POOLKÕRGE MUSTIKA SORTIDE ‘NORTHBLUE’ JA ‘NORTHCOUNTRY’ TALVEKINDLUS Marge Starast, Kadri Karp Aianduse instituut Tea Tasa Metsanduslik Uurimisinstituut

Abstract. Starast, M., Karp, K., Tasa, T. 1999. Winter hardness of half-high blueberry varieties ‘Northblue’ and ‘Northcountry’.- Transactions of Estonian Agricultural University 203: 162-164.

Much attention has been paid to the cultivation of half-high blueberry (Vaccinium corumbosum x Vaccinium angustifolium). In Department of Horticulture at Estonian Agricultural University a blueberry-growing project has been started in 1997. There are two half-high blueberry varieties ‘Northblue’ and ‘Northcountry’ in the trial and different cultivation technologies are used. The experiment was carried out in Kambja (Tartu County). The winter hardness of half-high blueberry is a big problem in the Estonian climate. In the trial an average winter hardness of the variety ‘Northblue’ was 4.6…6.0 points and the plant had less damages if peat mulch was used. The winter hardness of the variety ‘Northcountry’ was 5.1…6.7 points. The blueberry plants had more damages if plastic mulch was used. The plants did not stop the growing in autumn and the grass got shoots damaged when the first frosts started.

Key words: wild berry, blueberry, Vaccinium corumbosum x Vaccinium angustifolium, winter hardness.

Marge Starast, Kadri Karp. Department of Horticulture, EAU. 64 Kreutzwaldi St., 51014 Tartu, Estonia
Tea Tasa. Forest Research Institute, EAU. 64 Kreutzwaldi St., 51014 Tartu, Estonia
 

Sissejuhatus

Mustikate perekonda kuulub 300…400 erinevat liiki. Suuremat tähelepanu nii Põhja-Ameerikas kui ka Läääne-Europas on pööratud kõrge mustika (Vaccinium corumbosum L.) ja ka madala mustika (Vaccinium angustifolium L.) viljelemisele. Viimasel ajal on tähelepanu pälvinud poolkõrge mustikas, mis on kahe eelnimetatud liigi ristand –Vaccinium corumbosum x Vaccinium angustifolium (Estabrooks 1998;Gosch 1990; Paasisalo jt. 1994). Eesti tingimustes on kõrge mustika viljelemisel takistuseks väike talvekindlus ja seetõttu on tähelepanu all just poolkõrge mustika kasvatamine (Paal, 1998).

EPMÜ aianduse instituudis alustati poolkõrge mustika kasvatamise katsetamist 1997.a. Poolkõrge mustikas hakkab vilja kandma alates neljandast kasvuaastast. Käesoleva katse eesmärgiks oli selgitada erinevate kasvatustehnoloogiate mõju sortide ‘Northblue’ ja ‘Northcountry’ talvekindlusele.

Materjal ja metoodika

Katse istandus asub Tartu maakonnas, Kambjas, see on ca 15 km Tartust lõuna poole. Katsealal on mulla pH_HCL 5,7. Mustika taimed on istutatud 70 cm vahedega. Parema tolmlemise tagamiseks sordid istutatud vaheldumisi ühte ritta.

Katses on 2 poolkõrge mustika (Vaccinium corymbosum x V. angustifolium) sorti: ‘Northblue’ ja ‘Northcountry’.

Kasutatakse järgmisi kasvatustehnoloogiaid: 1) istutatud mineraalmullale, multšita (kontroll); 2) turbamultš; 3) saepurumultš; 4) kilemultš; 5)turba ja mineraalmulla segu + turbamultš; 6) turba ja mineraalmulla segu + kilemultš.

1998.a. kevadel hinnati taimede talvekindlus (05.05.98.). Hindamisel kasutati 9-pallilist skaalat, kusjuures 1 pall = talveõrn, kahjustunud kõik oksad; 9 palli = talvekindlus suur, kahjustus puudub. Samuti loendati võrsete arv taimel (17.09.98.) ning leiti võrsete osatähtsus, mis polnud sügisel kasvu lõpetanud.

Uurimistöö tulemused

Teisel aastal pärast mustikaistanduse rajamist hinnati taimede talvekindlust. Sordil ‘Northblue’ hinnati talvekindlus keskmiselt 4,6…6,0 palliga (joonis 1.). Kõige halvemini olid talvitunud taimed saepurumultši kasutamisel, talvekindlus 4,6 palli. Kõige paremini talvitusid mustika taimed, mis olid kaetud turbamultšiga. Kahjustust esines siin vaid üksikutel taimedel ning keskmiselt hinnati talvekindlus 6,0 palliga. See tulemus oli ka matemaatiliselt usutavalt suurem kontrolliga võrreldes.

‘Northcountry’ talvekindlust hinnati keskmiselt 5,1…6,7 palli. Kõige paremini olid talvitunud taimed saepurumultši kasutamisel. Matemaatiline analüüs näitas aga, et erinevus kontrolliga võrreldes ei olnud usutav. Kilemultši kasutamisel olid kahjustused oluliselt suuremad kontrolliga võrreldes. Talvekindlus hinnati siin vaid 5,1 palliga.

Võrsete arv taimel 1998.a. vegetatsiooniperioodi lõpus oli sordil ‘Northblue’ keskmiselt 3,3..9,7tk ja sordil ‘Northcountry’ 3,7…8,7tk (tabel 1). Võrsete arv oli usutavalt suurem sordil ‘Northblue’ mineraalmulla ja turba segul kilemultši kasutamisel. Sordil ‘Northcountry’ võsude arvus kasvatustehnoloogiast tingitud olulisi erinevusi ei esinenud

Loendati ka võrsete arv, mis sügiseks ei olnud kasvu lõpetanud. Sordil ‘Northblue’ oli kasvavaid võrseid keskmiselt 0,0…4,9tk ja sordil ‘Northcountry’ 0,0…6,9tk (tabel 1). Kasvavate võrsete osatähtsus oli sordil ‘Northblue’ 0,0…85,7% ja sordil ‘Northcountry’ 0,0…98,6%. Mõlema sordi puhul oli kasvu täielikult lõpetanud kontrollvariant, kus taimed kasvasid tavalisel mineraalmullal multšita.
 

Arutelu ja järeldused

Poolkõrgele mustikale on omane hiline kasv sügisel, võrsed jäävad külmade saabudes rohtseteks, mistõttu esineb külmakahjustusi. Eesti tingimustes on poolkõrge mustika kasvatamisel oluline valida sordid ja kasvatustehnoloogiad, mis võimaldaks paremini taluda karme talvetingimusi. Uurimistöö tulemustest selgub, et mõlema sordi puhul esines talvekahjustust, kuid taimed ei hukkunud ning kahjustatud taimed taastusid kiiresti.

1 pall = talveõrn, kahjustunud kõik oksad; 9 palli = talvekindlus suur, kahjustus puudub
1 points = very low winter hardness, all branches damaged; 9 points = very high winter hardness, branches not damaged
* erinevus usutav 95% * reliable difference 95%

Joonis 1. Poolkõrge mustika sortide ‘Northblue’ ja ‘Northcountry’ talvekindlus 1998.a.
Figure 1. Winter hardness of half-high blueberry varieties ‘Northblue’ and ‘Northcountry’ in 1998.
 

Tabel 1. Poolkõrge mustika sortide ‘Northblue’ ja ‘Northcountry’ võrsete arv ja kasvavate võrsete arv ning nende osatähtsus 1998.a. sügisel.
Table 1. Total of all shoots, the number of growing shoots and the rate of growing shoots of half-high blueberry varieties ‘Northblue’ ja ‘Northcountry’ in autumn 1998.
 

	'Northblue'			'Northcoutry'
Variant	Võrseid kokku, tk Total of all shoots	Kasvavaid võrseid, tk Total of growing shoots	Kasvavate võrsete osatähtsus, % Rate of growing shoots %	Võrseid kokku, tk Total of all shoots	Kasvavaid võrseid, tk Total of growing shoots	Kasvavate võrsete osatähtsus, % Rate of growing shoots %
Mineraalmuld Mineral soil	5,1	0	0	4,7	0	0
Saepurumultš Sawdust mulch	3,3	0,8	26,5	3,7	1,1	30
Turbamultš Peat mulch	4,3	4,9	75,3	5,5	5,4	98,6
Kilemultš Plastic mulch	6,4	3,7	85,7	3,8	2,9	77,2
Mineraalmulla ja turba segu + turbamultš Mixture of peat and mineral soil + peat mulch	4,7	2,6	60,3	8,7	6,9	76,9
Mineraalmulla ja turba segu + kilemultš Mixture of peat and mineral soil + plastic mulch	9,7 *	3,2	33,2	4,9	2,9	59,1
Keskmine Average	5,6	2,5	46,8	5,2	3,2	57,0

* erinevus usutav 95% * reliable difference 95%

Paremini olid talvitunud sordi ‘Northcountry’ taimed, talvekindluse keskmine hindepall oli kõrgem, kui sordil ‘Northblue’. Sordil ‘Northblue’ taimed olid väiksema talvekahjustusega turbamultši kasutamise korral, sordi ‘Northcountry’ talvekahjustus oli aga suurem kilemultši kasutamisel.

Sortidel võrsete üldarvus suuri erinevusi ei olnud. Sordil ‘Northblue’ oli usutavalt rohkem võrseid mineraalmulla ja turba segul kasvanud taimedel, kusjuures kasutati ka kilemultši.

Teise kasvuaasta sügisel (septembri keskpaik) ei lõpetanud taimede võrsed kasvu, esines teiskasvu. Kasvavate võrsete osatähtsus oli suurem sordil ‘Northcountry’, 57% võrsetest jätkas kasvu. Mõlema sordi puhul olid kasvu lõpetanud taimed, mis kasvasid mineraalmullal multšita. Kasvu jätkavad võrsed kahjustusid juba esimeste sügiskülmade saabudes. Mida suurem on kasvavate võrsete arv sügisel, seda suurem on eeldatavalt talvekahjustus järgmisel kevadel.

Esimestel kasvuaastatel on poolkõrge mustikas näidanud katses head vegetatiivset kasvu ja rahuldavat vastupidamist Eesti karmides talvetingimustes. Sobivate kasvatustehnoloogiate väljaselgitamiseks on vajalik jätkata vaatlusi ka järgnevatel aastatel.

Kasutatud kirjandus
Estabrooks, E.-N. 1998. The use of Vaccinium angustifolium clones for improved fruit quality and yield. - Forestry studies. - 30:46…49.
Gosch, F. 1990. Garden Heidelbeere. –Graz-Stuttgard .- S.84.
Paasisalo, S., Kokko, H., Kärenlampi, S. 1994. Pensasmustikka marjantuotannossa: kasvatus- ja hoito-ohjeita. – Muuruvesi.- 31lk.
Paal, T. 1998. Mustikad koduaias. – Kodukiri.- 4:48..49.