkatte kvaliteet – karusloomade karvkatte kohevuse, pehmuse, värvuse, läike ja karvade vigastamatuse kogusumma, mis määrab karusnaha kaubalise väärtuse.
      E. quality of hair coat
    • karvkatte kõrgus – karvkatte kõrgus sõltub eeskätt kattekarvade pikkusest. Sellest olenevalt võivad karus­nahad olla kõrge, keskmise või madala karvkattega.
      E. length of hair coat
    • karvkatte läige – oleneb peamiselt karvade kutiikula ehitusest ja karvu võidva naharasu hulgast. Karvade läige võib olla siidjas, klaasjas, pärli- või metalli­taoline.
      E. luster of hair coat
  • karvkatte seisund
    E. hair coat condition
    • hõrenenud karvkate – karusnaha defekt, mis avaldub karvade hõrenemises kas kogu karusnahal või selle üksikutel osadel.
      E. thin-grown hair coat
    • karvkatte hõrenemine kõhuosal – naaritsate karusnaha defekt, mis seisneb kõhu sabapoolse kolmandiku katte- ja osaliselt aluskarvastiku hõrenemises.
      E. thinner abdominal hair coat
    • luitunud karvkate, pleekinud karvkate – karvkate luitub peamiselt otseste päikesekiirte tõttu. Karvade pigment laguneb või pleekub, karvkate muutub pruunikaks, värvus kaotab värskuse.
      E. sun-bleached hair coat
    • näritud karvkate – karusnaha defekt, mis väljendub karvade kahjustuses nende närimise tulemusena looma enda poolt.
      E. barbered hair coat, chewed-off hair
    • pruunistunud karvkate – karvkatte defekt, mida põhjustab karvkatte saastumine väljaheidetega. Esineb peamiselt valgetel ja heledatel minkidel, aga ka heleda karvkattega rebastel ja sinirebastel.
      E. dirty hair coat, contaminated hair coat
    • pulstunud karvkate – karvkatte defekt peamiselt pikakarvalistel karusloomadel. Põhjuseks on karvkatte puudulik hooldamine karvavahetuse ja talvekarva kasvamise ajal.
      E. cotted hair, matted hair, tangled hair, intermingled hair, shaggy hair
  • karvkatte sesoonne muutuvus – enamikul maismaal elavatest karusloomadest toimub karvavahetus kevadel ja sügisel. Rebastel sügisel karvkate ei vahetu, vaid kasvab tihedamaks. Nutriatel toimub karvavahetus aastaringselt enam-vähem ühtlaselt (nn difuusne karvavahetus).
    E. seasonal changes in hair coat
  • karvkatte struktuur – karuslooma katte- ja aluskarvade ehituse ja tiheduse, pikkuse ja peenuse vahekord.
    E. structure of hair coat
  • karvkatte tihedus – sõltub karvade paiknemise tihedusest nahas. Määratakse 1 cm2-le kinnituvate karvade arv (näiteks naaritsatel on see 10 000–12 000, rebastel 8000–10 000). Enamasti määratakse karvkatte tihedust organo­leptiliselt.
    E. thickness of hair coat
  • karvkatte valmimine – karusloomade talvekarv valmib enam-vähem üheaegselt, kõikudes loomaliigiti vaid mõni nädal. Ilmastikutingimused võivad karvkatte valmimist mõjutada 2–3 nädala võrra.
    E. maturation of hair coat
  • karvkatte vildistumine, karvkatte pulstumine – karusnaha defekt, mida iseloomustab sassiläinud karvkate kuni selles vildistunud tuttide moodustumiseni.
    E. felting of hair coat
  • karvkatte värvus – karusloomade kattekarvade ja alus­karvade ülaosa värvuste kombinatsioon, sõltuvalt pigmendi hulgast ja paigutusest karvades.
    E. coat color, fur color
  • karvkatte värvuse puhtus – soovitavate ja mittesoovita­vate varjundite avaldumise määr karusloomade karvkatte värvuses.
    E. cleanness of coat color
  • kooldunud tipud – karusnaha defekt kattekarvade kooldu­nud või lõhenenud tippude tõttu
    E. splitted hair tips, twisted hair tips
  • karusnaha kilepool
    E. flesh
  • loor – karuslooma kattekarvade tippude pigmenteerunud tsoon. Hõberebastel võib loor olla normaalne, raske või kerge, sinirebastel ja naaritsatel aga suuremal või vähemal määral avalduv.
    E. veil
  • mask – sümmeetriline, teravalt piiritletud joonis hõberebase näoosal, mis on moodustunud hõbejatest karvadest.
    E. mask
  • melaniin – nahas ja karvades leiduv pigment. Karvade värvus sõltub melaniini värvusest, kontsentratsioonist ja paigutusest karvas.
    E. melanin
  • nahanäärmed – pärisnahas paiknevad rasu- ja päsmas­näärmed. Päsmasnäärmed on vajalikud vee ja soolade vahetuseks, talvel tavaliselt soikeseisundis. Rasunäärmete ülesanne on epidermi ja karvkatte võidmine naharasuga, et vältida nende kuivamist ja märgumist.
    E. adipose and sweat glands
  • naharasu – naha rasunäärmete sekreet.
    E. fat
  • närimistõbi – on halb harjumus (voom), mille tulemusena loomad kahjustavad (närivad) oma karvkatet. See on selgitamata etioloogiaga haigus, kuid seda võivad esile kutsuda mitmed tegurid – pärilikkus, elukeskkond, sööt, kaasnevad haigused.
    E. hair chewing and fur biting
  • nülgimine – surmatud karusloomadel naha mahavõtmine.
    E. flaying, dehiding
    • nülgimine sukana – kasutatakse sooblite nülgimisel. Nülgimist alustatakse looma ninamikust ja lõpetatakse sabaga.
      E. flaying as a stocking
    • nülgimine tupena – kasutatakse hõberebaste, sini­rebaste ja minkide nülgimisel. Nülgimist alustatakse tagajalgadest.
      E. flaying as a sheath
  • pesakast – äravõetav või alaline osa pesamajast, kus emasloom poegib ja oma järglasi üles kasvatab.
    E. nest box
  • pesamaja – osa puurist, kus karusloom halva ilmaga ja emasloom poegimise ajal varju leiab. Pesamaja on kas ühendatud jalutusruumiga või asetatud selle sisse.
    E. fur-bearing animal shed
  • plaatinakarvade intensiivsus – plaatinakarvade esinemise sagedus kattekarvastikus.
    E. intensity of the platinum hair
  • punakus – standardmingi karusnaha defekt – katte- ja aluskarvade tippude punakas varjund
    E. reddish hair tips
  • punakäpalisus (punakäpasus) – on vastsündinud kutsikatel esinev C-vitamiini puudushaigus. Kutsikatel on käpad turses, liigesed paksenenud, päka padjandid paksenenud, nahk nendel on pingul ja punetav.
    E. red pads
  • puuritahvel – puuri külge riputatud puust, plastikaadist, kartongist või paksemast paberist looma kaart, kuhu on märgitud looma number, sünniaeg, sugu ja puuri number, kus loom asub.
    E. cage plate
  • päsmasnäärmed – nahanäärmed, mille ülesandeks on vee ja soolade vahetus naha kaudu. Talvel on päsmasnäärmed karusloomadel tavaliselt soikeseisundis.
    E. sweat gland
  • rebane (Vulpes vulpes L.) – kiskjaliste perekond, millesse kuuluvatest 6 liigist on peamiselt ainult üks, Ida-Kanada punarebane, andnud farmides kasvatatavaid vorme.
    E. red fox
    • alaska hõberebane (aaBB) – Põhja-Ameerika lääneosas, Alaskas, Euroopas ja Aasias elunev mustjas­pruun kuni must kohalike punarebaste mutant. Ei kasvatata farmides. Eristatav standardhõberebasest karvastikus tihti esineva nõrga pruuni tooni ja kõrvadetaguste mustjaspruunikate karvatuttide abil.
      E. Alaskan Silver fox
    • albiinorebane (AABBcc) – puhta valge karvkattega, pigmendita nina ja küünistega ning helesiniste, kuid punaka varjundiga silmadega väga harva esinev puna­rebase mutant. Aretuses ei kasutata.
      E. Albino fox
    • burgundia rebane (AAbbgg), kaneelrebane – hõbe­rebase karvavärvuse punakaspruun mutant. Üldvärvus punakam kui colicottrebasel, silmad pruunid kuni kollased, pealiskarvade hulgas hõbejaid karvu.
      E. Burgundy fox
    • burgundia kuldrebane (Bbgg), kuldkaneelrebane – punakaspruun, vähemärgatavate hõbejate pealiskarva­dega, veidi heledama üldkarvastikuga kui burgundia rebane. Saadakse kuldrebase (AABb) ja burgundia rebase (AAbbgg) ristamisel.
      E. Burgundy Gold fox
    • burgundia marmorrebane (AAbbggWMw) – saadakse burgundia rebase ja põhja marmorrebase ristamisel. Veidi pruunika tooniga helehall rebane.
      E. Burgundy Marble fox
    • colicottrebane (AAbb-) – hõberebase karvavärvuse tumepruun mutant, kellel ei ole Skandinaaviamaade hõberebaste karvavärvuse nomenklatuuris veel geen­tähist. Pealiskarvade hulgas on rohkesti hõbejaid karvu. Kõrvad ja jalad on keha karvastikust tumedamad, silmad sinised.
      E. Colicott Brown fox
    • farmihõberebane (AAbb), standardhõberebane, ida­hõberebane – üldnimetus praegu farmides kasvatata­vatele hõberebastele. Esimene kiskjaliste karus­loomade esindaja karusloomafarmides. Kanada idaosa punaste rebaste must-hõbejas mutant.
      E. caged silver fox, farmed silver fox
    • gruusia valgerebane (AAbbWGw), gruusia rebane, bakuriani rebane, valge rebane – 1943. a Bakurianis saadud hõberebase värvusmutant. Valge karvkattega, millele lisanduvad mustad laigud koonul, käppadel ja tihti ka seljal, kus võivad moodustada rihmakujulise vööndi. Kõrvad mustad.
      E. Georgian White fox
    • heterosügootne alaska hõberebane (aaBb) – farmides vähekasutatav hõberebase karvkatte värvuse lähte­mutant. Annab kahekordse hõberebasega ristamisel järglastena 100% standardhõberebaseid. Karvkatte kvaliteet mõnevõrra parem kui alaska hõberebasel.
      E. Sub-Alaskan Silver fox
    • heterosügootne standardhõberebane (Aabb) – karusnaha värvuse puhtus on halvem kui standard­hõberebasel. Fenotüüp raskesti eristatav standard­hõberebasest, viimasega paaritamisel on pesakonnas 100% standardhõberebaseid. Kasutatakse aretustöös ja nahkade tootmisel harva.
      E. Sub-standard Silver fox
    • hõberebane (AAbb) – saadud punarebase mustade karvavärvuse mutantide Ida-Kanada loodusest kinni­püüdmise ja farmitingimustes pidamise ning aretuse teel. Karvavärvus süsimust kuni helehõbehall. Katte­karvad hõbejad, sabatipp valge. Üldmõiste hõbe­rebane alla kuuluvad peale alaska (aaBB) ja standard­hõberebase (AAbb) veel alljärgnevad geenipaaride AABB muteerumise tulemusena tekkinud genotüübid: heterosügootne standardhõberebane (Aabb), heterosügootne alaska hõberebane (aaBb), kahekordne hõberebane (aabb), hõberistrebane (AaBb). Puna­rebaselt hõberebasele üleminekuvärvust kannavad geenipaaride AABB muteerumise tulemusena kuldrebane (suitsjaspunane rebane) (AABb) ja alaska ristrebane (kuldristrebane) (AaBB).
      Kõiki eeltoodud kaheksat genotüüpi + punarebast (AABB) kasutatakse käesoleval ajal uute rebase karvavärvuse mutantide saamiseks, et rikastada rebasenahaturgu uute värvustega.
      E. Silver fox
    • hõberistrebane (AaBb) – saadud standardhõberebase ja alaska hõberebase ristamisel. Järglaskond on 100% hõberistrebased. Hõberebaste hulka kuuluv karva­värvuse genotüüp tumedate karvade, jalgade, saba ja näoosaga ning pruunikasmustja, hõbejaid karvu sisaldava karvkattega.
      E. Silver Cross fox, Blended Cross fox
    • idahõberebane (AAbb), standardhõberebane – esineb ulukina Põhja-Ameerika idaosas, Kanadas. Farmi­hõberebase aretuse põhikomponent, Ida-Kanada punarebase mutant.
      E. Easten Silver fox, Standard Silver fox
    • kahekordne hõberebane (aabb) – farmides harvaesinev genotüüp. Karvkatte üldvärvus helehõbejas. Ristates kahekordset hõberebast teiste hõberebase karva­värvuse geneetiliste põhitüüpidega – punarebase või alaska hõberebasega – saadakse 100% standardhõbe­rebaseid, kuldrebase või kuldristrebasega ristamise puhul saadakse 50% hõberistrebaseid ja 50% standardhõberebaseid.
      E. Double Silver fox
    • kirjurebane (AABBWw), kolmevärviline rebanepunarebase dominantne värvusmutant. Karvkate põhi­liselt valge, punakate ja harvem ka mustade laikudega. Kõrvad mustad. Geenipaar Ww on edasisel muutumisel andnud järgmisi alleele: WPw – kuld­plaatinrebane, WMw – päikeserebane, WMWM – valge päikeserebane.
      E. White Marked Red fox
    • kuldplaatinarebane (AABBWPw)punarebase dominantne karvavärvuse mutant. Karvkatte värvus tunduvalt heledam (hele kuldkollane) kui punarebasel, v.a sabakarvastik. Jalad, ninamik, kaela allosa ja kõhu osa peaaegu valged.
      E. Gold Platinum fox
    • kuldpärlrebane (Bbpp), dakota kuldrebane – saadud kuldrebase (AABb) ja pärlrebase (AAbbpp) ristamisel. Karvkate tumepruun.
      E. Pearl Gold fox
    • kuldrebane (AABb), suitsjaspunane rebane – saadud punarebase ja standardhõberebase ristamisel, järglas­konnas on 100% kuldrebaseid. Üldvärvus punakas­pruun, jalad, kõhuosa ja saba on tunduvalt tumedamad kui punarebasel.
      E. Gold fox, Smoky Red
    • kuldristrebane (AaBB), alaska ristrebane – saadud alaska hõberebase ja punarebase ristamisel. Puhasaretuses kasutatakse harva. Omavahelisel paaritamisel saadakse pesakonnas 25% punarebaseid, 50% kuldristrebaseid, ja 25% standardhõberebaseid. Kuldristrebased on tunduvalt tumedamad kui punarebased, karvkate on suitsjaspunase helgiga.
      E. Alaskan Cross fox, Gold Cross fox
    • liustikurebane (AAbbppWPw või AAbbssWPw) – saadud pärlrebase või Mansfieldi pärlrebase ristamisel plaatinarebasega. Helehalli kuni halli karvkattega ja valge näojoonisega.
      E. Glacier Blue fox
    • Mansfieldi pärlrebane (AAbbss) – hõberebase karva­värvuse mutant. Hõberebaste hallide mutantide esindaja 1938. aastast. Pruunika varjundiga sinakas­halli karvkattega.
      E. Mansfield Pearl fox
    • marmorhõberistrebane (AaBbWMw) – saadud hõberistrebase ristamisel põhja marmorrebasega. Valge karvkattega, pruuni joonisega pea peal. Seljal hele­pruun triip kuni poole sabani.
      E. Marble Silver Cross fox
    • marmorkuldristrebane (AaBBWMW) – saadud alaska ristrebase ja põhja marmorrebase ristamisel. Valge karvkattega, tumepruuni joonisega pea peal. Seljal tumepruun triip kuni poole sabani.
      E. Marble Gold Cross fox
    • marmorplaatina hõberistrebane (AaBbWMWP) – saadud hõberistrebase ja plaatinarebase ning põhja marmorrebase järglaste ristamisel. Väga heleda, veidi sinakashalli karvkattega.
      E. Marble Platinum Silver Cross fox
    • marmorplaatina kuldristrebane (AaBBWMWP) – saadud kuldristrebase ja plaatinarebase ning põhja marmorrebase järglaste ristamisel. Väga heleda, veidi pruunika karvkattega.
      E. Marble Platinum Gold Cross fox
    • merevaikrebane (AAbbggpp), kuldne hiilgus – diretsessiivne rebane, saadud burgundia rebase ja pärlrebase ristamisel. Põhivärvus kahvatupruun, silmad pruunid.
      E. Amber fox
    • merevaik hõberistrebane (AaBbggpp) – saadud hõberistrebase ristamisel merevaikrebasega. Üldvärvus hallikas vähese punaka helgiga.
      E. Amber Silver Cross fox
    • merevaik kuldrebane (AABbggpp), sügiskuldrebane – saadud merevaikrebase ristamisel kuldrebasega. Karvkate kerel hele punakaspruun.
      E. Amber Gold fox
    • merevaik kuldristrebane (AaBBggpp) – saadud kuldristrebase ja merevaikrebase ristamisel. Üld­värvus hele pruunikashall.
      E. Amber Gold Cross fox
    • merevaik marmorrebane (AAbbppWMw) – saadud merevaikrebase ja põhja marmorrebase ristamisel. Õrna tumepruuni varjundiga helehall rebane.
      E. Ambermarble fox
    • perlatiinrebane (AAbbppWw või AAbbssWw) – saadud pärlrebase või Mansfieldi pärlrebase ristamisel valgekoonrebasega. Tulemuseks on 25% perlatiin­rebaseid, 25% pärlrebaseid, 25% valgekoonrebaseid ja 25% hõberebaseid. Perlatiinrebane on helehalli üldvärvusega, näoosal tüüpiline valgekoonrebase valge joonis.
      E. Perlatina fox
    • plaatina hõberistrebane (AaBbWPw) – saadud hõberistrebase ja plaatinarebase ristamisel. Heleda pruunikashõbeja karvkattega ja tumeda sabaga, v.a valge sabatipp.
      E. Platinum Silver Cross fox
    • plaatina kuldrebane (AABbWPw) – saadud kuld­plaatinarebase ja kuldrebase ristamisel. Pesakonnas sünnib siis 25% plaatina punarebaseid, 25% punarebaseid, 25% plaatina kuldrebaseid ja 25% kuld­rebaseid. Karvkatte üldvärvus valge, vähese hele­pruuni tooniga laudjal, sabal ja turjal.
      E. Platinum Gold fox
    • plaatina kuldristrebane (AaBBWPw) – saadud kuldristrebase ja plaatinarebase ristamisel. Karvkate heledam kui plaatina hõberistrebasel.
      E. Platinum Gold Cross fox
    • plaatina punarebane (AABBWPw) – saadud puna­rebase ja kuldplaatinarebase ristamisel. Pesakonnas siis 50% plaatina- ja 50% plaatina kuldrebaseid. Karvkatte üldvärvus hele pruunikashall.
      E. Platinum Red fox
    • plaatinarebane (AAbbWPw) – hõberebase mutant, saadud Norras 1933. a. Üldvärvus hele kuni tumehall (tuhkhall). Valge karvkate näol, pea peal ja teistel kehaosadel nagu valgekoonrebasel.
      E. Platinum fox
    • punarebane, ulukrebane (Vulpes vulpes L.) – rebaseperekonna esindaja, kes elutseb põhjapoolkera paras­vöötmes. Ida-Kanada punarebase baasil on kaasajal aretatud standardhõberebane ja 17 erinevat karva­värvuse mutanti. Punarebaseid kasvatatakse viimasel ajal rohkesti karusloomafarmides. Karvkatte üld­värvus hele kuni tumepunane, kattekarvad tsonaalselt värvunud, tumeda tipuga.
      E. red fox
    • põhja marmorrebane (AAbbWMw) – hõberebase must-valge karvkattega värvusmutant. Pruunisilmne, valge koonu, kuid tumeda kuni musta karvkattega silmade ümbruses, laubal, ja kõrvadel. Must triip seljal kuni poole sabapikkuseni.
      E. Arctic Marble fox
    • põhja marmorplaatinarebane (AAbbWMWP) – saadud standardhõberebase ja plaatinarebase ning põhja marmorrebase järglaste ristamisel. Peaaegu valge karvkattega.
      E. Arctic Marble Platinum fox
    • päikese kuldplaatinarebane (AABbWMWP) – saadud kuldrebase ja plaatinarebase ning põhjamarmorrebase järglaste ristamisel. Väga heleda, peaaegu valge karvkattega ja õrna pruuni looriga.
      E. Sun Glow Platinum Gold fox
    • päikese kuldrebane (AABbWMw) – saadud päikese­rebase ja kuldrebase ristamisel. Valge karvkattega, tumepruuni joonisega pea peal. Seljal must triip kuni poole sabani.
      E. Sun Glow Gold fox
    • päikese plaatinarebane (AABBWMWP) – saadud punarebase ja plaatinarebase ning põhja marmorrebase järglaste ristamisel. Väga heleda helehalli karvkattega.
      E. Sun Glow Platinum fox
    • päikeserebane (AABBWMw)punarebase dominantne mutant. Karvkatte tumedad laigud ja triibud sarnased põhja marmorrebase omadele, kuid need on punakad, mitte mustad.
      E. Sun Glow fox
    • pärlmarmorrebane (AAbbppWMw) – saadud pärlrebase ja põhja marmorrebase ristamisel. Helehalli karvkattega.
      E. Pearlmarble fox
    • pärlmerevaikrebane(AAbbggppss), pärlsafiirrebane – saadud pärlrebase ja safiirrebase ristamisel. Ühtlase halli kuni tumehalli karvkattega.
      E. Pearlamber fox
    • pärlrebane (AAbbpp) – saadud hõberebase karva­värvuse muteerumisel. Karvkate hele kuni tume sina­kashall, naturaalsete pärlite hallikat värvust meenutav. Pealiskarvade hulgas võib esineda ka hõbejaid karvu. Kuulub 1934. a alates hõberebase hallide mutantide rühma.
      E. Pearl fox
    • raadiumrebane (AAbbrr) – hõberebase karvavärvuse mutant aastast 1940. Karvkate helehall. Lisaks hõbe­jatele pealiskarvadele annavad karvkattele heledust domineerivad valged pealiskarvad ja aluskarvad, mis on tunduvalt heledamad kui hõbe- või valgekoon­rebastel. Näoosa, kõrvad, käpad, kõhuosa ja saba valged.
      E. Radium fox
    • safiirrebane (AAbbppss) – saadud pärlrebase ja Mansfieldi pärlrebase ristamisel. Helesinise üldvärvu­sega, ninamik, kõrvad ja käpad tumedad.
      E. Sapphire fox
    • standardhõberebane (AAbb), idahõberebane – farmi­hõberebase üldnimetus 1960ndate aastateni. Nimetus pärineb Põhja-Ameerika Ühendriikidest, kus looma­tõugude kinnitamisel tavaliselt liideti liigi- või tõu­nimetusele sõna "standard".
      E. Standard Silver fox
    • tulirebased – tulifaktoril ei ole seni geenitähist. Rühma kuuluvad nn tulifaktori poolt esile kutsutud punarebaste kahvatupunased ja kuldse kuni kreemika värvusega populatsioonid, keda Kanadas ja USAs kutsutakse uluktuli-, kuldse päikesetõusu-, tuli ja jää-, kuuhõõg- ja lumehõõgrebasteks.
      E. Fire foxes
    • valgekoonrebane (AAbbWw) – hõberebase mutant valge koonu, näoosa, alakaela ja käppadega. Kõrvade taga ümber kogu kaela võib esineda valge vööt. Ülejäänud karvkate samasugune kui hõberebasel. Valgekoonrebane ilmus Norra farmidesse 1935. a.
      E. White Face fox
    • valge marmorhõberistrebane (AaBbWMWM) – saadud hõberistrebase ristamisel valge põhja marmorrebasega. Valge karvkattega ja õrna mustjaspruuni joonisega pea peal, seljal ning sabal.
      E. Marble White Silver Cross fox
    • valge marmorkuldristrebane (AaBBWMWM) – saadud kuldristrebase ja valge põhja marmorrebase ristamisel. Valge karvkattega ja õrna kuldpruuni joonisega pea peal, seljal ning sabal.
      E. Marble White Gold Cross fox
    • valge põhja marmorrebane (AAbbWMWM), aatom­rebane, valge hõberebanepõhja marmorrebase homosügootne vorm, hõberebase karvavärvuse mutant. Peaaegu valge karvkattega, tumedate kõrva eesservade ja tumeda triibuga laubalt üle laudja sabale.
      E. Arctic Marble White fox
    • valge päikesekuldrebane (AABbWMWM) – saadud kuldrebase ja valge päikeserebase ristamisel. Peaaegu säravvalge karvkattega, mis seljal, õlgmikul ja näoosal on õrna kuldpruuni varjundiga.
      E. Sun Glow White Gold fox
    • valge päikeserebane (AABBWMWM)punarebase dominantne mutant, päikeserebase karvavärvust põhjustava geenipaari homosügootset vormi (WMWM) kandev. Üldvärvuselt valge, sarnaneb valge põhja marmorrebasega, kuid tal on rohkem pruunikaid karvu kõrva eesservas, laubal, silmade ümbruses ja sabajuurel.
      E. Sun Glow White fox
  • rebase lakk – pikenenud kattekarvad rebase kaelal ja õlgadel.
    E. fox mane
  • rihm – tume vööt piki looma selga, mis moodustub kattekarvade pigmenteerunud tippudest.
    E. belt, zone
  • sabatipp – valge sabaots rebasel ja kõigil tema mutantidel.
    E. tail tip
  • sinirebane, uluksinirebane (Alopex lagopus L.) – on perekonna polaarrebased ainuke esindaja. Eluneb põhja­poolkera polaarjoone tagustes mandriosades ja saartel. Karvkate suvel kollakashall, talvel sinakashall. Eristatakse heleda karvkattega Grööni sinirebast ja tumeda­maid, Islandil, Jan Mayenil, Svalbardil ja Alaskal ning Vaikse ookeani arktilise osa saartel elunevaid. Mõlemad sinirebase populatsioonid on olnud lähtevormideks farmisinirebase aretamisel.
    E. arctic blue fox
    • alaska sinirebane (Alopex lagopus L.) – farmisinirebase looduslik lähtevorm Alaskalt. Suur, viljakas, tumehalli kuni pruunikashalli karvkattega. Karvkatte üldkvaliteet madalam kui Atlandi ookeani regiooni sinirebaste vormidel.
      E. Alaskan Blue fox
    • albiinosinirebane (cc) – farmides harvaesinev mutant, valge pigmendivaba karvkatte, silmaiiriste ja küünistega. Aretustöös ei kasutata.
      E. Albino Blue fox
    • farmisinirebane – farmides kasvatatavate sinirebaste kõikide karvavärvuse mutantide üldnimetus.
      E. farm-bred blue fox
    • Haugeni plaatinasinirebane (SHs) – sinirebase dominantne mutant, varisinirebase alleelne vorm, saadud Norras 1971. a. Tunduvalt tumedam varisinirebasest, sarnanedes rohkem  sinirebasele. Karvkatte üldtoon varieerub hele-kahvatusinisest kuni norra sinirebase värvuseni. Geenipaari SHS või SHSH kandjad hukkuvad looteperioodil, kuna need geeni­paarid on homosügootseina ka letaalsuse kandjad.
      E. Haugen Platinum Blue fox
    • jotun/sinitäht sinirebane (SJs) – sinirebase dominantne mutant, varisinirebase alleelne vorm, saadud Norras 1958. a. Tumedama ja sinisema karvkattega kui varisinirebane. Teistkordselt saadi jotunile analoogse alleeliga mutandid 1976. a Norras sinitäht sinirebase nimetuse all.
      E. Jotun/Blue Star Blue fox
    • lapponia/Botnia pärlsinirebane (Ll) – sinirebase dominantne mutant, saadud Soomes 1974. a. Üldvärvuselt meenutab heledat sinirebast, kuid loor on märgatavalt sinisem, mis on eriti nähtav kõrvadel ja pea peal. Ristates lapponia sinirebast varisinirebasega saadakse neli värvustüüpi vahekorras 1:1:1:1 – sinirebane, lapponia sinirebane, lapponia varisinirebane ja varisinirebane.
      E. Lapponia/Bothnia Pearl Blue fox
    • lapponia varisinirebane (LlSs)lapponia/Botnia pärlsinirebase ja varisinirebase didominantne mutant, väga heleda karvkattega, sarnanedes heledale varisinirebasele või valgele varisinirebasele. Loodete suremus varisinirebase osaluse tõttu 25%.
      E. Lapponia Shadow Blue fox
    • norra sinirebane, norra loorsinirebane – Norras 1920ndatel aastatel Alaska, Gröönimaa, Jan Mayeni ja Svalbardi sinirebaste omavahelisel ristamisel saadud sinirebasepopulatsioon, mida kaasajal kasvatatakse farmides kõige rohkem.
      E. Nordic Blue fox
    • oppdal safiirsinirebane (fofo) – sinirebase mutant, saadud Oppdali farmis Norras 1983. a. Väga puhta sinise üldvärvusega, heledamad kui rootsi safiirsinirebased. Kattekarvad valged hallikassiniste tippudega, aluskarvad on tsonaalselt värvunud, alaosa 2/3 pikkuses hallikassinine, ülaosa 1/3 pikkuses valge.
      E. Oppdal Sapphire Blue fox
    • polaarrebane (dd) – looduses esinev sinirebaste vormide (DD) valge retsessiivne mutant. Karvkate suvel hallikaspruun, talvel valge, kuid selja tagumisel osal ja sabajuurel võib esineda hallikaspruune kattekarvu. Talvel on ka valge aluskarv nõrgalt sinakas.
      E. White Polar Blue fox
    • polaarpärlsinirebane (ddee) – polaarsinirebase ja põhja pärlsinirebase diretsessiivne mutant. Saadud Norras 1986. a. Karvkate valge, õrna beeži varjundiga, silmad sinised. Kasutatakse ka eriti heleda genotüübi, tri­retsessiivse polaar pärlsafiirsinirebase (ddeeff) nahkade tootmiseks.
      E. Polar Pearl Blue fox
    • põhja pärlsinirebane (ee) – sinirebase mutant, saadud 1978. a Norras. Hele- kuni tumehallikaspruuni varjundiga hele sinirebane. Kõhualune valge, silmad sinised, kõrvad ja kõrvade ümbrus veidi rohkem pigmenteerunud.
      E. Arctic Pearl Blue fox
    • põhja safiirsinirebane (ddff) – sinirebase diretsessiivne mutant, saadud Soomes 1984. a polaarrebase ja rootsi safiirsinirebase ristamisel. Karvkatte üldtoon on kahkjassinine, mis hilissügisel muutub veelgi valkjamaks, kuna lähtevorm, polaarrebane, vahetab pigmenteerunud karvkatte sügisel täiesti valge vastu.
      E. Polar Sapphire Blue fox
    • põhja sinirebane (gg) – sinirebase mutant, saadud Norras 1974. a. Karvkatte üldvärvus heledam kui rootsi safiirsinirebasel. Sigivus ja säilivus madalad, loomad vastuvõtlikud infektsioonhaigustele. Kasuta­takse aretustöös koos norra sinirebastega.
      E. Arctic Blue fox
    • rootsi safiirsinirebane (ff) – sinirebase mutant, saadud 1949. a Rootsis. Karvkate helesinine kuni tumesinine. Aluskarv ilma värvustsoonideta sinine. Näoosa värvus süsihall, heledam kui kerekarvastik.
      E. Swedish Sapphire Blue fox
    • Sognli lapponia pärlsinirebane (LlTt)Sognli sinirebase ja lapponia pärlsinirebase didominantne mutant, väga heleda, peaaegu valge karvkattega.
      E. Sognlibles Lapponia Blue fox
    • Sognli sinirebane (Tt) – sinirebase dominantne mutant, saadud 1979. a Norras. Karvkate ühtlane hele­sinine, tumedam kui jotunsinirebasel. Ninamik, otsa­esine, kukal ja jalad valged. Ristamisel varisinirebasega saadakse väga heleda ühtlase karvkattega sognlivarisinirebane.
      E. Sognlibles Blue fox
    • Sognli valge sinirebane (TT) – sinirebase homosügootne dominantne mutant, saadud 1987. a Norras. Geenipaar TT ei kanna endas letaalset faktorit. Täiesti valge karvkattega. Sognli sinirebaste omavahelisel paaritamisel saadakse vahekorras 2:4:1 Sognli valgeid sinirebaseid, Sognli sinirebaseid ja tavalisi sinirebaseid.
      E. Sognlibles White Blue fox
    • Sognli varisinirebane (SsTt)Sognli sinirebase ja varisinirebase didominantne mutant, täiesti valge karvkattega, väikeste siniste silmadega ja pika ninamikuga.
      E. Sognlibles Shadow Blue fox
    • soome safiirsinirebane (–) – sinirebase mutant, saadud 1978. a Soomes. Sarnaneb värvuselt rootsi safiirsinirebasega, kuid viimase paaritamisel soome safiirsini­rebasega saadi järglaskonnas ainult sinirebaseid. Seega on tegemist uue mutandiga, kellel seni puudub tähtmärgistus.
      E. Finnish Sapphire Blue fox
    • standardsinirebane – farmides kasvatatavate norra ehk norra loorsinirebase paralleelnimetus, mis on kaasajal geneetiliseks lähtepopulatsiooniks tekkinud ja tekkivate karvavärvuste geenmutatsioonide selgitamisel.
      E. standard blue fox
    • tundra sinirebane, hõbejas sinirebane – selle genotüübi algmaterjal pärineb Vaikse ookeani arktilistelt saartelt. Karvkate võrdlemisi pikakarvaline tumehall, mõnel juhul pruunika helgiga. Kuni 1960ndate aastateni NLiidus sinirebaste põhiline genotüüp.
      E. Tundra Blue fox
    • varisafiirsinirebane (Ssff)varisinirebase ja rootsi safiirsinirebase dominant-retsessiivne mutant, kasu­tusele võetud Norras 1986. a. Karvkatte üldtoon tunduvalt sinakam kui varisinirebasel. Varisinirebastele omase letaalse efekti tõttu on loodete suremus kuni 25%.
      E. Shadow Sapphire Blue fox
    • varisinirebane (Ss), valge varisinirebane – sinirebase dominantne mutant, varisinirebaste mitmikalleeli lähtevorm, saadud 1950. a Norras. Väga heleda karv­kattega, mida ilmestab kerge kuni raske pealiskarvade sinakaist tippudest moodustuv loor. Valgeteks varisinirebasteks kutsutakse eriti heledaid isendeid.
      E. Shadow Blue fox, Shadow White Blue fox
  • sinirebaste ja rebaste hübriidid – kahe liigi isendite­vahelisel loomulikul paaritusel (harva), peamiselt aga kunstlikul seemendusel saadud järglased. Sperma säilitamine on taganud erinevatel aegadel indlevate liikide tulemusliku seemendamise. Saadud hübriidid on sigi­matud, vahepealsete välistunnustega. Sinirebase ♂ + hõberebase ♀ hübriid meenutab karvkattelt rohkem hõberebast, näoosas sinirebast. Pealiskarv on lühem kui hõberebasel, aluskarv siidine ja pehme, sarnanedes sinirebase aluskarvale. Alus- ja pealiskarvade vahekord on hübriididel 68+32, sinirebastel 72+28 ja hõberebastel 80+20. Kaasajal kasutatakse sinirebaste ja rebaste hübridiseerimisel peaaegu kõiki tuntud karvavärvuse mutante.
    E. blue fox and fox hybrids
  • surmamine e eutanaasia – selle käigus tuleb kindlustada karusloomade surm valu ja piinata. Loomadel tuleb kutsuda esile kiire teadvuse kadu, südame- ja hingamis­tegevuse peatamine koos ajufunktsioonide kiire katkesta­misega.
    E. killing, euthanasia
  • söödaportsjon – kiskjaliste karusloomade normeeritud söötmisel kasutatav 100 kilokalorit sisaldav segasööda u 85–115 grammine kogus, kus seeduva proteiini, seeduva rasva ja süsivesikute vahekord ning nende sisaldus portsjonis vastab antud loomaliigi sigimisfüsioloogilisele seisundile.
    E. fodder portion
  • vaatlustorn – 10–15 m kõrgune ehitis karusloomafarmides rebaste ja sinirebaste paarituste jälgimiseks sugulooma­puurides.
    E. lookout tower
  • varjumaja – kerghoone karusloomade pidamiseks. Selles on katuse alla kas puust või raudlattidest konstrukts­ioonidele tavaliselt kahes reas paigutatud karusloomade puurid, keskele jääb vahekäik. Varjumajas asetsevad puurid on varustatud söötmisnõudega, jootmisniplitega. Varjumaju võib olla 2-realisi ja 4-realisi.
    E. shed
  • ühenduskäik – avaus, mille kaudu saab loom liikuda puurist pesakasti ja vastupidi (mink) või siis rebaste puhul pesakasti ja pesamaja vahele jääv koridor, mis võimaldab samuti liikuda puurist pesakasti ja vastupidi.
    E. passage, trapdoor
 

 
 
Hõbe- ja sinirebaste värvusmutandid ja nende kasvatamine
Creative Commons License Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Unported License.