POOLKÕRGE MUSTIKA (Vaccinium corymbosum x V. angustifolium) SAAGIKUS ESIMESEL SAAGIAASTAL Marge Starast, Kadri Karp

Sissejuhatus

Poolkõrge mustika kasvatamine on osutunud edukaks Eesti tingimustes ning üha rohkem marjakasvatuse huvilisi on alustanud selle kultuuri viljelemisega. Saagikandeikka jõuavad poolkõrge mustika taimed 3…4 aastal peale istutamist. Ilusad ning suured viljad sobivad hästi nii lauamarjaks kui ka töötlemiseks.

Katse eesmärgiks oli selgitada erinevate kasvatustehnoloogiate mõju poolkõrge mustika sortide ‘Northblue’ ja ‘Northcountry’ saagikusele ja vilja massile esimesel saagiaastal.

Uurimistöö metoodika

Katse istandus asub Tartu maakonnas, Kambjas ja see rajati 1997.a. Katsealal on mulla pH_KCL 5,7. Mustika taimed on istutatud 70 cm vahedega. Katses on 2 poolkõrge mustika (Vaccinium corymbosum x V. angustifolium) sorti: ‘Northblue’ ja ‘Northcountry’. Parema tolmlemise tagamiseks on sordid istutatud vaheldumisi ühte ritta. Kasutatakse järgmisi kasvatustehnoloogiaid:

1. istutatud mineraalmullale, multšita (kontroll);
2. turbamultš;
3. saepurumultš;
4. kilemultš;
5. turba ja mineraalmulla segu + turbamultš;
6. turba ja mineraalmulla segu + kilemultš.

Uurimistöö tulemused

Mustikaistandus hakkab saaki andma 3-4 aastat pärast istutamist. Esimesed viljad valmivad Eesti klimaatilistes tingimustes juuli lõpus augusti alguses. Kuna marjad küpsevad järk-järgult, siis tuleb saaki koristada mitmel korral ning saagiperiood võib kesta 2-4 nädalat

Käesolevas katses oli sordi ‘Northblue’ saagikus keskmiselt 18,0…293,5g/taimelt (joonis 1). Saaki ei saadud taimedelt, mis kasvasid tavalisel mineraalmullal ja ilma multšideta. Eelnevate aastate katsetulemused samast istandusest on näidanud, et nimetatud variandi taimed on halva vegetatiivse kasvuga. Suurema saagikusega olid mustikataimed variantides, kus kasutati kilemultši ning turba ja mineraalmulla segu koos kilemultšiga.

Sordi ‘Northcountry’ saagikus oli 1,5…132,7 g/taimelt (joonis 1). Ka selle sordi puhul ei saadud neljandal kasvuaastal marju taimedelt, mis kasvasid mineraalmullal. Väga väike saak saadi ka turbamultšiga kasvanud taimedelt. Saagikus oli kõrgem variandis turba ja mineraalmulla segu koos kilemultšiga.Keskmine saagikus oli kõrgem kõikides variantides sordil ‘Northblue’.

Vilja mass oli sordil ‘Northblue’ keskmiselt 2,1…2,4 g ja sordil ‘Northcountry’ 0,5…0,9 g (joonis 2).

Joonis 1. Poolkõrge mustika sortide ‘Northblue’ ja ‘Northcountry’ saagikus 2000.a.
Figure 1. The yield of half-high blueberry cultivars ‘Northblue’ and ‘Northcountry’ in 2000.
 

Joonis 2. Poolkõrge mustika sortide ‘Northblue’ ja ‘Northcountry’ keskmised viljamassid 2000.a.
Figure 2. The weight of berrie of half-high blueberry cultivars ‘Northblue’ and ‘Northcountry’ in 2000.

Erinevad kasvatustehnoloogiad ei avaldanud olulist mõju vilja massile mõlema sordi puhul. Sordi ‘Northblue’ tüüpilised viljad on suuremad kui sordil ‘Northcountry’.

Marjad on suhteliselt kõvad, tumesinist värvi ja neid on lihtne korjata, sobivad lauamarjaks ja külmutamiseks. Sordi ‘Northcountry’ viljad on väiksemad, helesinised, kaetud tugeva vahakirmega ja valmivad ühtlasemalt ning kuni nädal aega varem kui sordi ‘Northblue’ viljad. Maitselt on nad aga magusamad ning sobivad hästi tööstusmarjaks.

Järeldused ja soovitused

Katse rajati ühe aasta vanuste meristeemtaimedega. Tootmisistandusse rajamisel on soovitatav kasutada kaheaastaseid istikuid ning sellisel juhul saab arvestada saagiga juba kolmandal kasvuaastal.

Katsetulemused on näidanud, et poolkõrge mustikas kasvab Eesti tingimustes hästi. Eestis looduslikult kasvava harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) õisi kahjustavad tihti kevadised öökülmad, mis avaldab olulist mõju taimede saagikusele. Poolkõrge mustikas alustab õitsemist juuni alguses, seega siis, kui suurem öökülmade oht on möödas ning eeldused edukaks viljumiseks ja saagikandmiseks on head. Samuti on taimed hästi talunud meie talvetingimusi.

Sordi ‘Nortblue’ viljad on ilusamad ja suuremad, kui sordil ‘Northcountry’. Tootmisistandusse tuleks aga istutada kaks erinevat sorti, et tagada paremad tingimused tolmlemiseks.

Kõrge saagikuse saamiseks on vaja taimedele luua optimaalsed kasvutingimused. Mustikad eelistavad happelisi ning orgaanilise aine rikkaid muldi. Kasvutingimuste parandamiseks võib lisada mulda turvast või kasutada multše. Paremateks multšideks on osutunud turvas ja kile, saepuru kasutamine ei ole häid tulemusi näidanud.
 
 

In Department of Horticulture at Estonian Agricultural University a blueberry-growing project has been started in 1997. There are two half-high blueberry cultivars ‘Northblue’ and ‘Northcountry’ in the trial and different cultivation technologies are used. In the experiment an average yield of the cultivars ‘Northblue’ was 18,0…293,5g/plant and of ‘Northcountry’ 1,5…132,7 g/plant. The weight of ‘Northblue’ berries was higher than ‘Northcountry’.