VÄETISTE MÕJU AHTALEHISE MUSTIKA (VACCINIUM ANGUSTIFOLIUM AIT. ) VEGETATIIVSELE KASVULE MINERAALMULLAL  Marge Starast EPMÜ Aianduse instituut TÜ Botaanika ja ökoloogia instituut Kadri Karp, Kaire Zimmer  EPMÜ Aianduse instituut Tea Tasa EPMÜ Metsanduslik Uurimisinstituut

Abstract. Starast, M., Karp, K., Zimmer, K., Tasa, T. 2001. The effect fertilizer on the growth of lowbush blueberry (Vaccinium angustifolium Ait.) in mineral soil - Transactions of the Estonian Agricultural University

In the Department of Horticulture at the Estonian Agricultural University a Vaccinium angustifolium Ait. trial was established in 1999. Bluberries have very specific soil requirements, they do best where the pH is between 4.5 and 5.5.

2-year old seedlings were planted in soil with the addition of peat (12 l per plant). The soil was sampled before planting and at the end of the vegetation period of next year. In one study 100 g/m² of elemental sulfur (S) was applied (in Saaremaa, Kärla). In another study (in Tartu Country, Vasula) 5 variants were used: 1) without sulfur and fertilizers (control); 2) ammonium sulfate + potassium sulfate +superphosphate; 3) sulfur; 4) sulfur + complete fertilizer; 5) sulfur + ammonium sulfate + potassium sulfate + superphosphate. One year after the application of sulfur and acid-forming fertilizers, sampling indicated no decrease in the soil pH.

The weakest growth of plants was observed on control plots. Seedlings were estimated by measuring the average height, width and number of shoots. All variants had significantly higher height and width compared with non treated variants. The number of shoots was higher, but not significantly

Key words: blueberry, Vaccinium angustifolium, soil pH, sulfur, fertilizing.

Marge Starast. Department of Horticulture, EAU. 64 Kreutzwaldi St., 51014 Tartu, Estonia; Institute of Botany and Ecology; University of Tartu, 18 Ulikooli, 50090, Tartu, Estonia
Kadri Karp, Kaire Zimmer. Department of Horticulture, EAU. 64 Kreutzwaldi St., 51014 Tartu, Estonia
Tea Tasa. Forest Research Institute, EAU. 64 Kreutzwaldi St., 51014 Tartu, Estonia
 

Sissejuhatus

Ahtalehine mustikas (Vaccinium angustifolium Ait.) on madala kasvuga, looduslikes kasvukohtades on taime kõrguseks mõõdetud 10…60 cm. Tema looduslik levikuala asub Põhja-Ameerika kirdeosas (Vander Kloet, 1988). Poolkultuuris kasvatatuna koos teiste madalate mustika liikidega annavad nad olulise osa USA ja Kanada marjatoodangust (Eck, 1989; Sibley, 1994).

Mustikakasvatuse õnnestumine oleneb suurel määral mullastikutingimustest. Muldadest sobivad eelkõige kerge lõimisega, hästi õhustatud ja orgaanilise aine rikkad liivsavimullad. Kõige olulisemaks peetakse aga mulla reaktsiooni, optimaalne on pH_KCl 4,5…5,5 (Vander Kloet, 1988; Paasisalo et al., 1994; Eaton, 1995). USA- s ja Kanadas on laialt levinud väävli kasutamine mulla reaktsiooni muutmiseks mineraalmullaga tootmispõldudel (Spiers, Braswell 1992). Sobivate väävlikoguste leidmisel tuleb arvestada mulla pH ja lõimisega (Hanson, Hancock, 1996).

Mustikataimed elavad sümbioosis mükoriisat moodustavate seentega. Mükoriisaseened aitavad taimedel omastada mullast toiteelemente, eelkõige lämmastikku (Read, Kerley, 1999). Liigväetamise suhtes on mustikataimed väga tundlikud, kuid tootmise tingimustes on optimaalne väetamine vajalik suurema saagikuse tagamiseks (Hanson, Hancock, 1996).

Pikemaajalised katsed on näidanud, et hea talvekindluse tõttu võiks poolkõrge kasvuga hübriidmustika liike pidada perspektiivseteks marjakultuurideks Eestis (Starast jt., 1999; Karp jt., 2000). Ahtalehise mustika kasvatamise alaste katsetega EPMÜ aianduse instituudis alustati 1999. aastal. Käesoleva katse eesmärgiks oli selgitada ahtalehise mustika kasvatusvõimalusi nõrgalt happelise mullareaktsiooniga mineraalmuldadel. Samuti uuriti elementaarse väävli ja mineraalväetiste mõju ahtalehise mustika vegetatiivsele kasvule.

Materjal ja metoodika

Katseistandused rajati 1999. a. Tartu maakonda Vasulasse ja Saaremaale Kärlasse 2-aastaste ahtalehise mustika seemikutega. Vasulasse laotati enne kündmist 0,2m³ rabaturvast (pH_KCl 2,8) 1 m² kohta. Kärla katses segati 1 taime kohta 12 l rabaturvast istutusmullaga. Elementaarne väävel lisati mõlemasse istandusse 1999.a. sügisel normiga 100 g/m². Mullaproovid tehti 1999.a. enne istutamist ja 2000.a. sügisel. Kärla katsest võetud mullast tehti analüüsid Taimse Materjali Kontrolli Keskuses Sakus (P ja K määrati topeltlaktaatmeetodil) ja Vasula katse mullast EPMÜ Taimebiokeemia laboris Tartus (P ja K määrati atsetaatlaktaatmeetodil). Mullaanalüüsi tulemused on toodud tabelis 1. Vasula katse mulla lõimis oli kerge liivsavi (ls₁) ja Kärla katses keskmine saviliiv (sl₂)

Vasula istanduses kasutati 2000.a. järgmistes väetamisvariante (joonistel on variandid tähistatud numbritega):

1. ilma väetisteta ja väävlita (kontroll);
2. ammooniumsulfaat + superfosfaat + kaaliumsulfaat;
3. väävel;
4. väävel + kompleksväetis;
5. väävel + ammooniumsulfaat + superfosfaat + kaaliumsulfaat.

• ammooniumsulfaat (N-21%)-5 g/m² ;
• superfosfaat (P-9%)-17 g/m² ;
• kaaliumsulfaat (K-42%)-10 g/m² ;
• kompleksväetis (N-11%; P₂O₅-11%; K₂O-22%; Mg-1,6%; S-9,5%;Mn-0,1%; B-0,03%; Cu- 0.05%; Zn-0,03%; Co-0,002%; Mo-0,002%)-20 g/m².

Tabel 1. Mullaanalüüsi tulemused Vasula ja Kärla katsetes.
             *- mullaanalüüsid tehtud Taimse Materjali Kontrolli Keskuses Sakus
           **- mullaanalüüsid tehtud EPMÜ Taimebiokeemia laboris Tartus
Table 1. Soil elemental content in Vasula and Kärla.
            *- analyses determined by Plant Control Centre in Saku
          **- analyses determined by EAU Laboratory in Tartu

Katsekoht, aasta, variant Location, year, treatment	pHKCl	N%	P mg/kg	K mg/kg	Ca mg/kg	Mg mg/kg	S mg/kg	Org.ain.% Org. matter
**Vasula ‘99	5,9	-	176	288	1706	110	-	4,7
Kontroll ‘00 Control	5,9	0,15	168	194	2058	98	18	4
Ammon.sulf.+superf.+kaal.sulf Ammon. sulfate+potassium sulfate+superphosph.	5,8	0,17	193	227	2334	113	18	4,3
Väävel Sulfur	5,9	0,16	173	191	2014	107	163	3,7
Väävel+kompväetis Sulfur+compl. fertilizer	6,2	0,15	229	213	1925	101	278	3,2
Väävel+ammon.sulf.+superf. +kaaliumsulf Sulfur+ammon.sulfate+ potas. sulfate+superphosph.	6,2	0,14	236	214	2058	103	135	3,2
*Kärla ‘99	6,0	-	8	0	1300	280	-	2,6
Kontroll ‘00 Control 00	5,9	0,21	17	53	1300	320	-	3,6
Väävel Sulfur	6,1	0,25	18	58	2200	580	-	4,7

Uurimistöö tulemused

2000.a. sügisel Vasulas mõõdetud taimede kõrgus oli keskmiselt 12,4…16,4 cm (joonis 1). Taimed olid matemaatiliselt usutavalt kõrgemad kõigis väetusvariantides. Taimede laius oli keskmiselt 20,4…25,9 cm (joonis 1.). Kontrolliga võrreldes olid laiemad taimed kõikides variantides, väljaarvatud väävel + ammooniumsulfaat + superfosfaat + kaaliumsulfaat. Võrsete arv oli keskmiselt 8,0…10,7 tk, kontrolliga võrreldes olulisi erinevusi ei olnud (joonis 2).

Kärlas mõõdetud taimede keskmine kõrgus oli kontroll variandis 12,6 cm ja väävliga töödeldud variandis 19,2 cm, kusjuures väävli kasutamise puhul olid taimed oluliselt kõrgemad (joonis 3). Taimede laius oli 29,0…32,1 cm ja võrsete arv 7,5…9,4tk ning usutavaid erinevusi kontrolliga ei olnud (joonised 3 ja 4).

Arutelu ja järeldused

Ahtalehise mustika istandus hakkab saaki kandma 3…4 aastat pärast istanduse rajamist. Esimestel kasvuaastatel tuleb luua optimaalsed tingimused vegetatiivseks kasvuks, et tagada edaspidi taimede kõrge saagikuse. Mustikakasvatuses peetakse väga oluliseks mulla reaktsiooni. Kasvukoha mulla optimaalseks happesuseks loetakse pH_KCl 4,5…5,5 (Vander Kloet, 1988; Paasisalo et al., 1994; Eaton, 1995). Käesoleva katse tulemused näitasid, et ahtalehise mustika taimed kasvavad edukalt ka nõrgalt happelistel mineraalmuldadel, Vasula katses mõõdeti pH_KCl 5,8…6,2, Kärlas pH_KCl 5,9…6,1. Taimed olid mõlemal katsealal kõikides variantides hea vegetatiivse kasvuga. Taimede kõrgus ja laius olid suuremad Kärla katses. Mullaanalüüsi tulemustest selgub, et Kärlas oli üldine lämmastiku sisaldus oli veidi suurem Vasula katsealaga võrreldes. Orgaanilise aine sisaldus mullas oli tõusnud peale turba lisamist. Samas kaaliumi ja fosfori sisaldus oli aga tunduvalt madalam. Kärla katse muld oli Vasulaga võrreldes kergema lõimisega. Eelnevast võib järeldada, et ahtalehise mustika taimede vegetatiivset kasvu võis oluliselt mõjutada eeskätt orgaanilise aine sisaldus mullas ja mulla lõimis.

* erinevus usutav 95% *significant difference 95%

Joonis 1. Ahtalehise mustika taimede kõrgus (cm) ja laius(cm) Vasula katsealal
Figure 1. Height (cm) and width (cm) of lowbush blueberry in Vasula
1- Control; 2- Ammonium sulfate + potassium sulfate + superphosphate; 3- Sulfur;
4- Sulfur + complete fertilizer; 5- sulfur + ammonium sulfate + potassium sulfate + superphosphate.
 

* erinevus usutav 95% *significant difference 95%

Joonis 2. Ahtalehise mustika võrsete arv taimel (tk) Vasula katsealal
Figure 2. Number of shoots of lowbush blueberry in Vasula
1- Control; 2- Ammonium sulfate + potassium sulfate + superphosphate; 3- Sulfur;
4- Sulfur + complete fertilizer; 5- sulfur + ammonium sulfate + potassium sulfate + superphosphate.
 
 

* erinevus usutav 95% *significant difference 95%

Joonis 3. Ahtalehise mustika taime kõrgus (cm) ja laius (cm) Kärla katsealal
Figure 3. Height (cm) and widht (cm) of lowbush blueberry in Kärla
 

      * erinevus usutav 95% *significant difference 95%
Joonis 4. Ahtalehise mustika võrsete arv (tk) Kärla katsealal.
Figure 4. Number of shoots of lowbush blueberry in Kärlas.
 

Kergema lõimisega muld on ka paremini õhustatud. D.J Read, S.Kerley (1999) märkisid oma töös samuti, et mustikataimedel elavate mükoriisaseente normaalseks arenguks on vajalik mulla õhustatus. Vegetatiivset kasvu võivad mõjutada ka erinevad klimaatilised tingimused. Saaremaal on talvetingimused mustikakasvatuseks soodsamad. Pikk ja soe sügis võimaldab taimedel hästi valmistuda sügavpuhkefaasiks, kõrgemate ja stabiilsemate temperatuuridega talv on samuti eeliseks taimedele, mille looduslik areaal paikneb Eestiga võrreldes lõunapoolsematel laiuskraadidel.

Ühe mulla happesuse reguleerijana on soovitatud kasutada väävlit või füsioloogiliselt happelisi väetisi (Hanson, Hancock, 1996). Antud katsetes lisatud väävli kogus ei mõjutanud mulla reaktsiooni vaadeldud aastal. Selle põhjuseks võib pidada katses olnud mulla omadusi ja lühikest ajavahemikku, kuna elementaarne väävel lahustub vees halvasti ja on seega aeglase toimega. Ka E.Hanson ja J.Hancock (1996) on oma töös märkinud, et väävel vajab reageerimiseks aega ning seetõttu soovitavad nad väävlit anda aasta enne mustikaistanduse rajamist. Katsetulemustest selgub aga, et taimed olid lopsakama kasvuga nendes variantides, kus kasutati väävlit. Parima tulemuse andis väävli kasutamine koos kompleksväetisega Vasula katses. Füsioloogiliselt happeliste väetiste kasutamine ei muutnud mulla reaktsiooni happelisemaks vaatlusaastal. Madala happesusega mullal ei piisa ainult happeliste väetiste kasutamisest, et saavutada soovitud pH taset (Spiers, Braswell, 1992). Kärla katse mullas oli madal fosfori ja kaaliumi sisalduse tase ka peale kompleksväetise kasutamist, samas kaltsiumi ja magneesiumi tase oli keskmine ja üle selle. Selliste muldade puhul tuleks kasutada eraldi fosfor ja kaaliumväetisi, et tõsta nimetatud toitelementide sisaldust mullas.

Katsetulemuste põhjal võib järeldada, et ahtalehist mustikat on võimalik kasvatada ka nõrgalt happelistel mineraalmuldadel. Väetiste kasutamine soodustas taimede vegetatiivset kasvu. Elementaarse väävli ja mineraalväetiste täpsemat mõju taimede kasvule ja ka mulla omadustele selgitatakse pikaajalisemate katsetuste käigus.

Tänuavaldused

Uurimistöö toimus Kanada-Eesti ühisprojekti raames koostöös Nova Scotia Agricultural College teadlastega, katsete planeerimisel jagasid nõuandeid professorid D.C. Percival ja A.R. Olson. Täname TÜ Vasula Aed kollektiivi, kes igati aitas kaasa katsetööde edukale läbiviimisele. Uuringuid toetas Eesti Teadusfond, grant nr. 4726.

Kasutatud kirjandus

Eck, P. 1989. Blueberry culture. - Rutgers University Press, New Brunswick, London, 3-14.
Hanson, E., Hancock, J. Managing the nutrition of highbush blueberries. - URL http://www.msue.edu/vanburen/e-2011.htm
Karp, K., Sarast, M., Tiido, T. 2000. Frost damages of arctic bramble (Rubus arcticus) and half-highbush blueberry (Vaccinium corymbosum x Vaccinium angustifolium) depend on cultivation methods. - Proceedings of the International Conference: Fruit Production and Fruit Breeding. Tartu, 244-247.
Lehmushovi, A., Ylämäki, A. 1999. Pensasmustikkaakin on osattava viljellä. - Puutarha & Kauppa. 11: 6-7.
Paasisalo, S., Kokko, H., Kärenlampi, S. 1994. Pensasmustikka marjantuotannossa: kasvatus- ja hoitoohjeita. – Muuruvesi, 31 s.
Read, D.J., Kerley, S. 1999. The Status and Function of Ericoid Mycorrhizal Systems. - Mycorrhiza. Springer, Berlin, Germany,499-518.
Sibley, J.D. 1994. Growing lowbush blueberries in Nova Scotia. - Department of Agriculture and Marketing. Nova Scotia, Canada, 12p.
Spiers, J.M., Braswell, J.H. 1992. Soil-applied sulfur affects elemental leaf content and growth of 'Tifblue' rabbiteye blueberry. - J. Amer. Soc. Hort. Sci. 117, (2): 230-233.
Starast, M., Karp, K., Tasa, T. 1999. Poolkõrge mustika sortide ‘Northblue’ ja ‘Northcountry’ talvekindlus. - Eesti Põllumajandusülikool. Teadustööde kogumik. 203: 162-163.
Vander Kloet, S.P. 1988. The Genus Vaccinium in North America. - Minister of Supply and Services, Canada, 153p.